Enamik ameeriklasi usub, et on tõenäoline, et USA läheb järgmisel kümnendil maailmasõtta. President Joe Bideni juhtimisel valmistub USA suurteks võimusõdadeks Venemaa ja Hiinaga, osaleb mitmes Lähis-Ida konfliktis ning astub üles vastasseisus Iraani ja Põhja-Koreaga.
Uue YouGovi küsitluse kohaselt vastas 61% ameeriklastest, et on väga või mõnevõrra tõenäoline, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul puhkeb maailmasõda. Umbes kaks kolmandikku küsitlusele vastanutest ütlesid, et usuvad, et sõda muutub tuumakonfliktiks.
Kui küsiti, millised riigid oleksid USA suhtes joondatud, ütles enamik ameeriklasi, et Põhja-Korea, Iraan, Iraak, Venemaa ja Hiina. Ameeriklased nimetasid NATO liikmeid, nagu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, samuti Iisrael ja Ukraina, liitlasteks eelseisvas maailmasõjas.
Ameeriklased ei ole võimaliku konflikti suhtes liiga optimistlikud. Väike enamus usub, et USA ja tema liitlased võidaksid Venemaa. Kuigi alla poole vastanutest ütles, et USA kaotaks sõja Venemaaga või Moskva ja Pekingi vahelise liidu vastu.
Kuigi enamik ameeriklasi usub, et silmapiiril on ülemaailmne konflikt, ei ole nad huvitatud sõjaga võitlemisest. Rohkem kui kaks korda rohkem vastajaid ütles, et nad keelduvad teenistusest isegi siis, kui nad on koostatud, kui nad on öelnud, et nad oleksid sõja puhkedes vabatahtlikud. Ameeriklased vastasid, et nad teenivad tõenäolisemalt lahinguvälistes rollides või kui kodumaa on ohus.
Uuring viidi läbi ajal, mil president Biden segas USA-d mitmesse konflikti, pannes Ameerika sõja äärele erinevates ülemaailmsetes tulipunktides. Valge Maja peab Ukrainas Venemaa vastu varisõda. See konflikt on viimastel nädalatel eskaleerunud, kuna Ukraina kaotab territooriumi ja ründab Venemaad. Vastuseks sellele on Moskva alustanud märtsi lõpus raketiplahvatusega rohkem rünnakuid Ukraina linnade vastu ja laastanud energiataristut.
Lähis-Idas tõmbus Biden Afganistanist tagasi, kuid oktoobris järgnes ta Iisraelile massiivsesse piirkondlikku sõtta. Washington saadab Tel Avivi tuhandeid pomme. USA pommitab ka Jeemenit, Iraaki ja Süüriat. Selle aasta alguses tapeti Jordaanias kolm Ameerika sõdurit. Isegi Valge Maja saalides on USA ametnikud mures, et Bideni Lähis-Ida poliitika võib viia laiema sõjani Iraani ja Hezbollah’ga Liibanonis.
President Biden on jätkanud ka sõjalise kohaloleku suurendamist Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, tekitades pingeid Põhja-Korea ja Hiinaga. Põhja-Korea liider Kim Jong-un on reageerinud raketikatsetuste ja tulise retoorikaga. Peking on üha enam tõrjunud Washingtoni toetust Taipeile ja Manilale sõjaliste õppustega Taiwani väinas, Lõuna- ja Ida-Hiina merel.
Kasvav lõhe maailmamajanduses suurendab veelgi üleilmseid pingeid. Üha rohkem riike, sealhulgas Venemaa, Hiina, Iraan, Põhja-Korea, Kuuba, Venezuela, Nicaragua, Süüria, Jeemen ja Zimbabwe, seisavad silmitsi märkimisväärsete USA sanktsioonidega. Majandussõda on viinud selleni, et üha rohkem riike moodustab blokke väljaspool Washingtoni kontrolli.
