Eesti Eest! portaal saab olla tsensuurivaba ja täiesti sõltumatu -ainult kui toetate meid pisikese annetusega!
Toeta EestiEest.com-i:
Mihkel Johannes Paimla
EE407700771008496547
Märksõna "Annetus"
Klient valib laimid Austraalias Sydney keskses äripiirkonnas asuvas puuviljakioskis 16.augustil 2022. (Lisa Maree Williams / Getty Images)
Inimesed, kes on rahaliselt hädas, tunnevad Austraalias palju vähem väärtust ja kuuluvustunnet ning tunnevad end palju tõenäolisemalt pessimistlikult.
Üle 40 protsendi austraallastest kirjeldab end nüüd vaestena, mis tähistab rekordiliselt madalat kuuluvustunnet riigis.
Umbes 12 protsenti ütleb, et nad lähevad mõnikord ilma toiduta ja 22 protsenti ei saa endale lubada arstiabi, selgub Scanloni fondi uurimisinstituudi 7,500 inimese uuringust.
Taskukohasuse tõttu langes sotsiaalne ühtekuuluvus Austraalias viimase 16 aasta madalaimale tasemele.
Austraalia riikliku ülikooli juhtivteadur James O’Donnell ütles, et pole üllatav, et väärtus- ja kuuluvustunne langes rahaliste raskuste kasvades madalaimale tasemele.
“Inimesed, kes on rahalistes raskustes, tunnevad Austraalias palju vähem väärtust ja kuuluvustunnet ning tunnevad end tuleviku suhtes palju tõenäolisemalt pessimistlikult,” ütles ta.
“Kuna rahaline surve on suurenenud, langes nende inimeste osakaal, kes teatasid, et on oma rahandusega rahul, 2023.aastal 61 protsendini, võrreldes 64 protsendiga 2022.aastal.”
Suur enamus usub, et sissetulekute lõhe on liiga suur
Hr O’Donnell ütles, et majanduslik ebavõrdsus mõjutab negatiivselt ka inimeste sotsiaalse ühtekuuluvuse tunnet laiemalt.
Austraalia statistikabüroo andmetel elab Austraalias keegi, kes on kõrgeimas 20 protsendis sissetulekute skaalast, leibkonnas, kus sissetulek on peaaegu kuus korda suurem kui madalaimal 20 protsendil sissetulekuskaalast.
“Rekordiliselt kõrge 84 protsenti inimestest usub, et lõhe kõrge ja madala sissetulekuga inimeste vahel on liiga suur. See on tõusnud 76 protsendilt 2020.aasta juulis,” ütles hr O’Donnell.
“Kuna rohkem inimesi on mures majandusliku ebavõrdsuse pärast, usaldame vähem valitsust, muretseme rohkem tuleviku pärast ning oleme vähem seotud Austraalia väärtuste ja ühiskonnaga.”
Ta ütles, et mure pani inimesi üha enam kahtlema valitsuse suutlikkuses neid aidata.
Umbes iga kolmas inimene (30 protsenti) usub, et valitsusjuhid kuritarvitavad oma võimu “kõige rohkem” või “kogu aeg” ja 84 protsenti arvab, et see juhtub vähemalt “osa ajast”.
Seetõttu ütles ta, et valitsus peaks kaaluma poliitikat ja programme, et kõigil oleks taskukohased elamiskulud.
Naine maksab 23.juulil 2013 Austraalias Melbourne’is asuval turul puuviljamüüjale. (Scott Barbour / Getty pildid)
Elukalliduse leevendamine
Peaminister Anthony Albanese sõnul on elukallidus nüüd tema valitsuse peamine prioriteet.
2.novembril Melbourne’is toimunud majandus- ja sotsiaalväljavaadete konverentsi peakõnes puudutas hr Albanese mitmeid oma lühiajalisi majanduspüüdlusi.
“Meie valitsus mõistab, et elukallidus on surve Austraalia peredele number üks,” ütles peaminister.
Täpsemalt, 66 protsenti üksikvanemaga peredest saab lihtsalt hakkama. Nad kannavad surve põhiraskust koos üksi elavate noortega.
Lisaks tundis 40 protsenti sellest rühmast üüri- või hüpoteegistressi, jättis söögikorrad vahele ja läks ilma ravimiteta.
Üle poole neist (63 protsenti) tundis end ka sotsiaalselt isoleerituna.
Kas globaalne ja kohalik konflikt põhjustas madalat sotsiaalset ühtekuuluvust?
Vaatamata nendele väljakutsetele väitis hr O’Donnell, et austraallased leiavad endiselt sotsiaalset ühtekuuluvust etnilises ja kultuurilises mitmekesisuses.
“Aussie’d hoiavad jätkuvalt kõrget ja kasvavat toetust multikultuursusele ja mitmekesisusele ning püsivad ühenduses oma kohalikes naabruskondades,” ütles ta.
“Aastal 2023 nõustub 89 protsenti austraallastest, et multikultuursus on Austraaliale hea olnud.”
Austraalia etniliste kogukondade nõukogude föderatsiooni esimees Carlo Carli ei nõustunud aga, väites, et multikultuursus halvendab sotsiaalset ühtekuuluvust.
“Ma arvan, et praegu on meil mitmeid pingeid meie sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Meil on olnud väga keeruline arutelu referendumi ümber parlamendi hääle üle,” ütles ta SBS-i podcastidele.
“Ja lõpuks on meil Lähis-Ida konflikt, mis tekitab ka raskusi.”
Iisraeli armee M109 155 mm iseliikuv haubitsas tulistab 11.oktoobril 2023 Lõuna-Iisraelis Gaza piiri lähedal ringi. (JACK GUEZ / AFP Getty Images’i kaudu)
Ta viitab sellele, et Iisraeli valitsus kuulutas ametlikult sõja terrorirühmituse Hamas vastu pärast surmavat koordineeritud rünnakut Iisraeli tsiviilisikute vastu 7.oktoobril, mille tagajärjel hukkus Iisraeli vägede andmetel 1,400 inimest.
Laimuvastase komisjoni esimees Dvir Abramovitš ütles, et antisemitismi määr on sõja algusest saadik suurenenud.
Politsei on registreerinud viimasel ajal kogukonnas aset leidnud üha rohkem moslemivastaseid ja antisemiitlikke intsidente.
Ühel juhul laulsid palestiinlased 9.oktoobril toimunud meeleavaldusel ikoonilise Sydney ooperimaja trepil antisemiitlikke sõnumeid.
Konflikti järel usub Multikultuurse Austraalia tegevjuht Christine Castley, et riik peab sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks tuginema vastupidavusele.
“Niisiis, see, mida me riigina tegelikult peame tegema, on minu arvates … töötada nende tugevuste kallal, mis meil kõigil peavad olema, et saaksime omavahel ühendust võtta, suhelda, suhelda,” ütles ta.
“Õppige, kuidas ületada erinevusi ja õppige, kuidas tulla kokku meie erinevate ajalugude, lugude ja kogemustega. Siin on meie jaoks tõeline tükk ja võimalus luua Austraalias tõeline kuuluvus.”
