Elu Afganistanis kaks aastat pärast USA lahkumist ja Talibani naasmist võimule

USA esindaja Ilhan Omar (D-MN) (L) kõneleb parlamendi spiikri Nancy Pelosi (D-CA) meeleavaldusel koos kaasdemokraatidega, enne kui hääletab HR 1 ehk rahvaseaduse üle USA idatreppidel Kapitooliumis 08. märtsil 2019 Washingtonis.  (AFP foto)

Autor: Syed Zafar Mehdi

Afganistanis möödub kaks aastat Talibani dramaatilisest tagasitulekust, Afganistani valitsuse kokkuvarisemisest ja USA juhitud koalitsioonivägede kukutamisest pärast kaks aastakümmet kestnud sõjalist okupatsiooni.

See oli 15. augustil 2021, kui rühmitus piiras Kabuli pärast hämmastavaid edusamme kogu riigis, kukutas Ashraf Ghani valitsuse ja sundides ameeriklasi kiirustades taganema.

Talibani naasmine toimus peaaegu kaks aastakümmet pärast seda, kui USA ja tema liitlased pommitasid merepiirita Lõuna-Aasia riiki Talibani, Al-Qaeda hävitamise ning Osama Bin Ladeni tabamise ettekäändel, keda kirjeldati kui “11. septembri rünnakute juhti”.

Talibani tagasitulekuni viinud sündmuste dramaatiline pööre ja USA juhitud välisvägede äkiline lahkumine näitas taas, kuidas Hindukuši riik on olnud “võimsate impeeriumide surnuaed” alates Aleksander Suurest kolmandal sajandil eKr kuni ameeriklasteni. 21. sajandil.

Kujutis Chris Donahuest, viimasest Afganistanist lahkunud Ameerika sõdurist, näis väsinud ja pettunud, kujutas sobivalt USA ja tema NATO liitlaste kohutavat läbikukkumist ja kapitulatsiooni pärast 20 aastat kestnud katastroofilist ja tulutut sõjalist seiklust.

Sõjaväestrateegid maadlevad endiselt küsimusega, kuidas pühkis riigist Kalašnikovi võitlejatest koosnev geriljarühmitus maailma kõige keerukama relvastusega armee.

Vastus peitub ajaloos. Paljud võõrvõimud püüdsid vallutada mineraaliderikast Lõuna-Aasia riiki, mis asub majesteetlikes Hindukuši mägedes, kuid väljusid lüüasaanuna ja alandatuna.

Ameeriklaste eksperimenti Afganistanis loetakse aga vaieldamatult eelmise sajandi halvimaks strateegiliseks ja sõjaliseks läbikukkumiseks, sest see oli sunnitud tunnistama lüüasaamist ja seisis silmitsi alandusega.

Pikale veninud sõda Afganistanis jäi kaheks aastakümneks mõistatuseks USA järjestikustele valitsustele George Bushist kuni Joe Bidenini, isegi kui see tekitas USA sõjatööstuskompleksile suuri kulutusi ja oli tohutult põlatud nii Afganistanis kui ka USA-s.

See sai alguse 29. veebruaril 2020, kui USA tollase presidendi Donald Trumpi administratsioon saavutas Talibaniga salajase kokkuleppe USA vägede väljaviimiseks riigist 1. maiks 2021.

Tehing ei suutnud aga kahe poole vahelisi pingeid maandada, kuna megalomaanist endine Ameerika president ei soovinud oma kohustustest kinni pidada.  

14. aprillil 2021 teatas Trumpi järglane Joe Biden, et ülejäänud 2500–3500 USA sõdurit Afganistanis tõmmatakse selle aasta 11. septembriks välja, et lõpetada tema poolt Ameerika igavene sõda.

Ajavahemikus 2021. aasta maist augustini vallutasid Talibani võitlejad palju peamisi provintsi pealinnu üle kogu riigi, kuna kiusatud Afganistani julgeolekujõud pakkusid rahvusvaheliste partnerite sõjalise toetuse puudumisel taltsutavat allaandmist.

15. augustil 2021 tungis rühmitus pealinna Kabuli ümber asuvast turvakordonist läbi ja võttis kuuli tulistamata oma kontrolli alla valitsuse peamised rajatised, kuna ametnikud lendasid välismaale ja põgenesid riigist.

Mõne päeva jooksul pärast Kabuli piiramist suundusid kümned tuhanded hirmunud inimesed Kabuli rahvusvahelisse lennujaama, et otsida evakuatsioonilende. Katastroofiline sõda lõppes nii, nagu ta algas – vägivallaga.

Talibani dramaatiline ülevõtmine ja USA ebaõnnestunud lahkumine tekitasid Afganistanis suurima humanitaarkriisi, kuna USA külmutas nende varad 9 miljardi dollari väärtuses ja peatas miljardite väärtuses arenguabi.

Asja hullemaks muutmiseks jagas president Biden 11. septembri rünnakute ohvritele hüvitiseks Afganistani rahvale kuulunud varad, tekitades afgaanides viha ja pahameelt.

Kaks aastat pärast USA lahkumist Afganistanist ja Talibani naasmist jätkab sõjast räsitud riik USA sanktsioonide ja rahapuuduse tõttu üha halveneva humanitaarolukorraga maadlemist, kusjuures rahvusvaheline üldsus pigistab afgaanide olukorra ees silma kinni.

Miljonid afgaanid, sealhulgas noored ülikoolilõpetajad, on täna tööta. Riigi pangandussüsteem on praktiliselt mittetoimiv. ÜRO arenguorganite sõnul on haiglad lagunenud ja peaaegu kogu elanikkond elab allpool vaesuspiiri.

Kümned tuhanded riigist põgenenud afgaanid, kellele ameeriklased ja eurooplased lubasid asüüli, on hüljatud, paljud neist elavad hotellides Islamabadist Londonini.

Samal ajal tähistab Taliban teisipäeval riigipüha, oma võimule naasmise teist aastapäeva, korraldades tänavamiitinguid kogu riigis Kabulist Khostini Nangarharini.

“Soovime Kabuli vallutamise teisel aastapäeval õnnitleda Afganistani mudžahiidide [pühasõdalaste] rahvast ja paluda neil tänada Kõigeväelist Allahit selle suure võidu eest,” ütles rühmituse pressiesindaja Zabihullah Mujahid oma teisipäevases avalduses.

“Nüüd, kus riigis on tagatud üldine julgeolek, juhitakse kogu riigi territooriumi ühtse juhtimise all, on paigas islamisüsteem ja kõike seletatakse šariaadi [islamiseaduse] nurga alt,” kiirustas ta lisama.

Maailma üldsus ei tunnusta de facto Talibani valitsust ikka veel, kuna see on seisnud vastu üleskutsele kaasata valitsusse etnilised vähemused ja kaitsta naiste õigusi.

Kõige pakilisem probleem on olnud noorte tüdrukute koolidest väljajätmine, mis on kujunenud peamiseks takistuseks de facto Talibani valitsuse tunnustamisel rahvusvahelise üldsuse poolt.

“Hoolimata Talibani de facto ametivõimude kinnitustest, et kõik piirangud, eriti seoses juurdepääsuga haridusele, on ajutised, on kohapealsed faktid näidanud kiirendatud, süstemaatilist ja kõikehõlmavat eraldamise, marginaliseerimise ja tagakiusamise süsteemi,” ütlesid ÜRO eksperdid.

“Lõhe Afganistani de facto võimude lubaduste ja tegevuste vahel on suurenenud ning ideed “reformeeritud.”

Vaatlejate sõnul on aga viimase 20 aasta jooksul Afganistani lääne toetatud valitsuste tunnuseks olnud korruptsiooni ulatus viimase kahe aasta jooksul oluliselt vähenenud.

Samuti on Talibani ametivõimud edukalt kehtestanud oopiumimaguna kasvatamise üldise keelu, mis on oluline ja kiiduväärt samm ülemaailmses narkovastases võitluses.

Asjakohane, kuni Talibani tagasitulekuni toodeti Afganistanis enam kui 80 protsenti maailma oopiumist ja sellest valmistatud heroiin moodustas peaaegu 95 protsenti Euroopa uimastiturust.

Ameeriklased olid viimase 20 aasta jooksul soodustanud moonikasvatust ja sellest kasu saanud.

Syed Zafar Mehdi on Teheranis elav ajakirjanik, toimetaja ja blogija.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -