Elektrisõidukite tariifiprobleemid ähvardavad ELi ja Hiina suhteid

Eeldatavasti kuulutab Euroopa Liit juuni alguses välja tariifi Hiina elektrisõidukitele, kuna usaldus ELi ja Hiina suhete vastu väheneb.

Euroopa Liit peaks juuni alguses välja kuulutama tariifi Hiina elektrisõidukitele, mis on tingitud Euroopa Komisjoni poolt eelmise aasta oktoobris algatatud subsiidiumivastasest uurimisest.

Sondi eesmärk on välja selgitada, kas ELi turule eksporditud Hiina elektrisõidukid on saanud ülemääraseid subsiidiume, mis on viinud ebaausate kaubandustavadeni.

Kuigi EL alles uurib asja, on Ameerika Ühendriigid juba jõudnud sellele järeldusele ja tõstnud mai keskel Hiina elektrisõidukite tariifi 25 protsendilt 100 protsendile, mis jõustus 1. augustil. Ka muud Hiina tooted, sealhulgas teras, alumiinium, päikesepaneelid ja kriitilise tähtsusega meditsiinitarbed, nägid tariifitõusu.

“Hiina subsideeris tugevalt kõiki neid tooteid, sundides Hiina ettevõtteid tootma palju rohkem, kui ülejäänud maailm suudab vastu võtta ja seejärel visates üleliigsed tooted turule ebaõiglaselt madalate hindadega, ajades teised tootjad kogu maailmas äritegevusest välja,” ütles president Joe Biden enne korralduse allkirjastamist 14. mail.

USA samm on suuresti ennetav, sest Hiinas toodetud elektrisõidukid on Ameerika turul endiselt haruldased. Hiinas toodetud elektrisõidukid on aga Euroopas juba tugeva tugipunkti loonud.

Made-in-China elektrisõidukid hõivasid eelmisel aastal umbes 20 protsenti Euroopa turust, teatas Hiina majandusele keskendunud uuringufirma Rhodium Group. Selle aruandes kirjeldati ka Hiina juhtiva elektrisõidukite valmistaja BYD eesmärki kasvatada oma Euroopa elektrisõidukite turuosa 2030. aastaks 10 protsendini ehk 920 000 ühikuni.
Hiina elektrisõidukid on Euroopa Komisjoni andmetel 20 protsenti odavamad kui Euroopa mudelid. Hiina suurim teleritootja BYD plaanib 2025. aastal Euroopasse tuua oma soodsa Seagulli elektrilise luukpära vähem kui 20 000 euro (umbes 21 500 dollari) eest.

Houstonis asuva St. Thomase ülikooli rahvusvaheliste uuringute professor Yao-Yuan Yeh eeldab, et Euroopa Komisjon leiab tõendeid Hiina elektrisõidukite ülemääraste toetuste kohta ja kehtestab Hiina elektrisõidukitele kas tariifi või kvoodi.

Tema arvates on maks, mille Euroopa kehtestab Hiina elektrisõidukitele, tõenäoliselt madalam kui Ameerika oma, sest ekspordile orienteeritud majandused, nagu Saksamaa, on Hiina vastumeetmete suhtes haavatavamad.

Ta arvab, et potentsiaalne ELi tariif võiks olla kuni 80 protsenti, samas kui Rhodium Groupi hinnangul peaks see olema vahemikus 45–55 protsenti, et luua võrdsed võimalused Hiina ja Euroopa elektrisõidukite vahel.

“Ühisrinne”

Maailma liidrid on tunnistanud, et nad peavad tegema koostööd, et tegeleda Hiina ülemäärase elektrisõidukite tootmisvõimsuse ekspordiga.

Mai lõpus toimunud G7 rahandusministrite kohtumisel kutsus USA rahandusminister Janet Yellen tungivalt üles reageerima ühiselt G7 liigsele tootmisvõimsusele “strateegilisel ja ühtsel viisil”.

Prantsusmaa rahandusminister Le Maire kutsus samuti üles “ühisrindele” Hiina ebaausate kaubandustavade vastu, kuid hoiatas “vältima igasugust kaubandussõda”. Saksamaa rahandusminister Christian Lindner jagab sarnast muret; Ta lisas, et “kaubandussõdadel on ainult kaotajad; neid ei saa võita.”

Itaalia tööstusminister Adolfo väljendas 25. mail toimunud ärikonverentsil toetust sellele, et Euroopa järgiks Ameerika Ühendriikide tariifipoliitikat. Ühendkuningriik kaalub sarnast subsiidiumivastast uurimist.

ELi ja Hiina vahelise usalduse vähenemine

Elektrisõidukite tariifide küsimus tuleb ajal, mil ELi ja Hiina suhted on jõudnud teise etappi. 2019. aastal avaldatud poliitika tähendas nihet näha Hiinat kui “majanduslikku konkurenti ja süsteemset rivaali”. Enne seda oli Euroopa Liit organiseerunud majandussuhete ümber Hiinaga ja nägi Hiinat strateegilise partnerina üle kümne aasta.

Eelmise aasta septembris teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, enne kui algatas Hiina elektrisõidukite subsiidiumivastase uurimise, et “ülemaailmne turg on üle ujutatud odavamate elektrisõidukitega” kunstlikult madalate hindadega, mis on tingitud “tohututest riiklikest toetustest”.

Vastukaaluks ELi sammule algatas Hiina mais dumpinguvastase uurimise Ameerika Ühendriikidest ja EList imporditud kopolümeerformaldehüüdi kohta ning jaanuaris Prantsuse kaubamärkide uurimise. Riigimeedia teatas 25. mail ka, et Hiina kavandab ELi sealiha dumpingu uurimist.

Vaatamata tigedatele uurimistele ei ole Hiina ja ELi suhted hr Yehi sõnul veel jõudnud täieliku showdownini.

“Ma arvan, et kahe poole suhted on patiseisus. Kuigi see ei parane, ei halvene see täielikult kaheks äärmuseks kaubanduses ja investeeringutes,” ütles ta The Epoch Timesile. Ta lisas, et “Ameerika Ühendriigid tõmbavad EL-i Hiinale vastu, kuid Euroopa näeb endiselt Venemaad suurima ohuna.”

Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) Aasia programmi juht Janka Oertel kirjutas oma jaanuarikuises aruandes, et “usaldusküsimusest on saanud Hiina ja Euroopa suhete põhijoon”.
Oma aruandes ütles ta, et ELi liikmesriigid peaksid meenutama oma kogemust Hiina müüjate väljajätmisel 5G kasutuselevõtust 2019. ja 2020. aastal: “Lõpuks jõudsid Euroopa otsustajad järeldusele, et usaldus – või selle puudumine Hiina pakkumises – peaks olema määrav tegur.”
Ta hoiatas, et Hiina elektrisõidukitega seotud turvariski on raskem käsitleda kui 5G-võrgu telekommunikatsiooniseadmeid.

“Nutitelefonid ratastel”

Üha suurem hulk Hiina elektrisõidukeid ohustaks transpordi infrastruktuuri sarnaselt sellele, kuidas Huawei ähvardas Euroopa telekommunikatsioonivõrke, ütles endine kaitseanalüütik ning praegune Hong Kong Watchi uurimis- ja poliitikanõunik Megan Khoo The Epoch Timesile.

Veebruaris, nimetades elektrisõidukeid “ühendatud” ja “ratastel nutitelefonideks”, palus president Biden USA kaubandusministeeriumil uurida, kas Hiina sõidukid kujutavad endast Ameerika Ühendriikidele andme- või infrastruktuuririske.
Ühendkuningriigi parlament uurib sarnast küsimust. “Hiina ühendatud elektrisõidukite üleujutus riigis võib olla kõige tõhusam Trooja hobune, mida Hiina asutus peab Ühendkuningriiki mõjutama,” kirjutas autotööstuse tööjõu nimel tegutsev toetusrühm Autotööstuse Instituut jaanuaris Ühendkuningriigi riikliku julgeolekustrateegia ühiskomiteele saadetud esildises.
Vastavalt Hiina vastuluureseadusele peab BYD või mõni muu Hiina elektrisõidukite ettevõte seaduslikult üle andma oma välismaiste kasutajate andmed, kui ametivõimud seda nõuavad.

Pr Khoo kutsus Euroopa riike üles võtma rangeid meetmeid Hiina elektrisõidukite kasutamise vastu tundlikes piirkondades, et leevendada võimalikke julgeolekuriske.

Hr Yeh nõustub, et Hiina EV-d võivad potentsiaalselt saada kommunistliku Hiina jaoks veel üheks vahendiks Inteli kogumiseks Euroopa riikides. “Praeguse seisuga ei ole ma näinud, et ELil oleks sellele probleemile lahendus.”

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -