Autoriks Irina Slav saidi OilPrice.com kaudu,
- EL kiitis heaks süsinikdioksiidi maksureformi, mille eesmärk on vähendada 2030.aastaks heitkoguseid 62% võrreldes 2005.aasta tasemega.
- Reform muudab heitkogused erinevatele tööstusharudele kallimaks süsinikulubade ja heitmemahuka impordi maksu kehtestamise kaudu.
- EL kavatseb süsinikdioksiidi maksureformi lööki pehmendada, luues 86,7 miljardi euro suuruse fondi.
Euroopa Liit kiitis lõpule süsinikdioksiidi maksureformi heakskiidu, mis toob kaasa saastavatel tööstusharudel suuremad kulud heitkoguste tekitamise jätkamiseks ning stiimulid tuule- ja päikeseenergiale üleminekuks.
Üleeelmisel nädalal Euroopa Parlamendis heaks kiidetud reformiga laiendatakse ELi süsinikdioksiidi lubade korda rohkematele tööstusharudele, sealhulgas õhu- ja meretranspordile ning vähendatakse nende lubade kättesaadavust, et need 2034.aastaks täielikult kaotada.
Nelja aasta pärast laieneb süsinikdioksiidi lubade kord veelgi, et hõlmata autode ja hoonete heitkoguseid. Löögi pehmendamiseks plaanib EL luua 86,7 miljardi euro suuruse fondi. Raha kogutakse süsinikulubade müügist.
Nende lubade hind on viimasel paaril aastal hüppeliselt tõusnud ja seda suuresti reformi ootuses. Tegelikult on süsihappegaasi tonnihind 2020.aasta algusest kolmekordistunud, 88 euroni, märkis Reuters raportis.
Isegi süsinikdioksiidi heitkoguste tekitamise kulude suurenemise korral langesid need eelmisel aastal vaid 1,2% kuni 1,6% eelmise kuu alguses avaldatud esialgsete andmete kohaselt. Andmed hõlmasid praegu saastekvootidega kauplemise režiimi alla kuuluvaid tööstusi: elektritootmist ja rasketööstust.
Eesmärk on 2030.aastaks vähendada bloki heitkoguseid 62% võrra võrreldes 2005.aasta tasemega, selleks on EL nõus ka alates 2026.aastast kehtestama maksu heitkogustega impordile. Imporditavad kaubad, millele uus maks hakkab kehtima, on teras, tsement, alumiinium, väetised, elekter ja vesinik.
Maksu eesmärk on seada Euroopa selliste kaupade tootjad võrdsemasse olukorda riikidega, kus ei kehti nii ranged heitmetega seotud õigusaktid kui Euroopa Liidul.
Reformi poolt hääletas enamus 24 liikmesriiki, Poola ja Ungari hääletasid selle vastu ning Belgia ja Bulgaaria jäid erapooletuks.
