Euroopa Liidu seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks Ukraina toidutootjatele veel üheks aastaks tariifivaba juurdepääsu andmise EL-i turgudele, lükates tagasi muudatused, mis oleksid võinud piiranguid suurendada.
Euroopa Komisjoni esitatud õigusaktiga pikendatakse Ukraina põllumajandustoodete imporditollimaksude ja -kvootide ajutist peatamist veel üheks aastaks kuni 2025. aasta juunini, öeldi avalduses.
Seaduseelnõus sätestatakse ka, et tariifid kehtestatakse uuesti eriti tundlikele põllumajandustoodetele, nimelt linnulihale, munadele ja suhkrule, kui nende import ületab 2022. ja 2023. aasta keskmisi mahte, öeldi avalduses.
Õigusaktid annavad komisjonile õiguse kehtestada vajalikke meetmeid, kui Ukraina import põhjustab märkimisväärseid häireid ELi turul või ELi liikmesriikide turgudel, öeldi avalduses.
Komisjon kiitis eelnõu heaks 26 häälega, avalduse kohaselt oli 10 vastuhäält ja üks erapooletu. Eelnõu jõustumiseks peab selle vastu võtma parlament ja selle peab heaks kiitma ELi nõukogu, mis on teine seadusandlik organ. ELi parlament peaks selle üle hääletama järgmisel nädalal, öeldi avalduses.
EL kehtestas algselt kaubanduse liberaliseerimise Ukrainaga 2022. aasta juunis, et leevendada Venemaa sissetungi negatiivseid majanduslikke tagajärgi, eelkõige Ukraina tootmisvõimsuse hävitamist ja Venemaa blokaadi Musta mere transporditeedel.
Poola põllumehed ja autojuhid on alates veebruarist blokeerinud Ukraina piiriületuspunkte ja ütlevad, et nad on seisnud silmitsi ebaausa konkurentsiga, mida pakub odavam Ukraina import.
Kiiev on korduvalt öelnud, et Ukraina on lõpetanud tundlike põllumajandustoodete ekspordi Poolasse ja et umbes 95 protsenti riigi põllumajandustoodete ekspordist toimub Musta mere kaudu.
Muudatused
Seadusandjad olid esitanud mitu muudatusettepanekut, mis lükati tagasi, näiteks teravilja või nisu, õliseemnete ja mee lisamine nende toodete loetellu, mille suhtes kohaldatakse hädapidurit, mis käivitab tariifid.
Veel üks kõrvalejäetud muudatusettepanek nägi ette, et tollimaksuvabade impordimahtude kindlaksmääramiseks kasutatava kaitsemehhanismi võrdlusaastana kasutati 2022. aasta asemel 2021. aastat ja 2023. aastat. 2021. aasta oli enne Venemaa sissetungi, kui tariifid ja kvoodid piirasid Ukraina eksporti ELi.
Muudatusettepanekud esitasid seadusandjad paremtsentristlikest ja parempoolsetest parteidest, eelkõige Rumeeniast ja Poolast.
Teine väljajäetud muudatusettepanek, mille esitasid Itaalia ja Prantsusmaa seadusandjad parempoolsetest parteidest, nõudis, et ELi imporditavad Ukraina põllumajandustooted vastaksid bloki kvaliteedistandarditele, eriti mürgiste jälgede osas.
Prantsuse parempoolne seadusandja Thierry Mariani püüdis edutult lisada muudatusettepanekut, tagamaks, et sellest impordist saadav tulu “ei tooks kasu Ukraina oligarhidele, kellele kuulub suurim osa riigi põllumajandusturust”.
Saksamaa vasakpoolne seadusandja Helmut Scholz püüdis läbi vaadata sätet, mille kohaselt sõltub tariifide kohaldamise peatamine sellest, kas Ukraina austab demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi, õigusriiki ning püüab võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, lisades klausli, milles nõutakse maksude kogumist meetmest kasu saavatelt ettevõtetelt.
Läbivaatamise põhjendamiseks ütles hr Scholz, et mõned põllumajanduslike toiduainete eksportijad on kurikuulsad maksustamise vältimise poolest, näiteks nihutavad nad oma ettevõtete aadressid maksuparadiisidesse, nagu Küpros või Briti Neitsisaared, kuid tema läbivaatamist ei lisatud.
Põllumajandustootjate huvirühm on pettunud
ELi põllumajandustootjate huvirühm COPA-COGECA ütles oma avalduses, et ELi seadusandjad on ELi põllumajandustootjaid ja toidutootjaid alt vedanud, lükates tagasi Ukraina kaubanduse liberaliseerimise seaduse parandused.
Rühm oli eriti mures leebemate kaubanduseeskirjade mõju pärast teravilja-, suhkru-, linnuliha-, muna- ja meetootjatele, kellel “palutakse kanda selle poliitika ebaproportsionaalset koormat” ja kelle muresid eiratakse, öeldi avalduses.
COPA-COGECA kutsus ELi parlamenti üles lisama õigusakti lõplikud muudatused järgmisel täiskogu istungil, öeldi avalduses.
“Me kutsume veel kord üles näitama tõelist toetust ja mõistmist, mis ei piirdu sõnadega!” ütles rühm.
Ukraina nõustub tingimuslikult piirangutega
Ukraina asemajandusminister Taras Kachka ütles 6. märtsil Financial Timesile, et Kiiev on avatud uutele ELi piirangutele Ukraina põllumajanduslike toiduainete ekspordile, kuid kutsus liitu üles kehtestama Venemaa teravilja impordile keelu.
“Võib-olla vajame me kõik sedalaadi üleminekuperioodil Ukraina ja ELi vaheliste kaubavoogude suhtes ühtset lähenemisviisi. Mis puutub nisusse, siis Poola põllumeestele ei tekita probleeme mitte Ukraina, vaid Venemaa,” ütles Katška, nagu teatas portaal Online.ua.
Poola peaminister Donald Tusk
ütles 4. märtsil, et palub Poola parlamendil jõustada resolutsioon, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kehtestama täielikud sanktsioonid Venemaalt ja tema liitlasest Valgevenest pärit põllumajandustoodetele ja toiduainetele.
Läti on
avalduse kohaselt juba kehtestanud keelu Venemaalt ja Valgevenest ning muudest kolmandatest riikidest pärit põllumajandustoodetele ja söödale, kui toode on pärit Venemaalt või Valgevenest. Keeld jõustub 8. märtsil.
Euroopa Liidu seadusandjad kiitsid neljapäeval heaks Ukraina toidutootjatele veel üheks aastaks tariifivaba juurdepääsu andmise EL-i turgudele, lükates tagasi muudatused, mis oleksid võinud piiranguid suurendada.
Euroopa Komisjoni esitatud õigusaktiga pikendatakse Ukraina põllumajandustoodete imporditollimaksude ja -kvootide ajutist peatamist veel üheks aastaks kuni 2025. aasta juunini, öeldi avalduses.
Seaduseelnõus sätestatakse ka, et tariifid kehtestatakse uuesti eriti tundlikele põllumajandustoodetele, nimelt linnulihale, munadele ja suhkrule, kui nende import ületab 2022. ja 2023. aasta keskmisi mahte, öeldi avalduses.
Õigusaktid annavad komisjonile õiguse kehtestada vajalikke meetmeid, kui Ukraina import põhjustab märkimisväärseid häireid ELi turul või ELi liikmesriikide turgudel, öeldi avalduses.
Komisjon kiitis eelnõu heaks 26 häälega, avalduse kohaselt oli 10 vastuhäält ja üks erapooletu. Eelnõu jõustumiseks peab selle vastu võtma parlament ja selle peab heaks kiitma ELi nõukogu, mis on teine seadusandlik organ. ELi parlament peaks selle üle hääletama järgmisel nädalal, öeldi avalduses.
EL kehtestas algselt kaubanduse liberaliseerimise Ukrainaga 2022. aasta juunis, et leevendada Venemaa sissetungi negatiivseid majanduslikke tagajärgi, eelkõige Ukraina tootmisvõimsuse hävitamist ja Venemaa blokaadi Musta mere transporditeedel.
Poola põllumehed ja autojuhid on alates veebruarist blokeerinud Ukraina piiriületuspunkte ja ütlevad, et nad on seisnud silmitsi ebaausa konkurentsiga, mida pakub odavam Ukraina import.
Muudatused
Seadusandjad olid esitanud mitu muudatusettepanekut, mis lükati tagasi, näiteks teravilja või nisu, õliseemnete ja mee lisamine nende toodete loetellu, mille suhtes kohaldatakse hädapidurit, mis käivitab tariifid.
Veel üks kõrvalejäetud muudatusettepanek nägi ette, et tollimaksuvabade impordimahtude kindlaksmääramiseks kasutatava kaitsemehhanismi võrdlusaastana kasutati 2022. aasta asemel 2021. aastat ja 2023. aastat. 2021. aasta oli enne Venemaa sissetungi, kui tariifid ja kvoodid piirasid Ukraina eksporti ELi.
Muudatusettepanekud esitasid seadusandjad paremtsentristlikest ja parempoolsetest parteidest, eelkõige Rumeeniast ja Poolast.
Teine väljajäetud muudatusettepanek, mille esitasid Itaalia ja Prantsusmaa seadusandjad parempoolsetest parteidest, nõudis, et ELi imporditavad Ukraina põllumajandustooted vastaksid bloki kvaliteedistandarditele, eriti mürgiste jälgede osas.
Prantsuse parempoolne seadusandja Thierry Mariani püüdis edutult lisada muudatusettepanekut, tagamaks, et sellest impordist saadav tulu “ei tooks kasu Ukraina oligarhidele, kellele kuulub suurim osa riigi põllumajandusturust”.
Saksamaa vasakpoolne seadusandja Helmut Scholz püüdis läbi vaadata sätet, mille kohaselt sõltub tariifide kohaldamise peatamine sellest, kas Ukraina austab demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi, õigusriiki ning püüab võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, lisades klausli, milles nõutakse maksude kogumist meetmest kasu saavatelt ettevõtetelt.
Põllumajandustootjate huvirühm on pettunud
ELi põllumajandustootjate huvirühm COPA-COGECA ütles oma avalduses, et ELi seadusandjad on ELi põllumajandustootjaid ja toidutootjaid alt vedanud, lükates tagasi Ukraina kaubanduse liberaliseerimise seaduse parandused.
Rühm oli eriti mures leebemate kaubanduseeskirjade mõju pärast teravilja-, suhkru-, linnuliha-, muna- ja meetootjatele, kellel “palutakse kanda selle poliitika ebaproportsionaalset koormat” ja kelle muresid eiratakse, öeldi avalduses.
COPA-COGECA kutsus ELi parlamenti üles lisama õigusakti lõplikud muudatused järgmisel täiskogu istungil, öeldi avalduses.
Ukraina nõustub tingimuslikult piirangutega
Ukraina asemajandusminister Taras Kachka ütles 6. märtsil Financial Timesile, et Kiiev on avatud uutele ELi piirangutele Ukraina põllumajanduslike toiduainete ekspordile, kuid kutsus liitu üles kehtestama Venemaa teravilja impordile keelu.
“Võib-olla vajame me kõik sedalaadi üleminekuperioodil Ukraina ja ELi vaheliste kaubavoogude suhtes ühtset lähenemisviisi. Mis puutub nisusse, siis Poola põllumeestele ei tekita probleeme mitte Ukraina, vaid Venemaa,” ütles Katška, nagu teatas portaal Online.ua.