Autor Kyle Anzalone Libertarian Institute’i kaudu,
Euroopa Liit töötab välja ettepanekuid, mida teha liikmesriikide poolt arestitud Venemaa keskpanga varadega. Euroopa ametnike sõnul võib blokk raha investeerida ja raha Ukrainale anda.
Rootsi diplomaat Anders Ahnlid, kes juhib Kremli rahaga ettevõtmist uurivat komisjoni, ütles Politicole, et mis tahes otsus tehakse, on pretsedenditu. „[ELi] liikmesriikide vahel valitseb üksmeel, et oluline on väga-väga hoolikalt uurida, mida saab teha meile antud juhiste järgi, sealhulgas seda, et see, mida tehakse, peab olema kooskõlas EL ja rahvusvaheline õigus,” ütles ta. “Oleme erandlikus olukorras ja tõenäoliselt on iga lahendus, milleni me välja mõtleme, sellist, mida varem pole olnud.”
Diplomaadid usuvad, et blokk suudab raha legaalselt investeerida, sest Venemaa invasioon Ukrainasse on rahvusvahelise ja humanitaarõiguse “erandlik ja jäme rikkumine”.
Siiski tunnistab komisjon, et plaani elluviimiseks peab ta sanktsioonide määrusi muutma. Praegune põhikiri ütleb, et kui rahalised vahendid on külmutatud, saab sihtmärk juurdepääsu oma kapitalile ja sanktsioonide perioodi jooksul kogunenud tulule.
Blokk loodab, et skeemiga ühinevad ka teised lääneriigid. EL ütles, et 7.rühmaga (G7) kooskõlastatud sammude võtmine on investorite mitte hirmutamiseks ülioluline. Komisjoni hinnangul on EL ja G7 riigid külmutanud umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa keskpanga varasid. Ta usub, et kui raha investeerida, võib see teenida umbes 2,6% tootlust.
EL ei ole kindel, kuidas ta kahjudega toime tuleks. “Kahjumit ei saa kunagi välistada,” möönis komisjon, et küsimus, “kes kannab selliste kahjude korral jääkriski…” nõuab selget juriidilist vastust. Lisades, ossidel on “poliitiline ja rahaline mõju”.
Komisjon loodi eelmisel kuul Rootsi suunamisel. “Mandaat on aidata kaardistada, millised rahalised vahendid on Euroopa Liidus külmutatud… ja teiseks, kuidas nendele vahenditele juurdepääsu saamiseks seaduslikult edasi minna,” ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson.
Rootsi peaminister teatas, et Venemaa kodanikud peavad kandma Ukraina sõja kulud. Kristersson ütles, et “vajalike rekonstrueerimistööde kulud peavad kandma Venemaa maksumaksjad, mitte kõik teised maksumaksjad.”
