Ladina-Ameerika nõuab Euroopalt hüvitist globaalse soojenemise põhjustamise eest. (Peab vist mõne maksu veel välja mõtlema, sest tuleb maksta kliima rikkumise eest ladina-ameeriklasele)
Darius Matuszak:
EL-il on anti-Midase anne ja see muudab kõik, mida ta puudutab sõnnikuks… Brüssel liigub muutkui edust eduni nagu purjus taat tarast aeda. Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tippkohtumine lõppes teisipäeval ja kuigi see lõppes lüüasaamisega, isegi alandusega ELi jaoks, teatas komisjoni president Ursula von der Leyen võidukalt:
“See oli tõesti suurepärane saavutus. See oli uus avang vanade sõprade suhetes. Me vajame üksteist. Praegu on suurte geopoliitiliste muutuste aeg. Ja sarnaselt mõtlevad sõbrad, nagu meie, peavad kokku hoidma. Oleme saavutanud häid tulemusi.”
Keegi ei tea, millised on tippkohtumise head tulemused, kuid see on okei. Nad ei suutnud isegi teha selget deklaratsiooni, milles mõistsid hukka Venemaa rünnaku Ukrainale. Osapooled väljendasid teatavat muret käimasoleva sõja pärast, kuid dokumendis pole isegi märgitud, kes ründas. Sõna Venemaa ei esine kordagi. Selles pole midagi eriti imelikku, sest vasakpoolsete ja isegi vasakpoolsete valitsuste juhitud Ladina-Ameerika on endiselt verise Venemaa lummuses ja selle mõju all. Sealsed juhid, nagu skandaalne Brasiilia president Lula, räägivad, et Nõukogude Liidu pärijad võitlevad imperialismi vastu. Ainult Tšiili president Gabriel Boric mõistis avalikult hukka Venemaa rünnaku Ukrainale.
Allkirjastatud dokumendid on vaid sõnad, kuid von der Leyeni infantiilne propagandadeklaratsioon surematu tippkohtumise ja eriti “uue avanemise kohta vanade sõprade vahel” võib olla täiesti õige. Ladina-Ameerika riigid nõudsid äsja EL-ilt raha, kuna neil on liiga palav. See kõlab naeruväärselt, kuid see on väga mõistlik samm. Kui Euroopa Liit on oma CO2 tootmisega kliima ära rikkunud või mis iganes, see on maakera soojendanud, siis maksku nüüd neile hüvitist. Ja las ta kompenseerib ka kolonialismi.
Jäägem kliimahulluse juurde. Ladina-Ameerikal on topeltõigus. Siin tahab EL kliimafanaatikute või muu mõju all, et Ladina-Ameerikast pärit kaupadel oleks mingisugused ökosertifikaadid, et inimõigusi ja keskkonnaküsimusi võetaks vastastikustes kaubanduslepingutes arvesse.
“Meie, roheliste jaoks on prioriteediks inimõiguste kaitse ja keskkonnakuritegevuse tõkestamine. Seetõttu peame pöörama erilist tähelepanu kaevandussektoriga seotud inimõiguste rikkumiste ja keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmisele”
– ütleb Roheliste fraktsiooni kuuluv Saksamaa Euroopa Parlamendi liige Anna Cavazzini.
Samal ajal nõuavad Ladina-Ameerika liidrid eesotsas Brasiilia presidendiga, et EL loobuks oma rohelisest protektsionistlikust poliitikast. Lula ütleb avalikult, et liidu nõudmised ohustavad Ladina-Ameerikat. Brasiilia ja ülejäänud mandriosa ei ole Euroopa kliimavaimustustest huvitatud. Kampaania Voa Brasil – “Lenda Brasiiliasse” on sümbol ja eeskuju. Soodsate lendude allahindluste eriprogramm on meelitada riiki sadu tuhandeid turiste Ameerikast ja Euroopast. Samuti peaks see ehitama sidet Brasiiliasse, mille pindala on ju suurem kui EL-il. Vahepeal liimivad end hullud Saksamaa lennujaamade maandumisradadele kinni.
Euroopa paranoia võib takistada EL-il sõlmimast lepingut lõunapoolse ühisturu korraldusega – Mercosuriga, kuhu kuuluvad Brasiilia, Argentina, Paraguay, Uruguay, Venezuela (peatatud). Seotud on Tšiili, Boliivia, Peruu, Ecuador ja Colombia. Koos moodustavad nad vabakaubanduspiirkonna.
Majanduspartnerina jääb Euroopa Liit teistest võimudest kõvasti maha. Ursula von der Leyen kiidab tippkohtumist ja teatab, et EL-i riigid investeerivad Ladina-Ameerikasse “koguni” 45 miljardit eurot. Mandrite skaalal on see olematu väärtus. Välisinvesteeringud Poolas olid veidi rohkem kui 2022. aastal – 30 miljardit USA dollarit. Ladina-Ameerika on Hiina järel maailmas teine investeerimiskoht. 2022. aastal kogus see 160 miljardit dollarit. 322 miljardi dollari väärtuses ettevõtted lahkusid EList. EL on kaotamas oma tähtsust ka Ladina-Ameerika kaubanduspartnerina – see on USA ja Hiina järel kolmandal kohal. Liidu ja CELACi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide ühenduse – vaheline kaubavahetus oli 2022. aastal 369 miljardit eurot. Hiina ja CELACi vaheline kaubavahetus kasvas 11%.
Ladina-Ameerika ei võtnud Euroopat tõsiselt, mille ilmekaim näide oli keeldumine Venemaad hukka mõistmast. Ei saa välistada, et see ei tulene ainult ideoloogilistest motiividest – totalitaarsetest vasakpoolsetest tendentsidest ja Nõukogude Liidu vaimustusest, vaid sellel on ka puhtpraktiline ja majanduslik taust. See on lahkarvamus protektsionismi, aga ka liidu protektsionismiga. Brasiilia ja selle suurim kaevandusettevõte Petrobas tahavad rahus uurida Amazonase naftamaardlaid ning neil pole vaja Brüsselist luba küsida. Euroopa Liidu teed järgimine tähendaks Lõuna-Ameerika jäämist vaesusesse ja vähearenenud riikide hulka.
Ilma nafta kaevandamiseta pole Venezuelal võimalust pääseda välja viletsusest, millesse vasakpoolne režiim ta on ajanud.
Kui Euroopa tahab sekkuda, siis dikteerige, kuidas teised riigid peavad oma majandust juhtima, las nemad maksavad oma ülbuse eest. Järeldus: hävitasite meie kliima, kompensatsiooni maksmine on väga mõistlik. Tegelikult on kliimakaitsjate loogikat kasutades raske leida argumente sellistest reparatsioonidest keeldumiseks.
Kuhu iganes me vaatame – isegi kaugetes ja eksootilistes asjades, nagu Euroopa Liidu ja CELACi riikide suhted, näeme nõrkust, aga ka eurokraatia kõrkust ja uhkust, ideoloogilisel miasmil põhineva poliitika viletsust. Olgu selleks siis multikultuursus, kliimasus, genderism, LGBTQRSM+ ja mis veel. Brüssel juhib meid ebaõnnestumisest ebaõnnestumiseni, mitte eduni, nagu liidu valitsejad kuulutavad.
/Tõlge Taivo Sepp/
