Didi Rankovic
Uus Euroopa Liidu andmete säilitamise ettepanek ähvardab kodanike privaatsust märkimisväärselt kahjustada. Algatus, mille eesmärk on koguda ja säilitada metaandmeid kõikjal, on tekitanud andmekaitseaktivistide ja kodanikuvabaduste organisatsioonide seas ärevust. See samm tuleb keset kasvavat muret riikliku jälitustegevuse ja digitaalsete vabaduste vähenemise pärast Euroopas.
Mida ettepanek sisaldab?
Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek nõuab telekommunikatsiooniettevõtetelt kodanike suhtluse – näiteks telefonikõnede, tekstisõnumite ja internetitegevuse – metaandmete säilitamist kindlaksmääratud aja jooksul. Need andmed hõlmavad järgmist:
- Kes kellega suhtles (saatja ja saaja).
- Suhtluse aeg ja kestus.
- Asukohaandmed, mis näitavad kasutajate asukohta suhtluse ajal.
- Kasutatavad seadmed ja võrgud.
Kavandatud säilitusperiood varieerub kuuest kuust kuni kahe aastani, olenevalt liikmesriigist ja andmete liigist. Eesmärk on anda õiguskaitseasutustele juurdepääs neile andmetele, et võidelda selliste raskete kuritegude vastu nagu terrorism ja organiseeritud kuritegevus. Ettepanek on vastus Euroopa Kohtu (EIK) 2022. aasta otsusele, millega tunnistati mitmes ELi riigis kehtivad andmete säilitamise seadused ebaproportsionaalseks, nagu on dokumenteeritud Euroopa Kohtu veebisaidil.
Miks see privaatsusprobleem on?
Andmekaitse eestkõnelejad hoiatavad, et metaandmete laialdane salvestamine kujutab endast tõsist ohtu privaatsusele. Metaandmed võivad esmapilgul tunduda kahjutud, kuna need ei sisalda sisu (nt sõnumi teksti), kuid need võivad anda inimese elust detailse pildi. Privacy Internationali aruande kohaselt võivad metaandmed paljastada inimese liikumist, sotsiaalvõrgustikke, harjumusi ja isegi poliitilisi veendumusi.
„Metaandmed on sageli paljastavamad kui sisu ise,“ ütles Access Now vanempoliitikaanalüütik Estelle Massé avalduses. „Selliste andmete valimatu kogumine rikub õigust privaatsusele ja loob jälgimisõhkkonna, kus keegi ei saa end turvaliselt tunda.“
Ettepanek on vastuolus ka varasemate Euroopa Kohtu otsustega, mis rõhutasid, et valimatu andmete säilitamine on vastuolus ELi põhiõiguste hartaga. European Digital Rightsi (EDRi) aruandes väidetakse, et uus ettepanek püüab neist otsustest mööda hiilida, kujutades säilitamiskohustusi “sihipärasematena”, kuigi praktikas mõjutavad need jätkuvalt kõiki kodanikke.
Pooldajate argumendid
Ettepaneku toetajad, sealhulgas mitmed ELi liikmesriigid ja julgeolekuasutused, väidavad, et andmete säilitamine on riigi julgeoleku seisukohalt oluline. Nad osutavad juhtumitele, kus metaandmed aitasid ära hoida terrorirünnakuid, näiteks 2015. aasta Pariisi rünnaku puhul, kus sideandmetel oli Europoli aruandes kirjeldatud oluline roll.
„Ilma metaandmetele ligipääsuta oleksid meie käed seotud,“ ütles Prantsuse siseministeeriumi pressiesindaja. „Terrorismioht nõuab kaasaegseid tööriistu ja andmete säilitamine on üks neist.“
Mõned liikmesriigid, näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa, on juba kehtestanud riiklikud andmete säilitamise seadused, kuid neid on kohtus korduvalt vaidlustatud. Uue ELi ettepaneku eesmärk on luua ühtne reeglistik selliste õiguslike ebakindluste kõrvaldamiseks.
Andmekaitse eestkõnelejate ja kodanike vastuseis
Ettepaneku väljakuulutamine on tekitanud ägedat vastuseisu. Organisatsioonid nagu Access Now, EDRi ja Electronic Frontier Foundation (EFF) on algatanud kampaania avalikkuse harimiseks riskide kohta. Nad nõuavad, et andmete säilitamine piirduks konkreetsete kahtlustega ja seda ei kohaldataks kõikjal.
„See ettepanek on samm tagasi digitaalse vabaduse suunas Euroopas,“ ütles Diego Naranjo, EDRi vanempoliitikanõunik. „EL peaks oma kodanike privaatsust kaitsma, selle asemel et neid süstemaatiliselt jälgida.“
Kodanikuõiguste rühmitused korraldavad ka proteste ja petitsioone. WeMove Europe’i veebipõhine petitsioon, milles kutsutakse ELi üles ettepanekut tagasi võtma, on kogunud juba üle 50 000 allkirja. Samal ajal on mõned Euroopa Parlamendi liikmed, eriti roheliste ja vasakpoolsete hulgast, andnud märku oma vastuseisust, mis võib ettepaneku vastuvõtmist Euroopa Parlamendis raskendada.
Tehnoloogiaettevõtete roll
Telekommunikatsiooniettevõtted, kes peaksid andmeid säilitama, seisavad silmitsi dilemmaga. Ühelt poolt on nad seadusega kohustatud eeskirju rakendama, teisalt riskivad nad klientide usalduse kaotamisega. Euroopa Telekommunikatsioonitööstuse Assotsiatsiooni ETNO aruande kohaselt võivad andmete säilitamise rakendamise kulud ulatuda miljarditesse, samal ajal kujutavad endast ohtu andmetega seotud rikkumised.
Mõned tehnoloogiaettevõtted, näiteks krüpteeritud e-posti ja pilveteenuste pakkuja Proton, on ettepanekule avalikult vastu olnud. „Metaandmete laialdane salvestamine õõnestab usaldust digitaalsete teenuste vastu ja suunab kasutajaid ohtlike alternatiivide poole,“ ütles Protoni pressiesindaja.
Mida see tuleviku jaoks tähendab?
Andmete säilitamise ettepanek ei ole veel seadus ja selle peavad heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu. Arvestades tugevat vastuseisu, pole selge, kas see praeguses vormis vastu võetakse. Euroopa Parlamendi uurimisteenistuse aruandes hinnatakse, et läbirääkimised võivad kesta 2025. aasta lõpuni.
Pikas perspektiivis tekitab ettepanek küsimusi turvalisuse ja vabaduse tasakaalu kohta ELis. Samal ajal kui toetajad rõhutavad vajadust suurema jälgimise järele, hoiatavad kriitikud „jälgimisriigi” eest, mis õõnestab põhiõigusi. The Guardiani kommentaar võttis selle kokku järgmiselt: „EL on ristteel: ta saab kas kaitsta oma kodanike privaatsust või luua ohtliku pretsedendi massilise jälgimise jaoks.”
Kokkuvõte
ELi andmete säilitamise ettepanek on vastuoluline algatus, mis ohustab kodanike privaatsust ja võib piirata digitaalset vabadust. Kuigi julgeolekuasutused osutavad metaandmete vajadusele kuritegevuse vastu võitlemiseks, näevad andmekaitse eestkõnelejad seda ebaproportsionaalse meetmena, mis seab kõik kodanikud üldise kahtluse alla. Lähikuud on üliolulised selle kindlakstegemisel, kas EL täidab oma lubadust kaitsta põhiõigusi või sillutab teed ulatuslikumale jälgimisele. Kodanikke, aktiviste ja poliitikuid kutsutakse üles seda ettepanekut kriitiliselt uurima ja nõudma alternatiive, mis austavad nii turvalisust kui ka vabadust.