Nekroloogi asemel
Demokraatia vajab lihtsaid reegleid ja eriti nende järgimist..
Selgust.
Reeglitest kinnipidamist.
Iga täisealine kodanik teenib oma riiki rahvaesindajana, ametnikuna üks kord elu jooksul, täpselt siis kui tunneb end selleks valmis olevat. Ja kui ei soovi riigi teenistuses olla, no siis ei olegi, keegi ei hakka vägisi sundima.
Aga rohkem kui 1 ametiaeg ka ei olda, sest 5 a joosul ammendub ja stagneerub ka kõige loovam isiksus ja kaasaegses maailmas,kus põhitegur on ülikiirus, vahetab veidi oma ametit ja asukohta.
Mitte keegi ei tekita taolist riigiametnike armeed, elukutselisi ametnikke nagu Eestis on kommarite ja kagebiitide lastelastest aretatud eluaegsete riigipalgaliste klaster. …… ameti peadirektor, endine erakondlane ja kommunaalpoliitik ja kantseleitöötaja ja ongi eluaegne riigipalgaline, kes ei tee mitte midagi muud kui täidab eiteakust ja kellelt tulevaid käske.
Keskpäraste, kuulekusest kangete ametnike hordid ei saa tegeleda loovuse, loomingulisuse, ideerikkuse, uute võimaluste allasurumise, äranudimise, järelvalvamisega, töötades riigi rahade eest riigi arengule vastu.
Kaasaegses nmaailmas kõrgharidusega kodanik ei vaja järelvalvajat,ei vaja keskastme juhti igat omasammu hindama ja takistama nagu koolidirektor ei vaja ministeeriumi parteijuhtmest nolki oma tööd segama ega haigla juht kedagi ministeeriumist targutama ja õpetama,inimestele tuleb anda ametiaeg ja nad teevad ise oma tööd selle aja, täpselt nii hästi nagu oskavad.
Riigi toimimist ei ole vaja halvata ebapädevate kontrollide, parteiliste segajate, süsteemipupsikute ja keskpärasuste võimulpüsimise jaoks tekitatud toiduahelate poolt.
Mul on alati olnud väga piinlik ja ebameeldiv vaadata seda valgekraede ebamoraalset sahmimist ja lausa kuritegevust, mis algab enne järgmist valitsemisperioodi, kuidas kõik end müüvad, pähe määrivad, andekamaid jalge alla tallavad, tõelise pühvlikarjana traavivad üle kõigest, mis hea ja väärtuslik.
Tohutult palju konflikte jääks olemata, inetusi tegemata, uusi ideid tõrjumata kui ametis olemise aeg oleks selge ja üheselt mõistetav.
Peab olema reeglistik, struktuur, mis ei lase inimesel loomastuda, jätab ta inetuse temasse varjule. Diktatuuri puhul on selleks surmahirm, demokraatia puhul põhimõtete järgimine.
Üks inimene ja üks ametiaeg.
Seejärel liigutakse tagasi erasektorisse.
Klikid, suguharud, kambad, jõugud, pundid ei ole demokraatlik riigivalitsemine.
Demokraatlik riigivalitsemine on lihtsad reeglid. Kodanik annab oma panuse riigi arendamisse ja ta teab, et tal on 5 a aega oma ideid ellu viia.
Jah, on sellised spetsiifilised valdkonnad, kus tuleb ameteid kaua õppida, aga ka politseis võiksid inimesed liikuda jaoskondade, linnaosade, maakondade, üksuste vahel 5 a sammuga, et süsteem ei kivistuks ega jookseks umbe, ei stagneeruks ega korrumpeeruks.
Ka õpetajad võiksid liikuda nii oma aineoskuste piires kui koolide vahel kui õppetööd toetavate süsteemide vahel. See 5 a pikkune samm tundub olevat just passlik ajavahe, ka naisterahvastele, kes vahepeal kodus lapsi kasvatavad või mõne lisaeriala omandavad.
Ühiskond peaks võimaldama inimestel vabalt liikuda, areneda, uutele väljakutsetele vastata, aga mitte looma süsteeme, et kuidas inimesi rohkem represseerida ja nende loovat alget maha suruda. Käskude, keeldude, korruptsiooniga, mis ametnike ringkaitsega turvatud.
Kriminaalsete jõukude haardesse stagneerunud ühiskond, millel pole tulevikku.
