Avaleht Arvamus Ege Hirv > Udupeened skeemid

Ege Hirv > Udupeened skeemid

Lugu neile, kes alati teiste eraelu kallal järama hakkavad ja suurt pilti ei suuda näha, ei tahagi näha, rääkimata lahenduste pakkumisest.
Mõelge korraks, et inimesele näiteks anti valida – ta kas tuleb oma probleemidega rahva ette 100 artikliga või ta pannakse vangi.
Taustal vilgub teadmine, et ta on vabaduslauliku väimees.
Tuntud nägudega aga saab alati masse suunata ja ohjeldada.
Mõnda üksikule saarele saadetud pödöfiili kasutab süsteem siiani ja toimiku hävitanud prokurörist tehti kohtunik. Aga kui uurijal on toimiku koopia, siis kontrollib hoopis uurija kohtunikku.
Samas võib mõni meediaartikkel olla arusaadav ainult 10 narkokaubitsejale, kes meedia abil oma tehinguid teevad, kõikide silme all, aga ainult nemad teavad, mis infot vahetatakse märksõnade taga.
Samas on toimetuses ka aus inimene, kes soovib artikliga juhtida tähelepanu riigiametites töötavatele narkaritele, kelledest ta otse kirjutada ei saa.
Narkarist kohtunik on kurjategijate unistuste tööriist, aga väikeste laste mõrtsukas.
Narkarist prokurör ei alusta ühtegi menetlust kui talle selle eest ainet tuuakse.
Narkarist ment on alati autahvlil, ta on petmises ja mulje jätmises erakordselt osav.
Narkari abikaasast ametnik annab allkirjad kõikidele kooskõlastustele, mis ta ette visatakse, sest ta peab oma töökohta hoidma, et nad tänavale ei jõuaks lastega.
Kaasaegsed lood ja ründed ei ole enam ammu primitiivsed ja lineaarsed, vaid tohutult mitmetahulised, ära spinnitud, nii et ka see kokaiiniuimas lugude konstrueerija ise enam aru ei saa, et keda ja mida ta rünnata tahab. Mis on ründe lõppeesmärk.
Totaalne häving.
Udupeene töötluse stiilinäide argielust. Tavalise klassi tavalisel lastevanemate koosolekul klassijuhataja räägib ühe tüdruku ema kaebusest, et tüdrukud käivad teatud netilehel.
No pole need teiste laste ületöötamisest väsinud ja elu poolt puretud vanemad seal lehel käinud, pole kuulnudki, aga sel õhtul ikka vaatavad, mis loomaaias uudist.
Teatud inimestel, teatud struktuurides oli suur huvi ühe lapse ema sinna suunata, sest lapse isa kupeldas seal oma last perverdist kohtunikule. Ei olnud muid võimalusi kui advokaadist lapsevanema kaudu teha kunstlik valeteade klassijuhatajale, kes täiesti süüdimatult asus valeinfot levitama kui kasulik idioot ja viis sõnumi netilehest lastevanemate ette.
Tööriistadena kasutatavad inimesed ei pruugi üldse teada, millistesse skeemidesse nad on märkamatult kaasatud, mida tegema pandud kurjategijate huvides, keegi neile ei maksa ja ei jaga ka infot, neid lihtsalt kasutatakse ära moraalitute mölakate poolt.
Tankistidena ärakasutatavad inimesed samuti ei tea, mida nad teevad kui öeldakse, et hoia seda pakki, vii see kiri kohale, ära homme tööle tule – ütlemata jäetakse, et sul pole vaja näha, mida me homme tööl teeme. Inimene on vaba päeva üle õnnelik.
Udupeen stiilinäide juuramaffia töömailt. Teevad kõrged kohtukullid viimase astme otsuse. Räpane advokaat hõõrub hooramajas käsi ja hakkab selle otsuse alusel aretama kohtuasja, millega otsuse aluseks olevatest paragrahvidest mööda saab minna. Ta sätib kõik nii hallile alale, et ükski väide enam ei kehti, ükski tähtaeg ei tööta, tunnistajaid enam elus ei ole ja kuna on olemas sel teemal lõppotsus, siis kõrgem kohus sama teemat ka enam ei menetle.
Alama astme kohtud mitte ei lähtu otsusest, vaid püüavad sellest mööda hiilida. Vaikivad maha kui vaja, koristavad netist ära.
17 miljardilisest riigieelarvest ei ole enam 200 000 eur, et Riigikohtu lahendeid analüüsida ? Miks ? Sest ei soovitagi analüüsida, soovitakse lahendid hoopis ära kaotada, maha vaikida, olenevalt kaebajatest teha täiesti vastupidised lahendid jne. Nii tore on süsteemi alatust peita rahapuuduse taha moraalitutel mölakatel.
Mihkelsoni skeemi mitmetahulisus jooksutab inimeste aju kokku, sest esiteks on vastik, tülgastav, siis ametnike kriminaalne käitumine, seejärel meediauudiste vastuolulisus, siis faktid, et esialgsete piltide ilmsikstulekul lasti veel teha uued pildid süvariigi käsul, et neid saaks lekitada ja veel rohkem ärakasutada ka teiste pödöde püüdmisel ja kogu rahvuse määrimine taoliste esindajate kaudu ja lõpptulemus – pödöföölide registrit ikka pole, sest nende abil kontrollitakse poliitilist maastikku. Sotside volikogu esimees Andres Mandre, õnnetu Tõnu Ints, respublika ideoloogiasekretär Kaur Hanson ja paljud teised, keda me ei tea ja kes edasi tegutsevad meid poliitilisele õnnemaale viies.
Isiklikult pean selle Mihkelsoni loo meediasse toomist vähki suremas Piilmanni kättemaksuks meediale tema eraelu mõnitamise eest. Ahned juristid, täitmatu meedia, suur raha tekitavad ise kunstlikult probleeme ja kisuvad elusid ribadeks nii et tükid taga. Kõikide sõda kõigi vastu. Kui vähki saab ravida, siis saab seda ka tekitada mott.
Miski ei ole nii nagu teile näib, hoiatas juba Luigi Pirandello.
Lugemata raamatutel on paha komme kätte maksta, aga kui te suudate kujutleda rohkem kombinatsioone kui teie ründaja, siis te pääsete, astute rünnaku alt lihtsalt kõrvale.
//Ege Hirv//

Exit mobile version