Meie riik polegi midagi muud kui 19 sajandi käputäie mõtlejate ideaalide vili.
– Marju Lepajõe
Kuidas see ime küll 103 a tagasi võimalikuks sai ja milliste ohvrite hinnaga, ei ole võimalik A4 lehel ära rääkida, aga mida me Tartu rahu kestmise jaoks saame teha, seda kannatab seletada.
Meie riik on korrumpeeritud põhiseaduslike institutsioonide kaudu, mis sisuliselt tähendab, et ametkonnad ei tööta riigi ja rahva huvides, vaid üritavad maad laostada palgaraha eest. Milliste meetmetega ja mil viisil, seda on meediast igapäevaselt lugeda. Rahva osaks ei paistagi midagi muud enam olevat peale ohkimise ja puhkimise.
Südamest kahju on kõigist neist emteüülastest, kes vabatahtlikena ja oma vabast ajast üritavad võidelda rahvuse kestmise eest, maa säilimise eest, puhta toidu eest, laste liikumisvõimaluste ja huviringide eest, päästa metsi, jõgesid, raamatukogusid, museaale, kangelaste maiseid jäänuseid, mälestusmärke jne, samal ajal vaadates mööda faktidest, et nad ei suuda peatada ametnike poolt ja palgaraha eest toodetavat süsteemset hävingut.
Vaja on põhimõttelist muutust. Otsustusõigust kohtadele.
Paradigma muutust.
Pariisi linnajao suuruse rahvaarvuga riiki saab väga edukalt administreerida vabatahtlike abil, kes tegutsevad südame sunnil ja ilma palgata, oma vabast ajast, töötavad kohusetundest ja isamaaarmastusest.
Me peame lõpetama korruptiivse bürokraatiamasina rahastamise, mis tervemõistuslikku elu tuimalt segi peksab kurat teab kelle käsu peale. Tuleb lõpetada endi hävitamise eest peale maksmine, palga maksmine kui soovime edasi kesta. Nii lihtne see ongi.
Ja alustame riigi kordategemist haridusministeeriumi vargapesa sulgemisest kui soovime, et meie lapsed oskaksid teha ka midagi muud peale varastamise. Ministeerium teatas, et annab ühekordse toetusena lisaraha omavalitsustele, kes otsustavad hiljemalt märtsi lõpuks ühe või mitme munitsipaalkooli tegevuse ümberkorraldamiseks lõpetada õppe andmise gümnaasiumiastmes.
«Toetus on mõeldud eelkõige neile omavalitsustele, kus on gümnaasiumid, milles õpib praegu alla saja õpilase,» ütles ministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld. Üle Eesti on 145 gümnaasiumiastmega kooli. Neist 44 koolis õpib gümnaasiumiastmes vähem kui sada õpilast.
On aeg elu maakohtades hävitav ministeerium sulgeda ja anda otsustusõigus kohtadele, koolide direktoritele, kes saaksid 5 a valitud kooli töötajate ja Hoolekogu liikmete poolt.
Iga 5 a järel valitakse uus direktor ja seda teevad inimesed kohtadel, kes igapäevaselt temaga koos töötavad. Ministeeriumi kulud jagatakse koolidele toetusteks.
Seda tuleb oma vallavolikogudelt aktiivselt nõuda, et nad kohaliku kooli sulgemise asemel nõuaksid maa ja rahva kestmise vastu töötava ministeeriumi laialisaatmist.
See on meie võitlus kestmise eest !
Ege Hirv
