Mida siis teha riigis, kus põhiseaduslikud institutsioonid on olnud taotluslikult korrumpeeritud riigi iseseisvuspüüdlustest alates ja 80ndatel tekitatud räpase plaani järgi.
Millele on kodanikul loota kui riigiametnikud ja esindusfiguurid tegelevad kõige muuga, ainult mitte oma PS kirjas olevate kohustustega.
Kodanik peab hakkama vaikselt ja iseseisvalt toimetama, sest loota ei ole tal kellelegi.
Saatma oma lapse peale põhikooli lõpetamist sobivat eriala omandama aastaks mõne vana meistri juurde, et lapsel oleks tööoskused tuleviku tarvis, et ta oskaks oma kätega midagi teha, luua, areneda, reaalsust tajuda.
Pole vaja loota, et riigikogulased midagi seadustavad või kuidagi loovamalt hakkavad ühiskonda suunama, sest kui nad seni pole ühiskonna hüveks käitunud, ei tee nad seda ka edaspidi, kõik suubub mokalaata, iga ilus idee.
Hoida elus need 100 väikekooli, mida ministeeriumite kohvitantad nii paaniliselt üritavad sulgeda. Kutsuda oma sõpruskonnast noori peresid maale, et välistada koolide sulgemine.
Kujundada laste kooliteed, et nad ise4seisvalt jõuaksid kooli ja koju, et koolitee oleks looduse tajumine ja maailma märkamise aeg, kus laps saabkulgeda omas rütmis, õppida tundma tuult ja vihma ja säravat päikeselõõma, tajuma keskkonda mitte kapslis, vaid oma naha kaudu.
Rajada vanemate toel kooliaiad, kus lapsed saavad omandada eluks vajalikke oskusi, kasvatad endile mürkidevaba toitu ja õppida koos tegutsema.
Raamatus on kirjas 500 mängu, küsige lapselt, et mitu mängu tema teab. Mitut mängu olete oma lapsega mänginud ?
Lapsed ei vaja mingit kuradi teraapiat, nad pole sotsiaaliatädide rahasampod, mida tähtsad mutid raskelt raputavad, nad vajavad mängurõõmu ja elulusti ja lähedasi sõpru ja toetavaid kaaslasi. Laske lastel lapsed olla ! Las nad toimetavad omas rütmis.
Õpetada lapsed oma tervise eest hoolitsema, õhtuti hambaid pesema ja laupäeval saunas käima – seda saab teha iga riigikorra ja valitsuse ajal. Kindel elukorraldus annab lastele turvalisuse,mida nad nii väga vajavad selles tõmblevas maailmas. Rutiin aitab lastel keskenduda.
Ühiskond on jõudnud faasi, kus elementaarsed asjad on valesti või lausa olematud. Ka tohutu infokülluse ajastul vajab inimene 3x päevas süüa ja 8 tundi und. Et kuidagigi tasakaalustada kasvavat koormust laste silmadele, tuleb neid suunata õue mängima ja looduses liikuma. Lasta neil tajuda lihtsa elu võlusid. Mitte hävitada nende loovust.
Loovalt mõtlev inimene ei kaota iial lootust, ta leiab alati mingi lahenduse. Võimaluse.
|
