Europarlamendi valimistest osavõtt, on Eestis olnud läbi aegade suhteliselt loid. Kõige enam oli valijaid 2009. aastal, kui oma hääle andis pea 44% valimisõiguslikest kodanikest. Eelmistel ja üleeelmistel valimistel jäi osalemise protsent 37 kanti. Kas valimiseelne aktiivne kihutustöö nii avalik õiguslikus kui ka erakanalites ning e-valimised tõstavad osalusprotsenti, saame teada juba loetud päevade pärast. Arvestades, et neljapäeva pärastlõunaks kõikus hääle andnute arv maakonniti Võrumaa 7,6-st Tallinna aktiivse 16,5 protsendini, võib see nii ka kujuneda. Ometi ei saa olla kindel, et meie seekordsed eurovalimised ka Euroopas tunnustust pälvivad. Nimelt on Eesti ainus riik, kus kasutatakse muudes Euroopa maades kahtlaseks ning kontrollimatuks tunnistatud e-hääletust. Kui keegi peaks tulemused vaidlustama, siis võib kergesti juhtuda, et Eesti valimised kuulutatakse õigustühiseks, sest kõigis 27-s liikemsriigis peaks ju valijaid olema koheldud võrdselt. Võimalus anda oma hääl neti teel, mille näiteks meie põhjanaabrid soomlased on kuulutanud ebaturvaliseks, võib anda aluse viia läbi kordushääletus, mis toimuks üksnes kõigi liikmesriikide poolt aktsepteeritud pabersedelitel. Niisiis võib Eesti soolo elektroonilise hääletamisel, tuua endaga sekeldusi. Seda muidugi juhul, kui keegi teema üles võtab.
Kuulen juba e-usklike kibedaid süüdistusi, et kandidaat Jürgenson ajab jama, püüdes tehnoloogiliselt laitmatu ning kontroillitud e-hääletuse kahtluse alla seada. Olgu selle tehnoloogia poolega kuidas tahes ja ärgem tunnistagem Soome ja teiste riikide asjatundjate hävitavat hinnangut e-hääletamisele, ent ei saa salata, et e-hääletus ei taga valiku salajasust ning loob olukorra, kus kõrvaline isik võib saada võimaluse hääletada kellegi eest või sundida valima kellegi poolt, keda valimisõiguslik kodanik ise ei eelistaks.
Mis ikkagi toimub meie hoolekandeasutustes, kus hoolealuste dokumendid on hooldajate valduses? Mis toimub kodudes, kus vanematele appi sööstnud noorem põlvkond aitab neil teha e-hääletusel valiku? Kas seal pole avalikku mõjutamist, mis valimisjaoskonnas on välistatud? Või kuidas hinnata grupis hääletamist, kus pererahva eestvõttel ilmub grillipeol lauale sülearvuti ning külalistel lastakse kogu seltskonna valvsa pilgu all peremehe eelistatud kandidaati toetada? Vajaliku kandidaadi poolt hääletama saab e-hääletusega panna töötaja, kes on huvitatud headest suhetest tööandjaga. E-hääletuseks saab pudeli viina eest ID-kaardi oma valdusesse igalt dokumenti omavalt eluheidikult, sest e-hääletusel ei tuvasta keegi, kelle näpud ID-kaardi arvutisse torkavad ning hääletuse läbi viivad. Ilma e-hääletuse tehnoloogilistesse üksikarjadesse süvenemata saab kindlalt väita, et lubamatult sageli ei väljenda see hääletaja tahet ega taga salajasust nagu seadus nõuab.
Hea valija! Ära anna kellelegi teisele võimalust enda eest otsustada ning mine jaoskonda hääletama, sest seal üksi kabiinis, saad anda oma hääle just sellele kandidaadile, kes sulle usaldusväärne tundub.
Lõpuks aga toon ära Tallinna kesklinnas valimsijaoskonna juures kuuldud kahe vanema proua vahelise mõnusa vestluse.
I proua: Noh, kellele sina siis oma hääle kavatsed anda?
II proua: Kellele iganes, ainult mtte sellele Reformierakonnale, kes pensionite kallale tuli.
I proua. No mulle võid ikka öelda, keda sa hääletad?
II proua: Olgu pealegi! Paeta muidugist, ta on nii nunnu mees!
Selline lugu siis. Tarku valikuid, sõbrad!
Kuulen juba e-usklike kibedaid süüdistusi, et kandidaat Jürgenson ajab jama, püüdes tehnoloogiliselt laitmatu ning kontroillitud e-hääletuse kahtluse alla seada. Olgu selle tehnoloogia poolega kuidas tahes ja ärgem tunnistagem Soome ja teiste riikide asjatundjate hävitavat hinnangut e-hääletamisele, ent ei saa salata, et e-hääletus ei taga valiku salajasust ning loob olukorra, kus kõrvaline isik võib saada võimaluse hääletada kellegi eest või sundida valima kellegi poolt, keda valimisõiguslik kodanik ise ei eelistaks.
Mis ikkagi toimub meie hoolekandeasutustes, kus hoolealuste dokumendid on hooldajate valduses? Mis toimub kodudes, kus vanematele appi sööstnud noorem põlvkond aitab neil teha e-hääletusel valiku? Kas seal pole avalikku mõjutamist, mis valimisjaoskonnas on välistatud? Või kuidas hinnata grupis hääletamist, kus pererahva eestvõttel ilmub grillipeol lauale sülearvuti ning külalistel lastakse kogu seltskonna valvsa pilgu all peremehe eelistatud kandidaati toetada? Vajaliku kandidaadi poolt hääletama saab e-hääletusega panna töötaja, kes on huvitatud headest suhetest tööandjaga. E-hääletuseks saab pudeli viina eest ID-kaardi oma valdusesse igalt dokumenti omavalt eluheidikult, sest e-hääletusel ei tuvasta keegi, kelle näpud ID-kaardi arvutisse torkavad ning hääletuse läbi viivad. Ilma e-hääletuse tehnoloogilistesse üksikarjadesse süvenemata saab kindlalt väita, et lubamatult sageli ei väljenda see hääletaja tahet ega taga salajasust nagu seadus nõuab.
Hea valija! Ära anna kellelegi teisele võimalust enda eest otsustada ning mine jaoskonda hääletama, sest seal üksi kabiinis, saad anda oma hääle just sellele kandidaadile, kes sulle usaldusväärne tundub.
Lõpuks aga toon ära Tallinna kesklinnas valimsijaoskonna juures kuuldud kahe vanema proua vahelise mõnusa vestluse.
I proua: Noh, kellele sina siis oma hääle kavatsed anda?
II proua: Kellele iganes, ainult mtte sellele Reformierakonnale, kes pensionite kallale tuli.
I proua. No mulle võid ikka öelda, keda sa hääletad?
II proua: Olgu pealegi! Paeta muidugist, ta on nii nunnu mees!
Selline lugu siis. Tarku valikuid, sõbrad!
Vsevolod Jürgenson
