https://www.telegram.ee/lisad/WHO_dok_asjus_pxxrdumine_WCH_poolt.pdf
‘Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvaheliste tervise-eeskirjade
muudatuste ja pandeemialepingu murettekitavast sisust
Lugupeetud Riigikogu liige, Õiguskantsler ja EV Valitsus
2022. aastal alustas Maailma terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) läbirääkimisi rahvusvaheliste
tervise-eeskirjade muudatuste (edaspidi IHR muudatused)1
ja pandeemialepingu (WHO CA+)2,3 üle.
Antud dokumentide heakskiitmine suurendaks oluliselt WHO kontrolli liikmesriikide rahvatervisega
seotud küsimuste üle ja võtab ära riigi enda otsustamisvõimalused.
Lühendid:
IHR muudatused – rahvusvahelised tervise-eeskirjade (2005) muudatused (ingl. k. proposed
amendments to the International Health Regulations (2005))
Pandeemialeping ehk WHO CA+ – Maailma terviseorganisatsiooni konventsioon, leping või muu
rahvusvaheline dokument pandeemiate ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kohta (ingl. k. WHO
convention, agreement or other international instrument on pandemic prevention, preparedness and
response (WHO CA+))
PHEIC – rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukord (ingl. k. Public Health Emergency of
International Concern)
WHO dokumentides murettekitavad punktid (või: WHO dokumentide ohukohad)
Liikmesriikide jurisdiktsiooni puudutavad probleemsed ettepanekud rahvusvaheliste terviseeeskirjade (IHR) muudatustes1 on peamiselt järgmised:
Kohustuslikud meetmed ja riigi suveräänsus
1. Artikli 13A kohaselt muutuvad artiklite 15 ja 16 alusel käsitletud ajutised ja püsivad soovitused
kohustuslikuks; artikli 13A lõige 7 kohaselt tekib WHO-l volitus riike juhendada. Muudatused
artiklis 42 viitavad sellele, et kavandatav muudatusettepanek, mis sisaldab viidet ajutistele ja
kehtivatele soovitustele, muudab nende soovituste kohaldamise kohustuslikuks (artikkel 13A;
artikkel 42).
2. Erinevad muudatused laiendaksid oluliselt WHO peadirektori volitusi. Näiteks artikli 15
muudatus võimaldaks peadirektoril anda soovitusi mitte ainult tema poolt välja kuulutatud
PHEICi ajal, vaid kõigis olukordades, mis tema hinnangul võivad selliseks saada. Artikli 42
täiendus sätestab muuhulgas, et WHO meetmete, nagu peadirektori juhenditegi puhul, tuleb
mitte ainult „täitmisega koheselt alustada ja kõigi osalevate riikide poolt viivitamatult täide
viia“, vaid „osalevad riigid rakendavad ka meetmeid, et tagada oma territooriumil tegutsevate
mitteriiklike organisatsioonide poolt selliste meetmete järgimine“ (artikkel 15; artikkel 42).
3. IHRi artikkel 18 sisaldab mittetäielikku loetelu meetmetest, mida WHO võib osalisriikidele
muuta kohustuslikuks. See nimekiri sisaldab muu hulgas arstliku läbivaatuse nõudmist, arstlike
läbivaatuste ja laboratoorsete analüüside tõendite läbivaatamist, vaktsineerimise või muu
profülaktika nõudmist, vaktsineerimise või muu profülaktika tõendite läbivaatamist, isikute
rahvatervise jälgimist, karantiini või muid tervishoiumeetmeid ja rakendada isoleerimist või ravi
(artikkel 18).
4. WHO erakorralisele komiteele antakse volitused tühistada liikmesriikide tehtud
terviseohutuse otsused (artikkel 43).
5. Liikmesriigid kohustuvad eraldama raha rahvusvahelisele rahastamismehhanismile, tuvastama
rahvatervist ähvardavaid ohte ja edendama tervishoiutoodete kättesaadavust (artikli 44
lõige 1).
Inimõigustest loobumine
6. Muudatusettepanekud sisaldavad rahvusvaheliste tervise-eeskirjade juhtpõhimõtete artikli nr
3 muutmist: maha on kriipsutatud väärikuse, inimõiguste ja põhivabaduste täielik austamine
ning see on asendatud võrdsust, kaasatust ja sidusust taotlevate muudatustega (artikkel 3).
Ülemaailmne võitlus eriarvamustega
7. Liikmesriikidel tekiks kohustus piirata teabe edastamist meedias, sotsiaalmeedias ja muudes
suhtluskanalites vastavalt WHO poolt määratletud suunistele. Sisse viidud muudatused
kutsuvad üles „tõkestama vale- ja ebausaldusväärse teabe levitamist” ja tugevdama WHO-d
ülemaailmsel tasandil, et võidelda „valeinformatsiooni ja desinformatsiooni vastu”. WHO-l
oleks kohustus „kontrollida teavet, mis pärineb muudest allikatest kui osalevatest riikidest”
(artikkel 44 lõige 1 punkt h; lisa 1 uus lõige 5 punkt g, uus lõige 7 punkt e).
Järelvalve – (digitaalsed) tervisetõendid ja asukoha määramise vormid
8. Muudatusettepanekud artiklis 23, mis puudutavad (digitaalsete) tervisetõendite või asukoha
määramise vormide kasutamist kontrolli ja järelevalve jaoks, ei ole tehtud mitte ainult
rahvusvaheliste tervisehädaolukordade jaoks, vaid antud artiklis käsitleb üldisi
tervishoiumeetmeid nii (sihtkohta) saabumisel kui ka lahkumisel. See artikkel kehtib kõigi
olukordade, mitte ainult rahvusvaheliste hädaolukordade (PHEIC) kohta. Artikli 23 kohta
esitatud muudatused hõlmavad näiteks “lõiget 6, mis lisab konkreetse viite reisijate asukoha
määramise vormidele osana dokumentidest, mida võidakse nõuda, ja eelistab, et need oleksid
digitaalses vormingus” (artikkel 23).
Tervishoiutoodete tootmise monopoolne reguleerimine WHO poolt
9. WHO-le antaks volitused hallata liikmesriikide tervishoiutoodete tootmist ja jaotamist kriiside
ajal. WHO saaks voli määrata, millised tooted on vajalikud rahvusvahelisi probleeme
tekitavatele rahvatervise hädaolukordadele reageerimiseks. WHO taotlusel tagaksid osalevad
riigid, et nende territooriumil olevad tootjad tarnivad WHO-le või teistele osalisriikidele
nõutud koguse tervisetooteid õigeaegselt WHO juhiste kohaselt, et tagada
tervisekaitsevahendite jaotuskava tõhus rakendamine (artikkel 13A).
Pealesurutud pakkumised ja koostöökohustus
10. Muudatus artikli 13 lõikele 3 seab osalisriigile kohustuse esitada WHO-le abipakkumise
tagasilükkamise põhjendus 48 tunni jooksul abipakkumise saabumise hetkest ehk
osalisriikidest saaksid pealesunnitud pakkumiste saajad, millega kaasneb kohustus keeldumist
põhjendada. Vastamise tähtaeg on ebarealistlik. Uues lisas, jaotises „Koostöökohustused”
on kirjas: „Osalisriigid võivad taotleda koostööd või abi WHO-lt või teistelt osalisriikidelt.
WHO ja osalisriigid, kellele sellised taotlused on adresseeritud, on kohustatud sellele
taotlusele viivitamatult vastama ning osutama nõutud koostööd ja abi. Mis tahes
suutmatusest sellist koostööd ja abi pakkuda, teatatakse taotluse esitanud riikidele ja WHOle koos põhjustega (artikkel 13 lõige 3).
Patogeeni proovide ja geneetilise järjestuse andmete jagamine (Genetic sequence data)
11. Pakutud muudatuste hulgas artikli 44 lõigetes 1 ja 2 ning lisa 1 osades A ja B seatakse riikidele
kohustus jagada WHO-le teavet patogeenide geneetilise järjestuse andmete osas ning
kehtestatakse WHO-le kohustus jagada saadud teavet kõigi osalisriikidega p a t o g e e n i d e
uuringute ja riskianalüüsi eesmärkidel (artikkel 44 lõige 1 ja 2; lisa 1 osa A ja osa B).
Täiendav pandeemialeping, kui see vastu võetakse, tagab WHO osalisriikide juurdepääsu
patogeenidele ja eeliste jagamise süsteemile (PABS-süsteem), põhjustades bioohutuse ja
muid turvaprobleeme. PABS-süsteemi käsitletakse täpsemalt käesoleva dokumendi jaotises
„Pandeemialeping“ (WHO CA+).
Pandeemialepingu (WHO CA+)2
vastuvõtmine tähendaks WHO liikmesriikidele järgmist:
WHO autoriteedi ja ülemaailmse tervisejuhtimise tunnustamine
1. Lepingu osapooled peaksid nullprojekti kohaselt tunnistama WHO keskset rolli “ülemaailmse
tervise suunava ja koordineeriva asutusena” ning samuti selle keskset rolli “juhtiva ja
koordineeriva asutusena” rahvusvahelise tervishoiu, pandeemia ennetamise, valmisoleku,
reageerimise ja tervishoiusüsteemi taastamise ning teaduslike tõendite kogumise ja loomise
osas”. WHO volitusi liikmesriikide suhtes suurendaks samas ka WHO peadirektori volitused
pandeemia väljakuulutamiseks (artikkel 4 lõige 17; artikkel 15 lõige 2).
Erinevate seisukohtade käsitlemine globaalselt ja profiilide tuvastamine
2. Liikmesriigid kohustuksid piirama ja analüüsima WHO määratletud pandeemiaga seotud teabe
edastamist. Pandeemialepingu nullprojekti artikli 17 alusel kohustab WHO liikmesriike
tegelema kõigega, mida WHO peab “valeks, eksitavaks juhtimiseks, valeks või eksitavaks
informatsiooniks, sealhulgas rahvusvahelise koostöö edendamise kaudu”. Kavandatav leping
läheb IHR-i soovitatud muudatustest kaugemale, kuna selles nõutakse ka “desinformatsiooni
profiilide” selgesõnalist tuvastamist (artikkel 17).
WHO globaalne tarneahel ja logistikavõrgustik
3. Liikmesriigid annaksid pandeemia ohjamisega seotud toodete – näomaskide, ravimite ja
vaktsiinide – logistika WHO järelevalve alla (artikkel 6).
Reguleerimise standardiseerimine ja heakskiitmise kiirendamine
4. Artikli 8 eesmärk oleks ühtlustada regulatiivseid nõudeid rahvusvahelisel ja piirkondlikul
tasandil ning kiirendada pandeemia ajal hädaolukorras kasutamiseks mõeldud uudsete
toodete heakskiitmist ja litsentsimist (artikkel 8).
Funktsiooni võimendamise uuringute toetamine
5. Liikmesriigid oleksid kohustatud osalema uute patogeenide uurimises (artikkel 9 lõige 4).
Patogeeni proovide ja geneetilise järjestuse andmete jagamine
6. Liikmesriigid oleksid kohustatud andma WHO-le teavet potentsiaalselt pandeemiat
põhjustavate patogeenide kohta, mida WHO-l oleks volitused hallata (artikkel 10).
Artiklis 10 on sätestatud: “1. Käesolevaga tunnistatakse vajadust mitmepoolse, õiglase, võrdse
ja õigeaegse süsteemi järele pandeemiapotentsiaaliga patogeenide ja genoomsete järjestuste
ja nendest tulenevate eeliste jagamiseks võrdsetel alustel, mis kehtiks ja toimiks nii
pandeemiatevahelisel kui ka pandeemia ajal. Selle eesmärgi saavutamiseks lepitakse kokku
WHO patogeenide juurdepääsu ja kasu jagamise süsteem (PABS-süsteem) loomises käesoleva
WHO CA+ alusel. PABS-süsteem hõlmab kõiki pandeemiapotentsiaaliga patogeene, sealhulgas
nende genoomseid järjestusi, samuti juurdepääsu sellest tulenevale kasule, ning tagab, et
süsteem toimib sünergiliselt muude asjakohaste juurdepääsu ja kasu jagamise vahenditega
(artikkel 10).
Pandeemiaks valmisoleku rahastamine
7. Liikmesriigid kohustuksid kulutama vähemalt 5% oma tervishoiukuludest pandeemia
valmisolekule ja reageerimisele ning teatud osa SKTst rahvusvahelisele koostööle ja
pandeemiaks valmisolekule (artikkel 19 lõige 1 punktid c ja d).
Ametlikult esitletakse IHRi muudatusi1
ja pandeemialepet2
kui vahendeid järjekordse ülemaailmse
tervisekriisi korral rahvusvahelise koostöö, tõhusa teabe jagamise ja võrdsuse suurendamiseks.
Faktiliselt võivad need aga muutuda vahenditeks, mis asendavad rahvusvahelise koostöö
tsentraliseeritud diktaadiga, soodustavad eriarvamuste välistamist ja legitimeerivad kartelli, mis sunnib
elanikkonnale peale mittevajalikke tooteid, mis toodavad kartellidele kasumit.
Eelkõige avaldab pandeemialepingu kavand negatiivset mõju ülemaailmsele (tervise)julgeolekule,
kuna see toetab viiruse funktsioonide võimendamise teadusuuringuid, vaatamata nende erakordsele
biolooglisele ohtlikkusele, arvestades et COVID-pandeemia põhjuseks oli suure tõenäosusega inimese
loodud viiruse väljapääsemine laborist.
IHRi muudatused piiravad iga WHO liikmesriigi suveräänsust, kes neile aktiivselt vastu ei ole.
Üks inimene, peadirektor, saab otseselt mõjutada globaalset ja lokaalset tervishoiupoliitikat ja
kodanike vabadusi. Riigid kohustuvad järgima soovitusi, mis pole enam lihtsalt soovitused või
nõuanded, vaid siduvad eeskirjad. Igasugune valitsemisvorm peaks tuginema isikutel, keda kodanikud
valivad ennast esindama, ja nemad peaksid omakorda olema allutatud tõhusatele
kontrollimehhanismidele, et vältida võimuliialdusi. WHO koosseis ei ole demokraatlikult valitud ning
selle organisatsiooni üle pole ühtegi kontrollimehhanismi, mis suudaks parandada mis tahes
valesoovitusi või ebaõigetel alustel välja kuulutatud rahvusvahelist murettekitavat rahvatervise
hädaolukorda. See mõjutab tugevalt meie põhiseadust ja vähendab oluliselt selle mõju, võimude
lahusust ei eksisteeri, kontroll ja tasakaal puuduvad – see õigusriigi põhimõte tühistatakse ja
asendatakse hädaolukorra reeglitega ja mis kõige olulisem – inimõigused selles olukorras kaotavad
kehtivuse (IHR artikkel 3, 18).
WHO saaks institutsioonina määrata kogu rahvatervise valdkonna informatsiooni, mis on „õige“ ja mis
on „vale“, ja saaks oma nägemust teostada tsensuuriga sh teadusuuringute avalikustamise lubamisel
või keelamisel, seejuures mõjutades kogu infomaailma.
Kui seniste soovituste olemust ja ulatust käsitlevad muudatused vastu võetakse, tekitaksid need
raamistiku, mis võimaldaks praeguste IHR muudatuste1 alusel artiklis 18 loetletud võimalikke
meetmeid, nagu ravi, vaktsineerimine, isoleerimine ja jälgimine, WHO poolt kohustuslikus korras
rakendada.
Tagajärjed liikmesriikidele
1. Riikidel on võimatu peatada WHO poolt väljakuulutatud tervise hädaolukorda (PHEIC)
2. Võimatu vaidlustada valesid/kahjulikke soovitusi
3. Võimatu kaitsta oma kodanikke eksperimentaalsete ravimite eest
4. Võimatu kaitsta oma majandust hävitavate piirangute eest
5. Kohustus täita isegi kahjulikke WHO soovitusi, näit. koolide, ettevõtete sulgemised,
töökohustuste täitmise piiramised jms
6. Ei võimaldata enam erilahendusi nagu Rootsi strateegia Covidi ajal 2020.a., isegi kui see oleks
kõige õigem lahendus
7. Pole võimalust astuda vastu WHO juhistele, isegi kui need on riigile ja rahvale kahjulikud
8. Liikmesriigid loobuvad oma õigusest ja kohustusest kaitsta oma rahvast
9. Antud olukorras riigi põhiseadus kaotaks kehtivuse või nõutakse selle olulisi muudatusi (näit.
NETS)
WHO ei ole analüüsinud oma COVID-19 pandeemia juhtimist
WHO ei ole teinud oma 2020 – 2022 aastate tegevuse hindamist ega objektiivset kvaliteedikontrolli
rakendatud meetmete osas.
Tänaseni on WHO poolt vastuseta järgmised küsimused:
a. Kui ohtlik SARS-CoV-2 tegelikult oli?
b. Mis oli viiruse tegelik päritolu?
c. Kui tõenduspõhised olid WHO riskihindamise-, diagnoosimise- ja ravimeetodid?
d. Kui vajalikud, tõhusad ja ohutud/ohtlikud olid ühiskondade sulgemised, tervisetõendid, mRNA
vaktsiinid, maskid, vaktsineerimispassid jne?
e. Kuidas WHO juhtimine on mõjutanud riike ja inimesi?
f. Millised võiksid olla paremad ja efektiivsemad ning võimalikult vähest ühiskondlikku, individuaalset
ja majanduslikku piirangut seadvad alternatiivid pandeemiaohu leevendamiseks/kõrvaldamiseks?
g. Jne.
Sellise võimu andmisel WHO kätte tuleb arvestada järgmist (vt. WHO Basic Documents)
1. WHO tegevuse üle puudub sõltumatu kvaliteedikontroll
2. WHO-l on juriidiline immuniteet (WHO puutumatuse leping 1948)
3. WHO töötajatel on diplomaatilise immuunsuse täielik kaitse
Nõuded kõigile poliitikutele
1. Alustada kohe avalikku diskussiooni seoses käimasolevate WHO dokumentide muudatustega
ja ratifitseerimisega 2024. aasta mais EV Riigikogus
2. Reageerida enne 1. detsembrit 2023 juba muudetud WHO IHR-i dokumendile
3. Tuleb alustada rahvusvahelist SARS-2 viiruse uurimist: viiruse päritolu, ohutaseme, ennetuse
ja ravi meetmete ohutuse ja tõhususe kohta, analüüsida vähem
kahjulikud/kulukad/invasiivsed alternatiivid, huvide konflikti ja erakasumi olemasolu
võimalikkust
4. Meil on vaja rahvusvahelist konventsiooni inimeste kaitseks erinevate kahjustavate mõjude
suhtes: vaktsiinikahjude hüvitamine, inimõiguste rikkumine töökohtadel jne
5. Peame kaotama erasektori mõju kõigi ülemaailmsete rahvatervise meetmete osas
6. Peame jõudma vastutuse ja läbipaistvuse loomiseni ühiskonna kõigil tasanditel
7. Peame vastu seisma ohtlike biolaborite laiendamisele
8. On vaja tagada avatud meditsiiniline ja teaduslik arutelu
Lääneriikides on WHO covidi poliitika tulemuseks kasvav ebavõrdsus4
, suletud ettevõtted ja suurenev
noorte täiskasvanute erinevate põhjustega suremus5
.
Aafrika ja Aasia madala sissetulekuga riikides, mida WHO kunagi prioriteediks pidas, on tegevus olnud
veelgi laastavam. Nagu 2020. aasta alguses ennustati6
, sagenes malaaria, tuberkuloos ja HIV/AIDS, mis
tapab rohkem inimesi ja esineb palju nooremas eas7
kui Covid-19.
Rohkem kui 100 miljonit inimest seisab silmitsi alatoitlusega8
, kuni 10 miljonit tüdrukut kannatab
lapsabielu ja öise vägistamise all9 ning miljonid emad kaotavad oma imikud sügavama vaesuse mõjude
tõttu10
.
UNICEFi hinnangul lisandus ainuüksi 2020. aastal Lõuna-Aasias sulgemiste tõttu pea veerand miljonit
lapse surmajuhtumit11. WHO soovitas rakendada sulgemisi vaatamata sellele, et nad teatasid, et see
viib laste suremuse tõusuni .
WHO poolt rakendatud Covid pandeemia meetmete tagajärjel teenisid enneolematuid kasumeid
suurkorporatsioonid ja WHO-d rahastavad ravimi- ja tarkvaravarafirmad12,13
.
Antud teabe alusel on raske usaldada WHO edaspidiseid kriisistrateegiaid, mis välistaks uute vigade
tegemist või võimu kuritarvitamist.
Kõike eeltoodut arvestades on vajalik avalik diskussioon WHO-sse jäämise või väljaastumise üle.
Rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatused 1
ja pandeemialeping (WHO CA+)2,3 on jooksvalt
muutmisel ja täiendamisel ning eeldatavalt plaanis kinnitada maalima terviseassambleel maikuus
2024.
World Council for Health Estonia MTÜ
info@wchestonia.ee
Materjalid:
1. Rahvusvahelised tervise-eeskirjade (edaspidi IHR) muudatused 6. veebruar 2023 – Articleby-Article compilation of proposed amendments to the International Health Regulations
(2005) submitted in accordance with decision WHA75(9) (2022), 6 February 2023
https://apps.who.int/gb/wgihr/pdf_files/wgihr2/A_WGIHR2_7-en.pdf
2. Antud kirjas toodud kommentaarid on tehtud 1. veebruari 2023 pandeemialepingu (WHO
CA+) kohta – Zero draft of the WHO CA+ for the consideration of the Intergovernmental
Negotiating Body at its fourth meeting, 1 February 2023
https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb4/A_INB4_3-en.pdf
3. WHO CA+ raamkonventsiooni ettepaneku „Büroo tekst” (edaspidi pandeemialeping või
WHO CA+) – Bureau`s text of the WHO convention, agreement or other international
instrument on pandemic prevention, preparedness and response (WHO CA+), 2 June 2023
https://apps.who.int/gb/inb/pdf_files/inb5/A_INB5_6-en.pdf
4. How COVID-19 Has Magnified Pre-existing Inequalities in the US
https://www.bu.edu/eci/2022/03/10/how-covid-19-has-magnified-pre-existing-inequalitiesin-the-us/
5. Why Are All-Cause Excess Deaths in the Under-45s So Much Higher This Year Than at the Height of
the Pandemic? https://dailysceptic.org/2022/08/15/why-are-all-cause-excess-deaths-in-the-under-45sso-much-higher-this-year-than-at-the-height-of-the-pandemic/
6. Mitigating the impact of COVID-19 on countries affected by HIV, tuberculosis and malaria
https://www.theglobalfund.org/media/9819/covid19_mitigatingimpact_report_en.pdf
7. Relative Burdens of the COVID-19, Malaria, Tuberculosis, and HIV/AIDS Epidemics in SubSaharan Africa https://www.ajtmh.org/view/journals/tpmd/105/6/article-p1510.xml
8. UN Report: Global hunger numbers rose to as many as 828 million in 2021
https://www.who.int/news/item/06-07-2022-un-report–global-hunger-numbers-rose-to-asmany-as-828-million-in-2021
9. COVID-19: A threat to progress against child marriage
10. Millions Are Tumbling Out of the Global Middle Class in Historic Setback
https://www.bloomberg.com/features/2021-emerging-markets-middleclass/?srnd=premium-europe
11. Direct and indirect effects of the COVID-19 pandemic and response in South Asia
https://www.unicef.org/rosa/media/13066/file/Main%20Report.pdf
12. Meet The 40 New Billionaires Who Got Rich Fighting Covid-19
https://www.forbes.com/sites/giacomotognini/2021/04/06/meet-the-40-new-billionaireswho-got-rich-fighting-covid-19/?sh=2c2ad3e217e5
13. Global Billionaire Pandemic Wealth Gains Surge to $5.5 Trillion
Global Billionaire Pandemic Wealth Gains Surge to $5.5 Trillion
