15. mai 2023 (Tal-Tech)
2.1 Tuulegeneraatorite labade käitlemisest põhjustatud keskkonnaoht
Tuulegeneraatori labad on immutatud 40% ulatuses epoksiidiga, mis tagab neile suurema tugevuse. Epoksiidvaiku kasutatakse laialdaselt ka teistes ehitusvaldkondades – oma heade keemiliste omaduste tõttu on aine kasutusel tihti liimainena, sest on väga vastupidav kuumusele, pinge all olemisele ning on keemiliselt kindel [51]. Samuti on epoksiidvaik kasutusel veemahutitel kaitsekihina [52].
Tuulegeneraatori labade tootmine toimub epoksiidvaiku kasutades kahel erineva viisil –esiteks kasutades vedel epoksiidvaiku (ingl Liquid Epoxy Resin method, LER-Method) ja teiseks kasutades pooltahkes olekus vaigu osakesi (ingl Semi-solid state Epoxy Resins, SsER)[53].LER meetodi kohaselt imetakse infusiooni teel vedelfaasis epoksiidi vaik koos tahendjaga tuulikulaba vormi, milles toimub komposiitmaterjalide immutamine. Pärast kuumutamist ja tahenemist saadakse vormist kätte pool tuulikulaba, mis omakorda liimitakse kokku teise pooliku tuulikulabaga epoksiid sideainete abil. [53]
SsER meetodi kohaselt toimub eelimmutus enne protsessi edasisi faase. Parema püsivuse saavutamiseks hoitakse eelnevalt epoksiidivaiku toatemperatuuril. Tootmisprotsess saab alguse käsitsi tuulikulaba välise kihi katmisega epoksiidvaiguga. Eelimmutatud matid asetatakse tuulikulabavormi, misjärel toimub kuumutamine ja liimimine teise tuulikulabaga. [53] Epoksiidis sisalduv bisfenool A kogus (edaspidi BPA) sõltub tootmismetoodika valikust – SsER meetodi puhul on BPA sisaldus 61% ja LER meetodi puhul 45% [53].
Mõlema meetodi puhul on ühiseks jooneks asjaolu, et osa BPA-st jääb reageerimata. Tehtud analüüsi põhjal on suurim võimalik kogus mürgist 7294 kg reageerimata BPA-d tänini Euroopas kasutusel olevates tuulikulabades [53]. (!)
Kuigi tuuliku kasutusaja jooksul labade pealt lenduv BPA kogus pole märkimisväärne on kasutusest eemaldatud tuulikulabade käitlus ning roll keskkonnaohu suhtes olemas. Epoxy Resin Committee raporti kohaselt kõrvaldatakse ajavahemikus 2020 – 2034 ligikaudu 1 mlj. t 23 tuulikulabasid ja sellise koguse juures on võimalik BPA sattumine keskkonda meeletus koguses. (!)
Varasemalt on läbi viidud katsed, kus erinevatel temperatuuridel testiti bisfenool A leostumist epoksiidivaigust vette [52]. Katse tulemusel selgus, et kõigist 3-st proovist eraldus BPA vette ja leostumine suurenes temperatuuri kasvades [52]. Kokkuvõtvalt võivad labad sisaldada kuni 33% BPA-d [54]. BPA on läbipaistev aine molaarmassiga 228,29 g/mol, mida kasutatakse enamasti kommertsplastikute sünteesimisel, samuti epoksiidivaigu tootmisel.
Inimese kokkupuutel BPA-ga võib oluliselt suureneda vähki haigestumise risk [55]. (!)Tegemist on endokriinsüsteemi kahjustava ainega, mis tähendab, et esinevad häiringud organismi kasvu, paljunemise ja hormoonide töötamisega [56]. Tuuliku labades leiduv BPA võib keskkonda sattuda mitmel viisil. Aja jooksul erinevates ilmastiku tingimustes võib oluline osa BPA-d eralduda juba tuulegeneraatori töötamisel keskkonda ning teiseks hiljem tuulikute labade käitlemisel [57]. Samuti võib BPA sattuda keskkonda erinevate jäätmekäitlus ettevõtete kaudu või sekundaarselt plasti või metalli kaudu prügilatest [56]. Siit joonistub välja ka selge põhjus, miks ei tohiks vanu tuuliku labasid ka pinnasesse matta. (!)
Tuuliku labade pürolüüsil kõrgete temperatuuride juuresolul aurustuvad labades olevad kemikaalid. BPA-l ei ole suurt aururõhku, mis tähendab, et tegemist pole lenduva komponendiga, küll aga võib kontrollimata termiline töötlemine (päikese soojus) kaasa aidata BPA levikul tuulikulabadest edasi pinnasesse [58, 59].
Lõpetuseks saab igaüks ise uurida kui mürgine aine BPA bisfenool-A ja madalsageduslik infraheli inimesele ja loodusele on:
/Edmond Penu, ERK/Facebook
