Eestiga on kehvad lood. Majandus käib alla, inimeste pettumus süveneb, elatustase on jõudnud taluvuse piirile, iive tiksub rahvuse väljasuremise suunas ning valitsusse kuuluvad poliitilised erakonnad on kaotanud toetuse. Kogu totaalne allakäik kestab vaid tänu sellele, et kompetentsuslae ületades end ammendanud Kaja Kallas keeldub tunnistamast ilmselget allajäämist oma ametikohustustele, ega ole nõus äpardunud töötajana lahkumisavaldust lauale panema, süüdistades enda saamatuses oponente, olgu need siis eelmise valitsuse ministrid või ta enda erakonnakaaslased. Taoline iga hinnaga võimust kinnihoidmine on omane diktaatoritele, ent diktatuuri hind on riigi majanduslik ja kõlbeline allakäik.
Ministeeriumid ja asutused nagu riik riigis.
Kaja Kallase suurim puudus on edevus näidata end kõiketeadva ja kogu riiklikku süsteemi haldava tegijana. Tegelikkus räägib aga millestki muust. Just Kaja Kallase hääbuva valitsemise ajal on hakanud vohama riik riigis, ehk võimu on jõulisemalt kui kunagi varem üle võtnud ministeeriumide ja riigiasutuste kõrgepalgalised kantslerid, osakonnajuhatajad, poliitilised mudijad. Riigis, kus nii peaminister kui ka tagasihoidlike majandusteadmistega rahandusminister räägivad rahapuudusest, laristatakse täielikule totrusele maha miljonite eest eelarvevahendeid.
Tooksin siin mõned näited, millele olen ka varem tähelepanu juhtinud. Ajal, mil riigil põhjendatud vajadusteks raha ei jagu, soovitakse ehitada kliimaministeeriumile uus enam kui 60-miljonit maksma minev ökohoone. Vastu on võetud otsus luua 400 kõrgepalgalise asjapulgaga regionaalarengu ametkond, kusjuures pole selge, millega too ametkond tegelema hakkab ja kas suudab oma ülesandeid täita.
Hea näide, kuidas üks superametkond, millest pidi saama võluvits Eesti majanduse turgutamisel ja ekspordi kasvatamisel, ei suuda algelisigi ülesandeid täita, on meil ju EAS-i näol olemas. Milleks pidada ülal nuriasutust, mille 578 pühendunud bürokraadi usin paberimäärimine on viinud ekspordi kahanemiseni, sest riigipoolsed ettevõtlustoetused jäävad liigse paberimajanduse tõttu kättesaamatuks ja suurem osa megaasutuse vahenditest kulub töötajate palkadele? Või mida arvata riigifirma Enefit Soutions rahapõletamisest, kui soovitakse 5 miljoni euro suuruse hankega värvata paariks kuuks töötajaid. Postimehe andmetel on 20 füüsilise töö tegijale, plekkseppadest-keevitajatest kuni maalrite-müüriladujateni, ette nähtud võimas kompensatsioon. Tööd pakutakse hankedokumendi järgi 3 kuud, kuid pea iga otsitava töötaja taha on märgitud hankesummaks 100 000 eurot ehk siis ca 33 000 eurot kuus. See kuritegelik veiderdamine, mille vastu prokuratuur millegipärast huvi ei tunne, toimub riigis, kus kärbiti lasterikaste perede toetusi ja kavatsetakse minna vanemahüvitiste kallale.
Veel näiteid vastutustundetust laristamisest.
Samal ajal, kui õpetajad saadetakse palganõudmistega puu taha, on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil tagataskust võtta patakas maksumaksja raha, et luua rohemõõdik, milleta maailm ähvardab kokku variseda. Riigikantselei eraldas avaliku sektori innovatsiooniprogrammist rohemõõdiku arendamiseks 833 000 eurot. Ligi miljonilise susserdamise tulemusena peaks valmima metoodika põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks. Hurraa, kuis meie silmaring tänu megaägedale mõõdikule avardub!
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) kuulutas välja 1,3 miljonit eurot maksva hanke innovatsiooni valdkonna turundusteenuse elluviimiseks koos loov-, digimeedia- ja meediateenusega. Hanke võitja peab välja töötama turundustegevuse strateegia ja tegevusplaani ning loovlahenduse, osalema nende väljatöötamises ja tootmises ning viima ellu turundustegevusi. Sõnumite sisuline ja visuaalne osa peab olema positiivne, innovatsiooni ja uuenduslikkust rõhutav ning tekitama sihtgrupis huvi. Sõnumitel ei tohi olla negatiivseid kaastähendusi, need peavad olema selgelt ja üheselt mõistetavad, korrektsed ja kooskõlas heade tavadega. EISA soovib veel, et loovlahendused ja nendega seotud materjalid kannaksid võimalusel kestlikkuse printsiipi. Vaat sihukese maakate mõistust arendava propagandamaterjali, millest kui aus olla, mitte muhvigi kasu pole, saab maksumaksja poolt ülalpeetav muidusööjate asutus 1,3 milli eest!
Vaid mõistusega juhitud valitsus toob meid mülkast välja.
Kaja Kallas ja tema truu süleminister Võrklaev ei mõtlegi riigiaparaadi kokkutõmbamisele ja ministeeriumide kulude kärpimisele, ja seda väga lihtsal põhjusel. Meie peaministril ja talle alluvatel ministritel lihtsalt puudub võim kantslerite ja teiste olelusvõitluses karastunud riigiametnike üle. Need kavalad tüübid on juba ammu taibanud, et peaministri ja tema kabineti kõva propagandakisa ja asjatamise taga, on saamatud ning ebakompetentsed poliitbroilerid ning võtavad riigieelarvest mida võtta annab, sest eks iga riigihüveline pea arvestama, et ka kaunim pidu saab kord läbi ja kui saatus õnnistab Eestit peaministriga, kes ei tegele pelgalt enesekiitusega, vaid soovib rahva elujärge tõeliselt parandada, võib saamameeste aeg riigisektoris ootamatult läbi saada.
Seda, et suureks paisunud riigiaparaati on võimalik lühikese ajaga reformida, on tõestanud vast ametisse valitud Argentiina president Javier Milei, kes vähendas oma esimese seadusega ministeeriumide arvu 18-lt 9-le, nagu seisis ka tema valimisprogrammis. Milei allkirjastas dekreedi parasiitlike ministeeriumide sulgemiseks nagu näiteks naiste ja mitmekesisuse ministeerium. Riigi struktuuri jäid tõesti vajalikud ministeeriumid nagu majandus-, taristu-, välis-, julgeoleku-, justiits-, kaitse- ja siseministeerium. Väärib järeletegemist.
Me võiksime õppida ka oma lähinaabritelt, kus inimeste elatustase on tänu majanduse paremale seisule ja riigi maksupoliitikale saanud märksa vähem kannatada.
Samal ajal kui Eestis virutati käibemaks 22 protsendi peale, hakkas Lätis puu- ja juurviljadele kehtima 12- protsendiline käibemaks. Ka Lätis kaaluti maksumäära tõstmist 21 protsendile, kuid põllumajandus- ja rahandusministrile see plaan ei meeldinud ja nad leppisid kokku 12 protsendi peale. Igati inimlik otsus.
Leedu rahandusminister Gintare Skaiste aga rõõmustas, et riigi majandus peab vaatamata napile hangumisele hästi vastu ning oodata on kasvu.
Samal ajal on Eesti sisenenud ühte aegade suurimasse kriisi. Lisaks mõningatele objektiivsetele mõjuritele on siin suurim panus Kaja Kallase ja tema valitsuse imetlusväärselt lühinägelikul poliitikal. Aeg on end uppumisest päästa ning neelukohast välja ujuda. Kui Kallasel endal pole julgust mõistlikke otsuseid teha, peaks Reformierakonnas veel säilinud arukam tiib julgustama teda agoonia lõpetamiseks tagasi astuma. Eesti väärib tegusat valitsust!
Vsevolod Jürgenson
