Rändepoliitika surve all: kriitika ELi kursi suhtes ja üleskutsed suurema riikliku kontrolli järele
Varssavis toimunud konverentsil kritiseerisid Euroopa poliitikud, akadeemikud ja poliitikakujundajad teravalt Euroopa Liidu praegust rändepoliitikat. Tähelepanu keskmes oli raporti esitlus, milles nõuti suurema volituste üleandmist liikmesriikidele.
Mitmed esinejad maalisid kriitilise pildi Euroopa demograafilisest arengust. Euroopa Uuringute Keskuse direktor Rodrigo Ballester rääkis „demograafilisest eneseohustamisest“. Ta osutas vananevate ühiskondade ja madala sündimuse kombinatsioonile Euroopas koos noorema elanikkonna kasvava sisserändega. Lisaks väitis ta, et olemasolevad rände haldamise eeskirjad, näiteks rahvusvahelised lepingud nagu Genfi pagulasseisundi konventsioon, ei ole enam piisavalt kohandatud tänapäeva dünaamikale.
Aruanne sisaldab kokku 18 ettepanekut, mille eesmärk on anda liikmesriikidele rändepoliitikas suurem paindlikkus. Autorite sõnul pakuvad olemasolevad Euroopa ja rahvusvahelised õigusraamistikud juba rohkem võimalusi, kui sageli kasutatakse – eriti piirikontrolli ja sisserände haldamise osas.
Konverentsil käsitleti ka Euroopa siseseid erinevusi. Poola sotsioloog Zdzisław Krasnodębski võrdles Varssavit ja Saksamaa linna Bremenit. Samal ajal kui Varssavi majanduskasv on kiire, seisab Bremen silmitsi sotsiaalsete ja julgeolekualaste probleemidega. Ta seostas seda erinevate lähenemisviisidega rändepoliitikale.
Teised osalejad hoiatasid aga, et sarnased arengud võivad pikas perspektiivis mõjutada ka Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Endine Euroopa Parlamendi liige Jacek Saryusz-Wolski väljendas muret, et ELi suurenev mõju riikide rändepoliitikale võib viia avatumate piirideni – mille tagajärjed on Lääne-Euroopa osades juba näha.
Kriitika suunati ka Euroopa Liidu enda rollile. Mõned osalejad süüdistasid Brüsselit oma ametlike kohustuste ületamises ja liikmesriikide survestamises ühise rändesüsteemi poole. Samuti osutasid nad üksikute riikide ebavõrdsele kohtlemisele ja poliitilisele survele migrantide ümberjaotamiseks.
Lisaks poliitilistele ja juriidilistele küsimustele käsitleti ka praktilisi väljakutseid. Näiteks on Euroopas suured migrantide rühmad, kelle elamisloa staatus on ebaselge. See raskendab kontrolli ja koormab eluasemeturgu, majandust ja avalikke teenuseid.
Samuti oli silmatorkav, et üha kriitilisemalt arutati mitte ainult ebaseaduslikku, vaid ka seaduslikku rännet. Mõned osalejad väitsid, et just ulatuslik seaduslik sisseränne on aidanud kaasa sügavatele demograafilistele ja sotsiaalsetele muutustele.
Aruandes kritiseeritakse üldiselt kehtivat ELi rändepakti. Autorid näevad ohtu, et see võib viia rände edasise suurenemiseni ja riikide autonoomia piiramiseni. Selle asemel pooldavad nad rangemat piirikontrolli ja suuremat riiklikku paindlikkust, sealhulgas isikute järjepidevat tagasisaatmist, kellel puudub õigus riigis viibida.
