spot_img

Daniel Mereääre interneti valimiste vastatsest võitlusest Eesti kohtutes

Daniel Mereääre interneti valimiste vastatsest võitlusest Eesti kohtutes MTü Konservatiivne Eesti kaasabil

02.04.2024 esitasime ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate seoses asjaoluga, et 2023. aasta Riigikogu valimistel eksiti e-häälte lugemisel seaduse vastu. Rõhusime kahele rikkumisele, millest esimene puudutas EHAK (Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori) koode ja teine digiallkirjade kehtivust. Leian, et digiallkirjade kehtivuse küsimus on tehniliselt oluliselt keerulisem, mistõttu on avalikus suhtluses mõistlik keskenduda EHAK koodide küsimusele, mis on lihtsamini hoomatav.
Vabariigi Valimiskomisjon kehtestas e-häälte vormi 10.10.2022 otsusega nr 47 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Riigikogu valimisteks“. Selle otsuse punkt 3.3 sätestab järgmist [rõhuasetus lisatud]:
• 3.3. Avatud (dekrüpteeritud) elektrooniline hääl on e-häälte töötlemisrakenduse arvuti mälus olev andmehulk, mis koosneb neljast andmeelemendist ja neid eraldavatest märgenditest. Andmeelementide ja märgendite järjekord on
• 3.3.1. haldusüksuse EHAK kood ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 2E;
• 3.3.2. kandidaadi registreerimisnumber ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.3.3. erakonna nimi või määratlus üksikkandidaadid ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.3.4. kandidaadi ees- ja perekonnanimi.
Oluline on märkida, et otsus nr 47 võeti vastu 10.10.2022 ehk mõned kuud enne 2023. aasta Riigikogu valimisi. Lisaks väärib mainimist, et selle otsuse nimi on „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Riigikogu valimisteks“ – tegemist on ei ole üldiste nõuetega, vaid nõuetega, mis kehtestati eraldi just 2023. Riigikogu valimiste jaoks.
Eelnevast nähtub, et 2023. aasta Riigikogu valimistel antud e-hääled pidid sisaldama EHAK koodi. Võimalikud EHAK koodide numbrid on 0001 kuni 9999, mis nähtub Statistikaameti dokumendist. Kõik 2023. aasta Riigikogu valimistel antud e-hääled sisaldasid aga EHAK koodi asemel märget „0000“. Seda on Riigi Valimisteenistus kinnitanud Vabariigi Valimiskomisjoni 05.04.2023 otsuses nr 84, kus on toodud, et Riigikogu valimistel on „EHAK kood alati 0000“.
Numbriga „0000“ EHAK koodi ei ole olemas. RVT on seega ise kinnitanud, et kõik Riigikogu valimistel antud e-hääled sisaldasid kehtetut EHAK koodi ning rikkusid otsusega nr 47 kehtestatud vorminõuet.
Riigikohus on varasemalt selgitanud järgmist:
„Vabariigi Valimiskomisjoni 5. märtsi 2021. a otsuse nr 6 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks“ punktis 3.3 on loetletud dekrüpteeritud elektroonilise hääle andmeelemendid (haldusüksuse kood [ehk EHAK kood], kandidaadi registreerimisnumber, kandidaadi ees- ja perekonnanimi). Kui elektrooniline hääl nimetatud nõuetele ei vasta, on see kehtetu.“ [allajoonimised lisatud] (RKPSJKo nr 5-21-15, p 27).
Riigikohtu varasema praktika kohaselt oleks seega kõik 2023. aastal antud e-hääled tulnud kehtetuks tunnistada, sest neil kõigil puudus kehtiv EHAK kood. Riigi Valimisteenistus aga ei nõustunud selle väitega, asudes seisukohale, et märge „0000“ oli õige. RVT selgitas järgmist:
„See põhimõte on välja toodud ka struktuuri kirjeldavas failis GitHubis (read 33, 44 ja 55): “Administrative units EHAK code is 0000 n case of RK, EP, RH elections; in case of KOV elections, the code is parishes or city districts EHAK code”. Samuti on see kirjeldatud seadistuse failis: „As agreed, for state-level elections, the EHAK code for the district is 0.““
Kokkuvõtlikult asus Riigi Valimisteenistus seisukohale, et kuna ühes GitHubi failis on ingliskeelne lause, et e-häälte EHAK kood peab olema „0000“, siis on see Eesti õigusakti suhtes ülim.
Meie hinnangul ei olnud selline seisukoht pädev. Otsus nr 47 nõuab selgelt, et e-häälel oleks EHAK kood ning „0000“ ei ole kehtiv EHAK kood. GitHubis olev ingliskeelne lause ei saa muuta Eesti õigust. Riigikohus on varem selgitanud, et ilma kehtiva EHAK koodita e-hääl on kehtetu. Kuna 2023. aasta Riigikogu valimistel olid kõik e-hääled ilma kehtiva EHAK koodita, siis järeldub, et kõik e-hääled oleks tulnud kehtetuteks tunnistada, kuid seda ei tehtud. Leidsime seetõttu, et toime on pandud häälte ebaõige lugemine, mis on karistusseadustiku § 163 kohaselt kuritegu.
Ringkonnaprokuratuur jättis kriminaalmenetluse algatamata ning põhjendas seda järgmiselt:
„Nii nagu on ka Vabariigi Valimiskomisjon eelpool mainitud kaebuse lahenduses selgitanud, siis Riigikogu valimiste e-häälte EHAK-koodi süsteem erineb kohalikest valimistest, st parlamendivalimistel on EHAK kood kokkuleppeliselt „0000“. Taaskord ei pea prokurör oluliseks välja tuua seda, mida käesoleval juhul pädev institutsioon, s.o Vabariigi Valimiskomisjon on põhjalikult Riigikogu valimiste e-hääletuse süsteemist selgitanud ning millega avaldaja on tutvunud.„ [rõhuasetus lisatud]
Ringkonnaprokuratuur ega ükski teine asutus ei ole suutnud selgitada, milline on see kokkulepe, millega lepiti kokku, et Riigikogu valimistel võib EHAK kood olla „0000“ ning ei pea vastama riiklikele standarditele. Nõuded Riigikogu valimistel antud e-hääle vormile tulenevad otsusest nr 47. Selle otsuse punkt 3.3.1 ütleb otse, et e-hääl peab sisaldama haldusüksuse EHAK koodi. Sellest järeldub selgelt, et e-häälel peab olema EHAK kood, mis vastab olemasolevale haldusüksusele. Kõik 2023. aasta Riigikogu valimistel antud e-hääled sisaldasid EHAK koodi „0000“, mis ei vasta ühelegi haldusüksusele. Mitte ühegi inimese kokkuleppega ei saa seda nõuet muuta. Ringkonnaprokuratuur ei ole seda aga arvestanud, vaid on üksnes korranud valimiskomisjoni seisukohti, ise asja sisuliselt analüüsimata.
Vaidlustasime ringkonnaprokuratuuri seisukoha Riigiprokuratuuris. Siinkohal on oluline mainida, et kriminaalmenetluse algatamata jätmist saab vaidlustada ainult kannatanu ehk keegi, keda kõnealune kuritegu on kahjustanud. Daniel Mereäär oli EKRE üleriiklikus nimekirjas 22. kohal. Koos e-häältega sai EKRE valimistel 16,1% häältest ja 17 kohta, mistõttu Daniel Mereäär jäi Riigikogust välja. Kui e-hääled oleks aga vorminõude rikkumise tõttu kehtetuteks loetud, nagu seadus nõuab, siis oleks EKRE saanud 23,4% häältest ning seega minimaalselt 23 kohta Riigikogus. E-häälte ebaõige lugemise tõttu jäi Daniel Mereäär seega Riigikogu kohast ilma, mis tähendab, et talle on selgelt kahju tekkinud. Kuna talle on kahju tekkinud, siis oli tal ka õigus kriminaalmenetluse alustamata jätmine vaidlustada.
Riigiprokuratuur asus aga seisukohale, et Daniel Mereäär ei ole siiski häälte ebaõige lugemise tõttu kahju saanud. Täiendavalt leidis Riigiprokuratuur, et häälte ebaõige lugemine ei saagi definitsiooni poolest kahjustada mitte ühegi üksikisiku õigusi. Kuna Daniel Mereäär ei olnud Riigiprokuratuuri hinnangul kannatanuks, siis jäeti kaebus läbi vaatamata. Kaebuse sisulisi põhjuseid Riigiprokuratuur ei kommenteerinud.
Vaidlustasime Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus. Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ning asus samuti seisukohale, et Daniel Mereäär ei ole olukorras kannatanuks, mistõttu ei ole tal kaebuse esitamise õigust. Kaebuse sisulist poolt ehk rikkumist ennast taaskord ei käsitletud.
Esitasime ringkonnakohtu peale kaebuse Riigikohtusse. Varasemalt on Riigikohus sarnastel alustel esitatud kaebuse rahuldanud (asjas nr 1-23-7139). Praegusel juhul jättis paraku kaebuse menetlusse võtmata.
Kokkuvõtlikult on menetlus olnud järgmine:
• Ringkonnaprokuratuur ütles lihtsalt, et valimiskomisjonil on õigus, kuid ei teostanud ise mingit analüüsi ega käsitlenud kaebuses toodud väiteid.
• Riigiprokuratuur asus seisukohale, et Daniel Mereäärel ei ole kaebeõigust ning ei käsitlenud kaebuse sisulist osa.
• Ringkonnakohus nõustus Riigiprokuratuuri väitega, et Daniel Mereäärel ei ole kaebeõigust ning samuti ei käsitlenud kaebuse sisulist osa.
• Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.

Nähtub seega, et valdavas enamuses on riigiasutused tuginenud menetluslikele normidele, ilma asja tegelikku sisu käsitlemata. Samas on faktid tegelikult väga otsekohesed:
• 2023. aasta Riigikogu valimistel kehtinud e-häälte nõuete kohaselt pidi e-hääl sisaldama haldusüksuse koodi
• Kõik 2023. aasta Riigikogu valimistel antud e-hääled sisaldasid haldusüksuse koodi „0000“
• Mitte ükski Eesti haldusüksus ei ole koodiga „0000“
• Järelikult ei sisaldanud ükski 2023. aasta valimistel antud e-hääl korrektset haldusüksuse koodi
• Riigikohus on varasemalt selgitanud, et kui e-hääl ei vasta vorminõuetele, sh kui sellel pole haldusüksuse koodi, siis tuleb see kehtetuks tunnistada
• Kuigi ühelgi e-häälel ei olnud kehtivat haldusüksuse koodi, siis tunnistati need kõik kehtivateks ning loeti ära
Märgiline on ka see, et pärast valimisi on Vabariigi Valimiskomisjon e-häälte vorminõudeid muutnud. 2023. aasta valimistel oli e-häälte kohta järgmine nõue:
• 3.3. Avatud (dekrüpteeritud) elektrooniline hääl on e-häälte töötlemisrakenduse arvuti mälus olev andmehulk, mis koosneb neljast andmeelemendist ja neid eraldavatest märgenditest. Andmeelementide ja märgendite järjekord on
• 3.3.1. haldusüksuse EHAK kood ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 2E;
• 3.3.2. kandidaadi registreerimisnumber ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.3.3. erakonna nimi või määratlus üksikkandidaadid ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.3.4. kandidaadi ees- ja perekonnanimi.
Pärast valimisi, kui esitati kaebus seoses korrektsete EHAK koodide puudumisega, muutis VVK vorminõudeid järgmiseks:
• 3.3. Avatud (dekrüpteeritud) elektrooniline hääl on elektrooniliste häälte avamise arvuti (võtmeprotseduurideks mõeldud arvuti) mälus olev andmehulk, mis koosneb neljast andmeelemendist ja neid eraldavatest märgenditest.
• /…/
• 3.5. Riigikogu valimiste andmeelementide ja märgendite järjekord on:
• 3.5.1. sõne 0000 ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 2E;
• 3.5.2. kandidaadi registreerimisnumber ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.5.3. erakonna nimi või määratlus üksikkandidaadid ja märgend ASCII kuueteistkümnendkood 1F;
• 3.5.4. kandidaadi ees- ja perekonnanimi.
Nähtub, et Riigikogu valimiste puhul asendati EHAK koodi nõue lihtsalt „sõnega 0000“.
Vabariigi Valimiskomisjon pidas seega vajalikuks e-häälte kohta kehtivad vorminõudeid muuta pärast seda, kui selle kohta oli kaebus esitatud. Kaebus ise jäeti rahuldamata, kuid nõuet, mille kohta kaebus esitati, otsustati muuta. Loogika ütleb, et kui kaebus oli tõesti põhjendamatu, siis ei oleks olnud ka vajadust nõudeid muuta. Fakt, et nõudeid siiski muudeti, viitab sellele, et 2023. aasta Riigikogu e-häälte lugemine ei pruukinud siiski tollel ajal kehtinud nõuetele vastata.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -