Ametlikult on see vaid uuring. Praktikas toimib see nagu strateegiline käsiraamat: Euroopa Komisjoni uus varanduse maksustamise analüüs näitab, kus saaks tulevikus meetmeid võtta, et eravaradest rohkem raha kätte saada.
Tähelepanu keskmes on viis kategooriat:
- Netovara maks
- Realiseerimata kasumi maksustamine
- Kapitalikasumi maks
- Pärandi- ja kingitusmaks
- Väljumismaks
See on tehniline tasand. Poliitiline sõnum peitub selle all.
Juurdepääs antakse täpselt siis, kui varasid liigutatakse.
See on silmatorkav seal, kus uuring muutub eriti detailseks:
pärimise ja väljarände valdkondades.
Need on hetked, mil rikkus vahetab omanikku – või lahkub riigist. Ja just siin näeb analüüs suurimat mõjuvõimu:
- Pärimisi peetakse raskesti välditavaks ja usaldusväärselt maksustatavaks.
- Väljumismaksude eesmärk on takistada kapitali kontrolli alt väljumist.
Teisisõnu,
tähelepanu ei ole suunatud käibevaradele, vaid hetkedele, mil varad üle kantakse või tagatakse.
Rohkem läbipaistvust, rohkem kontrolli
Selliste mudelite toimimiseks on üks asi oluline: andmed.
Uuringus käsitletakse avameelselt:
- täiustatud vararegistrid
- intensiivsem andmevahetus
- kinnisvara täpne hindamine
- kapitali liikumise digitaalne jälgimine
See kõlab nagu administreerimine – aga ennekõike tähendab see:
riigi suuremat arusaamist eraomandi struktuuridest.
Tuttav probleem – ja uus lahendus
EL ise möönab, et olemasolevad varandusmaksud on seni sageli vähe tulu toonud:
- liiga keeruline
- liiga palju erandeid
- liiga palju lünki
Kuid süsteemi kahtluse alla seadmise järelduse asemel liigub suund selgelt teises suunas:
mitte vähem maksustamist,
vaid tõhusamat ja sihipärasemat maksustamist.
Vaikne nihe
Ühtset ELi varandusmaksu ei ole.
Veel mitte.
Kuid uuring näitab, kuhu teekond suundub:
- tugevam varade hindamine
- Sihipärane maksustamine ülemineku ja põgenemise ajal
- piiriülese liikumise rangem kontroll
Kõik see ei toimu üleöö – vaid samm-sammult, uuringute, soovituste ja riiklike kohanduste kaudu.
Järeldus: Juurdepääs muutub täpsemaks
EL räägib analüüsist, õiglusest ja tõhususest.
Aga ridade vahelt ilmneb midagi muud:
Riik ei otsi enam ainult uusi makse,
vaid kõige efektiivsemaid hetki rikkuse hõivamiseks.
Ja need peituvad just seal, kus see on kõige tundlikum:
pärimises – ja lahkumises.
