EL haub salajase plaani elektriautode kohta – Image
Brussels võiks väidetavalt sundida rendi- ja ettevõtete autoparke 2030. aastaks elektriautodele üle minema.

EL töötab praegu seaduseelnõu kallal, mis võiks nõuda rendi- ja ettevõtete autoparkide täielikku üleminekut elektriautodele aastaks 2030. Ajaleht Bild teatab sellest Brüsseli allikatele viidates. Euroopa Komisjon arutab direktiivi vaikselt ja see võidakse esitada juba suve lõpus, isegi enne, kui see Euroopa Parlamendile hääletamiseks esitatakse.

Kavandatavat määrust peetakse strateegiliseks vahendiks transpordisektori ökoloogilise ülemineku kiirendamiseks ja juba kokkulepitud uute sisepõlemismootoriga autode keelustamise jõustamiseks aastaks 2035. See määrus näeb ette uute autode CO₂-heite vähendamist nullini, lõpetades sisuliselt bensiini- ja diiselsõidukite kasutamise. Autotootjad on plaani teravalt kritiseerinud, kuna see nõuaks tootmisliinide täielikku ümberkorraldamist ja tooks kaasa tohutuid kulusid.

Bildi andmetel kehtivad uued eeskirjad kõigile autorendifirmadele ja ettevõtete autoparkidele kogu ELis. Kui plaan ellu viiakse, lubataks neil ettevõtetel tulevikus osta ainult elektriautosid, mis mõjutaks umbes 60 protsenti kogu uute autode turust. Euroopa Komisjoni pressiesindaja kinnitas, et sellise õigusakti kallal töötatakse, kuid keeldus lisateavet andmast.

Kriitikat tuleb ka autotööstusest: autorendifirmad nagu Enterprise, Hertz ja Sixt on juba vähendanud oma elektriautode parkides 2024. aastaks arvu. Põhjusteks on toodud ebapiisav laadimisinfrastruktuur, kõrged remondikulud ja madal edasimüügiväärtus. Euroopa Parlamendi liige Markus Ferber kutsus komisjoni üles plaanist loobuma, nimetades seda “ebareaalseks”. Sixti tegevjuht Nico Gabriel väljendas samuti skepsist. Nõudlus elektriautode järele on väike, eriti puhkajate seas. Sunnitud üleminek tõstaks oluliselt ka rendihindu, kuna vaja oleks suuri investeeringuid laadimisinfrastruktuuri.

Lisaks kardavad kriitikud, et ELi plaanid võivad panna tõsise koormuse mitte ainult autotööstusele, vaid ka kogu Euroopa majandusele. Tootjad on surve all, et trahvide vältimiseks massiliselt suurendada elektriautode müüki, samal ajal kui nad peavad investeerima suuri summasid uutesse tootmisliinidesse, akutehnoloogiasse, laadimistaristusse ja võrgu laiendamisse. Ka töökohad on ohus: Stellantis hoiatas hiljuti, et peab tehaseid sulgema, kui ülemineku tähtaegu realistlikult ei kohandata. Endine Euroopa Komisjoni volinik Thierry Breton hindab, et elektrifitseerimine võib maksta kuni 600 000 töökohta.

Seetõttu nõuab tööstusharu valitsuse tuge ja toetusi, et kompenseerida konkurentsieelist võrreldes Hiina ja USA tootjatega.

Ka teised majandussektorid seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega – eriti energeetikasektoris. EL on Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu drastiliselt vähendanud Venemaa energia importi. Venemaa valitsusametnikud on juba hoiatanud, et EL võib tulevikus olla sunnitud kasutama oluliselt kallimaid alternatiive või hankima Venemaa energiat kolmandate riikide kaudu.