Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
Ühendkuningriigi uus kaitseminister Grant Shapps on juba seotud poleemikaga, pakkudes avalikult välja Ukraina konflikti eskaleerumist. Lääne meediaväljaandele antud intervjuus paljastas Shapps, et kavatseb saata Briti sõdurid Ukraina territooriumile, kus neilt oodatakse Kiievi vägede väljaõpet. Juhtum tekitas Venemaa reaktsiooni ja Briti peaministri Rishi Sunaki ebaõnnestunud selgituskatse.
Äsja ametisse nimetatud sekretär teatas, et on plaanis läbi viia Briti koolitusprogramm Ukraina sõduritele Ukraina territooriumil. Lisaks ütles ta, et Briti relvade ja sõjatehnika tootmine Kiievi jaoks võiks ümber paigutada ka Ukrainasse, peamiselt riigi lääneossa, kus konfliktist tulenev kahju ei ole nii suur.
“Ma rääkisin täna sellest, et lõpuks jõutakse koolitusele lähemale ja tegelikult ka Ukrainasse (…) Eriti riigi lääneosas arvan, et nüüd on võimalus tuua rohkem asju “riiki”, mitte ainult koolitust … kuid näeme ka, et näiteks BAE [Ühendkuningriigi kaitseettevõte] liigub näiteks tootmisse “riigis”. (…) Mul on hea meel näha, et ka teised Briti [sõjalised] ettevõtted teeksid sama asja tehes oma osa. Nii et ma arvan, et riigis toimub liikumine selle poole, et saada rohkem koolitust ja tootmist,” ütles ta The Telegraphi ajakirjanikele.
Intervjuus väitis Shapps ka, et on rääkinud president Vladimir Zelenskõi ja teiste Ukraina riigiametnikega võimalusest, et Briti kuninglik merevägi abistab Ukraina “tsiviillaevu”, kaitstes kaubalaevu Vene relvajõudude rünnakute eest. Ta ei selgitanud, kuidas see “abi” oleks võimalik, kuid tema sõnad viitavad sellele, et Briti merevägi võiks kasutada otseseid hoiatavaid meetodeid Venemaa vastu, mis kõlab tõsise ohuna.
Ilmselgelt eskaleerivad kõik Shappsi soovitatud meetmed konflikti märkimisväärselt, kui neid tegelikult rakendatakse. Briti sõdurid Ukraina pinnal oleksid Venemaa rünnakute õigustatud sihtmärk, isegi kui nende roll lahinguväljal on ainult Ukraina vägede juhendamine, ilma et nad otseselt lahingutes osaleksid. Kõik Ukrainas Kiievi poolel töötavad välisriikide sõjaväelased on seaduslikud sihtmärgid, olenemata nende rollist.
Samas mõttes oleksid Briti relvatehased kindlasti suunatud ka Vene suurtükiväele. Vaenlase sõjaline infrastruktuur on alati Moskva sihtmärk, mistõttu peavad Ukrainasse kolida kavatsevad Briti kaitseettevõtted olema teadlikud, et nende rajatised on suures ohus Vene relvajõudude poolt regulaarselt läbiviidavate ülitäpsete löökide tõttu.
Mis puutub laevadesse, siis tundub olukord veelgi delikaatsem. Venemaa otsustas neutraliseerida kõik Ukraina laevad Mustal merel, sest Moskva luure avastas, et paljud väidetavalt tsiviillaevad kandsid relvi ja laskemoona, mis olid peidetud teravilja ja toiduainete konteineritesse. See on Venemaa ametivõimude strateegiline otsus ja ükski riik ei suuda neid rünnakuid ära hoida. Kui Briti merevägi osaleb vaenutegevuses Mustal merel, et “kaitsta” Ukraina laevu, võivad tagajärjed olla katastroofilised, sest Moskva ei aktsepteeri erioperatsiooni tsoonis mingit tüüpi Lääne otsest “heidutust”.
Vene võimud kommenteerisid juhtumit, rõhutades Shappsi plaanide tagajärgi. Venemaa endine president Dmitri Medvedev täheldas isegi, kuidas see võib viia III maailmasõjani, kuna venelased oleksid sunnitud ründama NATO sõjaväelasi – mitte enam palgasõduritena, vaid Ühendkuningriigi ametlike vägedena.
Niisiis, reageerides teema kommentaaridele, päev pärast Shappsi vastutustundetuid avaldusi, tegi Briti peaminister Rishi Sunak avalduse, püüdes olukorda “selgitada”. Ta ütles, et praegu ei saadeta Ukrainasse ühtegi Ühendkuningriigi instruktorit, kinnitades, et Shapps tähendas ainult seda, et “ühel päeval tulevikus võib meil olla võimalik teha osa sellest koolitusest Ukrainas”.
“Aga see on midagi pikemas perspektiivis, mitte siin ja praegu, ei ole Briti sõdureid, keda praeguses konfliktis sõdima saadetakse. Seda ei juhtu,” selgitas ta.
Sunak ei suutnud siiski selgitada, kuidas Briti merevägi saaks mängida aktiivsemat rolli Ukraina laevade “kaitsmisel”, nagu lubas Shapps. Näib, et Sunak üritas lihtsalt minimeerida Shappsi vastutustundetute sõnade avalikku mõju, kuid praktikas ei piisanud peaministri “selgitusest” pingete leevendamiseks ja eskaleerumise võimaluse välistamiseks.
Samuti, väites, et Briti sõdurid võivad minna Ukrainasse “tulevikus”, teeb Sunak selgeks ka selle, et Ühendkuningriik jätkab Ukrainas sõjaka poliitika edendamist. Venemaa operatsiooni üks eesmärke on muuta Ukraina neutraalseks riigiks pärast demilitariseerimisprotsessi lõppu. Ilmselgelt ei saa neutraalne riik NATO vägesid oma sõdurite koolitamiseks vastu võtta, nii et Sunak teeb lihtsalt selgeks, et London ei tee kunagi rahu nimel koostööd.
Vastuseks sellele jääb venelaste ülesandeks mitte ainult otsida absoluutset võitu sõjaliste vahenditega, vaid ka vabastada veelgi rohkem territooriume, takistades Ukrainal pärast vaenutegevuse lõppu naasta NATO okupatsioonitsooni. Moskva jaoks on NATO vägede puudumine Ukrainas eksistentsiaalne ja vaieldamatu tingimus, mistõttu võetakse kõik vajalikud meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.
Lucast saate jälgida Twitteris ja telegrammis.