Selle kohustusega toob laste vaktsineerimata jätmine kaasa trahvid ja sotsiaaltoetuste kaotamise nende peredele.
Lisaks väikelaste kohustuslikule vaktsineerimisele võib Brasiilia valitsus kehtestada koolides ka kohustusliku vaktsineerimisprogrammi. See tuleneb Brasiilia senatis praegu arutlusel olevast teisest seaduseelnõust, millega rajatakse riigi koolidesse vaktsiinikeskused.
Ajalehe Estadão andmetel on selles seaduseettepanekus
öeldud, et õpilastest, kes ei osale kooli vaktsineerimisprogrammis, teatatakse Brasiilia ametivõimudele.
“Viis päeva pärast vaktsineerimist kooliüksuses peavad haridustöötajad saatma tervishoiuüksusele nimekirja kõigi õpilastega, kes ei saanud vaktsineerimist” koos nende vanemate või eestkostjate aadressi ja andmetega.
Nagu CNN Brasil
teatas, seatakse kohustuslik vaktsineerimisprogramm prioriteediks ka teistele rühmadele, sealhulgas eakatele, immuunpuudulikkusega, püsivalt puudega, rasedatele ja sünnitusjärgsetele naistele, tervishoiutöötajatele, kaasnevate haigustega inimestele, põlisrahvastele, pikaajalise hoolduse asutuste elanikele, kodututele, vangistatutele ja vanglatöötajatele.
Brasiilia valitsus väidab, et uus poliitika on kooskõlas WHO soovitustega.
Kuid nagu avalikult tunnistas Brasiilia tervishoiuministeeriumi tervisekontrolli sekretär Ethel Maciel: “Brasiilias oleme rühma veidi laiendanud võrreldes WHO soovitustega, mis on piiratumad.”
“Meil on juba väga kindlad tõendid, mis näitavad vaktsiini ohutust ja tõhusust,” ütles ka hr Maciel.
See väide ei vasta aga tõele.
Näiteks Londoni King’s College’i teadlaste poolt läbi viidud põhjalikus uuringus jõuti järeldusele, et üldine risk, et lapsed haigestuvad raskelt või surevad COVID-19-sse, on “äärmiselt madal”.
King’s College’i teadlaste järeldused julgustavad valitsusi olema ettevaatlikud terviseotsuste tegemisel – eriti haavatavate väga väikeste laste puhul -, millel võivad pikemas perspektiivis olla kahjulikud tagajärjed nende tervisele ja tulevikule.
Sel põhjusel on Ühendkuningriigi valitsuse vaktsineerimise ja immuniseerimise ühiskomitee (JCVI) keeldunud heaks kiitmast alla 18-aastaste laste kohustuslikku vaktsineerimist, väites, et selle vaktsiini saamisest neile saadav kasu on “praktiliselt null”, samas kui juba teadaolev tõsiste kahjude oht ei ole “tühine”.
Seetõttu on JCVI seisukohal, et alla 18-aastaste laste ja noorte universaalse vaktsineerimise kasulikkus tervisele ei kaalu üles võimalikke riske.”
Ainult üks teadaolev tõsine potentsiaalne risk või nende uudsete vaktsiinide kahjulik mõju on müokardiit – südamepõletik.
Nendest samadest vaktsiinidest rääkides tunnistab Austraalia immuniseerimiste tehnilise nõuanderühma (ATAGI) liige, et “mida rohkem annuseid saate, seda vähem kasu saate neist ja siis hakkame muretsema kõrvaltoimete põhjustamise pärast.”
Märkimisväärne hulk pimesi läbivaadatud akadeemilisi töid seostab neid vaktsiine otseselt suurema müokardiidi riskiga ja isegi Pfizeri teadlased
tunnistavad nüüd, et pärast vaktsineerimist on suurenenud müokardiidi juhtumeid.
Laadimine ette
Hoolimata kõigist neist tõsistest muredest on Brasiilia tervishoiuminister Nísia Trindade kaitsnud uut laste kohustusliku vaktsineerimise poliitikat “laste õiguste” küsimusena.
Tegelikkuses on olukord täiesti vastupidine ning otsus taotleda rasedate ja juba kuue kuu vanuste väikeste laste vaktsineerimist on vale ja seda ei toeta teaduslikud tõendid.
Arvestades nende vaktsiinide juba teadaolevaid võimalikke kahjusid, millest müokardiit on vaid üks ja nende täiesti tundmatuid pikaajalisi kahjulikke mõjusid, ei toeta teaduslikud tõendid Brasiilia valitsuse otsust vaktsineerida väikelapsi.
British Medical Journali artikli kohaselt: “Rahvatervise seisukohast on halb mõte kehtestada vaktsiini kõrvaltoimed inimestele, kellel on minimaalne raske COVID-19 oht. Argument, et see kaitseb teisi, on nõrk või tõenditega vastuolus.”
Kokkuvõtteks võib öelda, et see otsus on täiesti poliitiline, mitte meditsiiniline. Samuti ei ole moraalne ega eetiline kohustusliku vaktsineerimise kehtestamine, sest selliste vaktsiinide kohustuslikuks muutmisega kaasnevad tõsised ohud, eriti laste ja rasedate naiste puhul.