Brasiilia president Luiz Inacio “Lula” da Silva kutsus Julian Assange’i vabadusse ja taunis ajakirjaniku vabastamiseks tehtud ühiseid jõupingutusi. Lula rääkis üleeelmisel laupäeval Londonis ajakirjanike rühmaga, kui ta viibis linnas kuningas Charles III kroonimisel. WikiLeaksi asutaja Assange on veetnud neli aastat Suurbritannia Belmarshi vanglas, võideldes USA-le väljaandmise vastu.
“On piinlik, et ajakirjanik, kes mõistis hukka ühe riigi pettuse teise vastu, arreteeritakse, mõistetakse vanglas surema ja me ei tee tema vabastamiseks midagi. See on hull asi,” ütles Lula ajakirjanikele. “Me räägime sõnavabadusest; tüüp on vangis, kuna mõistis kuriteo hukka. Ja ajakirjandus ei tee selle ajakirjaniku kaitseks midagi. Ma ei saa sellest aru.”
“Ma arvan, et tema kaitseks peab olema maailma ajakirjanduse liikumine. Mitte tema isiku suhtes, vaid selleks, et kaitsta õigust denonsseerida,” ütles Lula ajakirjanikele. “Mees ei mõistnud hukka midagi labast. Ta mõistis hukka, et riik luurab teiste järele ja sellest sai ajakirjanikuvastane kuritegu . Ajakirjandus, mis kaitseb ajakirjandusvabadust, ei tee selle kodaniku vabastamiseks midagi. See on kurb, kuid see on tõsi.”
Samuti ütles Austraalia peaminister Anthony Albanese üleeelmisel reedel, et temagi on Julian Assange’i jätkuva kinnipidamise pärast pettunud: “Aitab, piisab.”
“Ma tean, et see on masendav, jagan seda pettumust,” ütles Albanese Londonist Austraalia ringhäälingule kuningas Charles III kroonimise puhul. “Ma ei saa teha muud, kui teha väga selgeks, milline on minu seisukoht ja USA administratsioon on Austraalia valitsuse seisukohast kindlasti väga teadlik. Tema jätkuv vangistus ei teeni midagi.”
“Aitab, see tuleb lõpule viia, see tuleb läbi töötada,” ütles Albanese.
Assange on aastaid võidelnud, et vältida USA-sse saatmist, kus ajakirjanikule esitatakse 17 süüdistust spionaažis, kuna WikiLeaks avaldas 2010.aastal hulga salastatud dokumente. USA prokurörid väidavad, et ta avaldas 700 000 salajast salastatud dokumenti, mis paljastasid Ameerika Ühendriikide valitsuse. ja selle rikkumisi Iraagis ja Afganistanis. Wikileaks sai dokumendid Chelsea Manningult.
Albanese ütles, et austraallased ei saa aru, miks USA vabastab dokumentide lekitanud allika Chelsea Manningi, samal ajal kui Assange’i ootab endiselt eluaegne vanglakaristus.
President Joe Bidenit on süüdistatud silmakirjalikkuses ajakirjanike vabastamise nõudmises üle maailma, samal ajal kui ta taotleb aktiivselt Assange’i väljaandmist, et teda süüdistada Ameerika spionaažis.
Assange’i USA-le väljaandmisel ähvardab kuni 175-aastane vanglakaristus.
