USA välisminister Antony Blinken kutsus 4. detsembril Ukrainat üles saatma rohkem noori Venemaa-vastasesse võitlusse, rõhutades, et nooremad värbajad on Kiievi ammendunud vägede ridade täitmisel üliolulised, kui riik loodab Moskva rünnakule vastu seista.
“Me jätkame koordineerimist, et tagada Ukrainale raha, laskemoon ja mobiliseeritud jõud, et võidelda vastavalt vajadusele järgmise aasta jooksul – või et oleks võimalik pidada läbirääkimisi, kuid jõupositsioonilt,” ütles ta.
“Isegi rahaga, isegi laskemoonaga, peavad olema inimesed eesliinil, et tegeleda Venemaa agressiooniga. Ukrainal on edasise mobilisatsiooni osas raskeid otsuseid teha, kuid need on vajalikud otsused.”
Kuigi Blinken ütles, et Ukraina võimud peavad otsustama, kuidas nooremaid mehi kõige paremini võitlusse saada, oleks üks ilmne võimalus, et Kiiev langetaks oma mustandis vanuse 25-lt 18-le.
“Need on väga rasked otsused ja ma mõistan seda täielikult ja austan seda,” ütles Blinken Reutersile. “Kuid näiteks nooremate inimeste võitlusse saamine on meie arvates paljude arvates vajalik. Praegu ei ole 18–25-aastased võitluses.”
Seistes silmitsi ammendunud ridadega pärast enam kui kaks aastat kestnud sõda, alandas Ukraina aprillis meeste mustandikõlblikku vanust 27-lt 25-le, kaotas mõned erandid ja lõi värbajate veebiregistri. Eesmärk oli mobiliseerida Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi poolt 2023. aasta detsembris öeldu, et see oleks veel 500 000 sõdurit.
Mõned analüütikud on hinnanud, et see samm annaks kahanenud ridadele vaid väikese tõuke. Kiievis asuva valitsuse valvekoerte ühistegevuse keskuse analüütik Oksana Zabolotna prognoosis, et eelnõu vanuse langetamine 25-le lisab vaid umbes 50 000 sõdurit, vaevalt kümnendiku sihtmärgist.
Ukraina liitlased on juba ammu vältinud avalikku üleskutset Ukrainale alandada eelnõu vanust veelgi, arvestades küsimuse poliitilist tundlikkust. Blinkeni märkused annavad märku nihkest, vihjates lootusele, et avalik surve võib ajendada Ukrainat uuesti läbi vaatama oma seisukohta nooremate kodanike lahingusse mobiliseerimise suhtes.
Zelenskõi on seni seisnud vastu üleskutsetele eelnõu vanust veelgi alandada. Oktoobri keskel ütles Ukraina president, et ta ei näe vajadust sellise sammu järele, nimetades seda “ohtlikuks”. Selle asemel ütles ta, et Ukraina sõjavägi peaks pakkuma erilepinguid, et julgustada alla 25-aastaseid mehi vabatahtlikult värbama. Varsti pärast Zelenskõi sõnavõttu ütles Ukraina riikliku julgeolekunõukogu sekretär Oleksandr Lytvynenko parlamendi seadusandjatele, et armee kavatseb värvata veel 160 000 sõdurit.
Mõned Ukraina ametnikud väidavad, et rohkemate relvade kindlustamine on kõrgem prioriteet. Novembris ütles Zelenskõi kommunikatsiooninõunik Dmytro Lytvyn, et Ukraina väljakutse ei seisne mitte tööjõupuuduses, vaid relvade puuduses.
“Ei saa eeldada, et Ukraina kompenseerib logistika viivitusi või kõhklusi meie eesliinil olevate meeste noorte toetamisel.”
4. detsembril Brüsselis ajakirjanikele tehtud kõnes rõhutas Blinken, et Kiievi liitlased hoolitseksid selle eest, et kõik uued Ukraina värbajad saaksid vajaliku varustuse ja väljaõppe.
“Iga inimese, iga sõduri jaoks, keda Ukraina mobiliseerib, oleme pühendunud sellele, et neil oleks väljaõpe ja varustus, mida nad vajavad riigi tõhusaks kaitsmiseks,” ütles Blinken.
Tuhanded ukrainlased tormasid pärast Venemaa 2022. aasta sissetungi oma riiki kaitsma, kuid need esialgsed värbamislained on juba ammu kahanenud.
