Bideni administratsioon teatas kolmapäeval uuest 250 miljoni dollari suurusest relvapaketist Ukrainale, mis võib olla viimane osa sõjalisest abist räsitud riigile, kui kongress ei kiida heaks täiendavat rahastamisseadust, mis jääb Washingtonis seisma.
“Meie abi on olnud kriitilise tähtsusega meie Ukraina partnerite toetamisel, kui nad kaitsevad oma riiki ja vabadust Venemaa agressiooni eest,” ütles välisminister Antony Blinken 27.detsembri avalduses, milles ta teatas aasta lõplikust relvade ja varustuse paketist Ukrainale, kui see võitleb Venemaaga sõjas, mis tabab peagi kahe aasta piiri.
2022.aasta veebruaris käivitasid Vene väed selle, mida Washington ja tema liitlased nimetavad “provotseerimata” sissetungiks, kuid mis Moskva sõnul oli vastus NATO laienemisele ja Kiievi keeldumisele sõjalise paktiga mitte ühineda.
Uus pakett – Bideni administratsiooni seni 54.varustusosa Kiievisse – koosneb peamiselt sellest, mida Ukraina väed on vähe kasutanud – laskemoona.
Mis on pakendis?
Esemed, mida Pentagon nimetab “väga vajalikuks” paketiks, hõlmavad õhukaitsemoona, 155 mm ja 105 mm suurtükiväe padruneid ning üle 15 miljoni padruni väikerelvade laskemoona.
Siia kuuluvad ka erinevad õhukaitsesüsteemi komponendid, soomusvastased süsteemid, lammutusmoon takistuste puhastamiseks ning hulgaliselt varuosi, hooldust ja meditsiiniseadmeid.
“Julgeolekuabi Ukrainale on arukas investeering meie riiklikku julgeolekusse,” ütles kaitseministeerium (DOD) avalduses. “See hoiab ära potentsiaalse agressiooni mujal maailmas, tugevdades samal ajal meie kaitsetööstusbaasi ja luues Ameerika rahvale kõrgelt kvalifitseeritud töökohti.”
Siiani sisaldab sõjaline abi üle 400 miljoni padruni väikerelvade laskemoona, üle 10 000 Javelini soomustõrjesüsteemi, 20 Mi-17 helikopterit, 31 Abramsi tanki ning ühe Patrioti õhutõrjepatarei ja sellega seotud laskemoona.
Kuid USA sõjaline toetus Ukrainale on Kapitooliumi mäel kahanenud, kuna Kiievi paljukiidetud vasturünnak pole suutnud läbi murda sügavalt juurdunud Venemaa seisukohtadest.
Kõnealune tulevane abi
GOP-i skeptitsism USA Ukrainale antava abi ulatuse suhtes on kasvanud, kusjuures isegi vabariiklased, kes toetavad Kiievi suuremat rahastamist, nõuavad suurema abi tingimusena USA-Mehhiko piiripoliitika muutmist, et peatada ebaseadusliku sisserände voog.
Samal ajal on olemasolevatest kulukohustustest saadav raha otsakorral. Detsembri alguses avalikult avaldatud kirjas esindajatekoja ja senati juhtidele hoiatas haldus- ja eelarvedirektor Shalanda Young, et Ameerika Ühendriikidel saab aasta lõpuks otsa rahastus relvade ja abi saatmiseks Kiievisse.
“Meil on raha otsas – ja peaaegu ajast otsas,” kirjutas ta.
Eelmisel nädalal Pentagoni briifingul edastas õhujõudude kindralmajor Pat Ryder sarnase sõnumi tühjadest kassadest.
“Kui need vahendid on kohustuslikud, oleme ammendanud rahalised vahendid, mis on meile kättesaadavad Ukrainale julgeolekuabi andmiseks,” ütles hr Ryder. “Me nõuame taas tungivalt, et meie esitatud täiendus läbiks. … On hädavajalik, et meil oleksid vajalikud rahalised vahendid, et tagada neile kõige pakilisem lahinguvälja võimekus, mida nad vajavad.”
President Biden on kutsunud kongressi üles võtma vastu umbes 110 miljardi dollari suurune täiendav rahastamispakett Ukrainale, Iisraelile ja teistele riikliku julgeoleku vajadustele. Meede on Kapitooliumi mäel endiselt seiskunud ja hõlmab umbes 61 miljardit dollarit Ukrainale, millest umbes pool on mõeldud Pentagoni varude täiendamiseks.
“Putin paneb tähele, et Ameerika Ühendriigid ei suuda Ukraina eest midagi ette võtta. Me peame, me peame, me peame tõestama, et ta eksis,” lisas president.
President Zelenskõi ütles selle kuu alguses oma üllatusvisiidil Washingtoni, et on kindel, et USA toetab rohkem oma sõjast laastatud riiki.
“Ukraina ja Ameerika saavad üheskoos tugevdada demokraatia arsenali,” ütles president Zelenskõi. “Ja see on ülioluline teiste vabade riikide ja USA jaoks, kuna see hõlmab teie ettevõtteid, tehnoloogiaid ning tehnoloogia arengut ja töökohtade loomist.”
“Nii kaua kui võimalik”
Kuid isegi kui president Biden lubas oma Ukraina kolleegi Washingtoni visiidi ajal rohkem abi, on tema retoorika nihkunud lubaduselt, et Ameerika Ühendriigid toetavad Ukrainat “nii kaua kui kulub”, tagasihoidlikumale “nii kaua kui võimalik”.
President Zelenskõi ütles koos president Bideniga ühispressis ajakirjanikele, et signaalid, mida ta on saanud USA edasise toetuse kohta, on “rohkem kui positiivsed”, kuid et ta loodab “konkreetsetele tulemustele”.
“Meie esimene tingimus mis tahes riikliku julgeoleku täiendavate kulutuste paketi puhul on kõigepealt seotud meie enda riikliku julgeolekuga,” ütles hr Johnson detsembri keskel Kapitooliumi mäel ajakirjanikele.
“Piir on täielik katastroof. Ja seda selle Valge Maja ja selle administratsiooni poliitika tõttu,” lisas ta.
