Sissejuhatuseks olgu öeldud, et WHO nullprojekti lepingu lõppversiooni arutatakse homme, kui asjaolud ei muutu.
Bideni administratsioon valmistub allkirjastama Ameerika Ühendriigid Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) sõlmima “õiguslikult siduva” kokkuleppe, mis annaks sellele Genfis asuvale ÜRO tütarettevõttele volituse dikteerida Ameerika poliitikat pandeemia ajal.
Vaatamata laialdasele kriitikale WHO reageerimise kohta COVID-pandeemiale, ühines USA tervishoiu- ja inimteenuste (HHS) sekretär Xavier Becerra 2022. aasta septembris WHO peadirektori Tedros Adhanom Ghebreyesusega, et kuulutada välja “USA-WHO strateegiline dialoog“. Koos töötasid nad välja “platvormi, et maksimeerida USA valitsuse ja WHO pikaajalist partnerlust ning kaitsta ja edendada kõigi inimeste tervist kogu maailmas, sealhulgas Ameerika rahvast.”
Nendest ja teistest aruteludest sündis 1.veebruaril avaldatud pandeemialepingu nullprojekt (pdf), mille ratifitseerimist taotlevad nüüd kõik 194 WHO liikmesriiki. WHO valitsustevahelise läbirääkimisorgani (INB) koosolek on kavandatud 27. veebruarile, et töötada välja lõplikud tingimused, millele kõik liikmed seejärel alla kirjutavad.
„Maailm õiglaselt koos” sildi all kirjutatud nullkavand annab WHO-le volitused ülemaailmse pandeemia hädaolukorra väljakuulutamiseks ja juhtimiseks. Kui tervisehädaolukord on välja kuulutatud, alluvad kõik allakirjutanud, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, WHO volitustele seoses ravi, valitsuse määrustega, nagu sulgemised ja vaktsiinivolitused, ülemaailmsete tarneahelate ning elanikkonna jälgimise ja seirega.
Pandeemia tsentraliseeritud reageerimine
“Nad tahavad näha tsentraliseeritud, vaktsiinidel ja ravimitel põhinevat vastust ning väga piiravat vastust elanikkonna kontrolli all hoidmisel,” ütles rahvatervise arst ja endine epideemiapoliitikale spetsialiseerunud WHO töötaja David Bell ajalehele The Epoch Times. “Nad saavad otsustada, mis on tervisega seotud hädaolukord, ja nad panevad paika järelevalvemehhanismi, mis tagab, et on olemas võimalikud hädaolukorrad, mida välja kuulutada.”
WHO pandeemialeping on osa kahesuunalisest jõupingutusest, mis langeb kokku Maailma Terviseassamblee (WHA) algatusega luua uued ülemaailmsed pandeemiamäärused, mis asendaksid ka liikmesriikide seadused. WHA on WHO eeskirju kehtestav organ, mis koosneb liikmesriikide esindajatest.
“Mõlemad [algatused] on surmavalt ohtlikud,” ütles Illinoisi ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Francis Boyle ajalehele The Epoch Times. „Üks või mõlemad rajaksid ülemaailmse meditsiinipolitseiriigi WHO ja eelkõige WHO peadirektori Tedrose kontrolli all. Kui üks või mõlemad neist läbi saavad, saab Tedros või tema järeltulija anda korraldusi, mis jõuavad teie esmatasandi arstidele.
Arst Meryl Nass ütles ajalehele The Epoch Times: “Kui need reeglid läbivad nii nagu praegu on koostatud, siis mulle kui arstile öeldakse, mida mul on lubatud patsiendile anda ja mida mul on keelatud patsiendile anda, kui WHO avalikustab tervisehäda. Nad võivad teile öelda, et saate remdesiviri, kuid te ei saa hüdroksüklorokviini ega ivermektiini. Nad ütlevad ka, et nad usuvad võrdsusse, mis tähendab, et kõik maailmas saavad vaktsineerimise, olenemata sellest, kas teil on seda vaja või mitte, olenemata sellest, kas olete juba immuunne või mitte.
Mis puudutab meditsiinilist ravi, siis leping nõuaks, et liikmesriigid jälgiksid standarditele mittevastavaid ja võltsitud pandeemiaga seotud tooteid ja neid reguleeriksid. Varasema WHO ja Bideni manustamispoliitika põhjal hõlmaks see tõenäoliselt elanikkonna sundimist võtma kasutusele äsja väljatöötatud vaktsiine, takistades samal ajal arstidel välja kirjutamast vaktsiiniväliseid ravimeetodeid või ravimeid.
Ameerika põhiseadusest möödahiilimine
Kokkuleppega seotud põhiküsimus on see, kas Bideni administratsioon saab siduda Ameerika lepingute ja kokkulepetega ilma USA senati nõusolekuta, mis on põhiseaduse kohaselt nõutav. Null-eelnõu möönab, et rahvusvahelise õiguse kohaselt peavad riikidevahelised lepingud ratifitseerima riigi seadusandjad, austades sellega oma kodanike õigust nõusolekule. Eelnõu sisaldab aga ka klauslit, et leping jõustub “ajutiselt” kohe, kui sellele on alla kirjutanud WHO delegaadid, ja seetõttu on see liikmetele õiguslikult siduv, ilma et seadusandjad seda ratifitseeriksid.
“Kes selle klausli koostas, teadis USA põhiseaduslikust õigusest ja rahvusvahelisest õigusest sama palju kui mina ning koostas selle teadlikult, et vältida senati volitusi anda lepingutele nõu ja nõusolekut, et see kohe pärast allakirjutamist ajutiselt jõustuks,” ütles Boyle. Lisaks võtab Bideni administratsioon seisukohale, et tegemist on rahvusvahelise täidesaatva lepinguga, mille president võib sõlmida omal soovil ilma Kongressi nõusolekuta ja mis on siduv Ameerika Ühendriikidele, sealhulgas kõigile osariikide ja kohalikele demokraatlikult valitud ametnikele, kubernerid, peaprokurörid ja tervishoiuametnikud.
On mitmeid USA ülemkohtu otsuseid, mis võivad Bideni administratsiooni selles toetada. Nende hulka kuuluvad osariik Missouri vs. Holland, milles Ülemkohus otsustas, et lepingud asendavad osariigi seadused. Teised otsused, nagu Ameerika Ühendriigid vs. Belmont, otsustasid, et ilma senati nõusolekuta sõlmitud täitevvõimu kokkulepped võivad olla õiguslikult siduvad ja lepingute jõuga.
WHO pandeemiakokkuleppe ja hiljutise OECD ülemaailmse maksukokkuleppe vahel, mille Bideni administratsioon allkirjastas, kuid millel vabariiklaste sõnul pole seadusandliku heakskiidu saamiseks “pole edasipääsu”, on paralleele. OECD lepingusse on sisse ehitatud karistustingimused, mis võimaldavad välisriikidel karistada Ameerika ettevõtteid, kui USA lepingut ei ratifitseeri.
Nagu OECD maksulepingu puhul, üritavad administratsiooniametnikud pöörduda rahvusvaheliste organisatsioonide poole, et nad kehtestaksid poliitikat, mille Ameerika valijad on tagasi lükanud. USA põhiseaduse kohaselt ei kuulu tervishoid föderaalvalitsuse võimu alla; see on riikide pärusmaa. Bideni administratsioon leidis, et see on soovimatu takistus tema katsetele kehtestada ameeriklastele vaktsiini- ja maskeerimismandaadid, kui kohtud otsustasid, et föderaalasutustel ei ole selleks volitusi.
“Sellest möödahiilimiseks pöördusid nad WHO poole, kas määruste või lepingu osas, et pääseda kodumaisest opositsioonist,” ütles Boyle.
Null-eelnõu kohaselt nõustuvad allakirjutanud “tugevdama riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust ja tulemuslikkust ning suurendama regulatiivsete nõuete ühtlustamist rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil”. Samuti rakendavad nad riiklikul tasandil “kogu valitsust ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi”, mis hõlmab riikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi ja eraettevõtteid.
Null-eelnõus märgiti, et see uus kokkulepe on vajalik, kuna „rahvusvaheline üldsus ei suutnud näidata üles solidaarsust ja võrdsust vastusena koroonaviiruse haiguse (COVID-19) pandeemiale”.
WHO pandeemiaks valmisoleku ja reageerimise sõltumatu paneeli ( pdf) aruandes kirjeldati WHO tegevust halbade otsuste toksilise kokteilina. Kaasesimees Ellen Johnson Sirleaf ütles BBC-le, et selle põhjuseks on “lugematu arv ebaõnnestumisi, lünki ja viivitusi”. Selle raporti pakutud lahendused ei pakkunud aga rohkem kohalikku autonoomiat ega mitmekesisemat otsustusprotsessi, vaid pigem suuremat tsentraliseerimist, rohkem võimu ja raha WHO jaoks.
Loe lähemalt siit…
