Avaleht Esileht Bideni 60 miljardi dollari suurune summa ei suuda lahendada Ukraina tööjõu- ja...

Bideni 60 miljardi dollari suurune summa ei suuda lahendada Ukraina tööjõu- ja värbamiskriisi

Kuna Bideni 60 miljardi dollari suurune rahastamine Ukrainale on nüüd täielikult lubatud ja rakendatud, on küsimus nüüd mis? USA president teatas kolmapäeval vahetult pärast seaduseelnõu allkirjastamist, et Pentagon hakkab varustust Ukrainasse saatma “järgmise paari tunni jooksul” otse USA varudest.

Kreml tõotab vastuseks suruda rindejooned sügavamale Ukrainasse ja ütleb, et äsja sissetoodud Ameerika relvad põlevad. Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov on värsketes sõnavõttudes öelnud, et “Ameerika abi ei päästa Zelenskõid. Hävitatakse uued relvad ja saavutatakse sõjalise operatsiooni erieesmärgid.”

Diplomaat jätkas: “USA ja selle satelliitide sõjalised saadetised on põletatud, põletatakse ja Vene relvajõud põletavad neid.”

Bideni riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani kolmapäeva pärastlõunased kommentaarid tervitasid, et Kiievi kauaotsitud kaitseabi on lõpuks reaalsuseks saanud, kuid hoiatasid ka, et Venemaa võib Ukraina kaitsepositsioonidest peagi siiski läbi murda.

“Selle rahastamise kindlustamiseks oli pikk tee ja ma pean ütlema, et täna siin seistes oli see liiga pikk ja viivituse tagajärgi on Ukrainas tunda,” ütles Sullivan ajakirjanikele ja selgitas, et väed on pidanud kasutama laskemoona normeerimist, mille tulemuseks on kaotatud maa idas.

“Ja kuigi tänane teade on Ukraina jaoks väga hea uudis, on nad lahinguväljal endiselt tugeva surve all. Ja kindlasti on võimalik, et Venemaa võib lähinädalatel teha täiendavaid taktikalisi võite,” hoiatas ta.

Reaalsus on see, et Ukraina kannatab põhimõtteliselt tõsise tööjõukriisi all. See tähendab sisuliselt seda, et isegi kui USA relvad ja varustus saabuvad, on üha vähem vägesid, kes on piisavalt kogenud, et neid tegelikult mehitada ja käitada.

See on sünge trend, mis on sel nädalal eriti esile kerkinud, näiteks välisminister Dmytro Kuleba teisipäevases teadaandes, kes ütles, et valitsus katkestab välismaal elavate sõjaväeealiste meeste konsulaarteenused. Eesmärk on julgustada neid koju tagasi pöörduma ja oma riigi eest võitlema.

“Kuidas see nüüd välja näeb: ajateenistuseas mees läks välismaale, näitas oma olekule, et ta ei hooli selle ellujäämisest ja siis tuleb ja tahab sellest riigist teenuseid saada,” kirjutas tippdiplomaat X-ile. “See ei toimi nii. Meie riik on sõjas.”

“Kohustus uuendada oma dokumente ajateenistuskeskustega oli olemas juba enne uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist,” selgitas ka Kuleba. Uus poliitika nõuab, et kõik 18–60-aastased mehed peavad oma teavet riigiametis värskendama – ja kui nad seda ei täida, lõigatakse nad ära kõigist konsulaarteenustest välismaal.

The New York Timesi teatel võivad USA relvad hakata Ukrainasse jõudma mõne päeva jooksul. Kuid rindejoone osades on Ukraina olukord meeleheitlik. Ja sellel on endiselt suur probleem, mida abi ei saa lahendada: vägede puudus.”

“Ukraina nõrkuse kõige olulisem allikas on tööjõupuudus,” ütles Reutersile Poolas asuva Rochani sõjalise konsultatsioonifirma direktor Konrad Muzyka. — Business Insider

Samal ajal üritavad Ukrainas sõjaväeametnikud keset jätkuvat tööjõupuudust loovaks muutuda. Reuters teatab: “Kuna Ukraina püüdlused Venemaaga võitlemiseks piisavalt mehi ajateenistusse kutsuda on takistatud avalikust skeptitsismist, alustavad kaitseametnikud ja sõjaväeüksused mitmeharulist sarmirünnakut, et värvata sissetungile vastu seismiseks kodanike armee.”

“See pehmem helistamine toimub tööotsimissaitidel ja teavituskeskustes, samuti stendidel ja sotsiaalmeedias ning pakub sõjaaegset uudsust: valiku elementi,” jätkub aruanne. “Kandidaadid saavad valida oma täpse üksuse ja rollid vastavalt näiteks oma oskustele ning ka sellele, kui kaua nad teenivad.”

Ja ometi näeme tõenäoliselt veel rohkem näiteid värbamisohvitseridest, kes noori mehi jõhkralt tänavatelt kinni haaravad, nagu sõja esimese kahe aasta jooksul erinevatel aegadel näha oli.

Exit mobile version