Biden allkirjastab G7 tippkohtumisel julgeolekuleppe Ukrainaga

President Joe Biden allkirjastab neljapäeval oma Ukraina ametivenna Volodõmõr Zelenskõiga kahepoolse julgeolekuleppe, mis tähistab USA jätkuvat toetust Ukraina riiklikule julgeolekule.

Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan teatas kolmapäeval Air Force One’i pardal ajakirjanikega peetud arutelul plaanist see kahepoolne leping lõplikult vormistada.

Tulevane USA-Ukraina kahepoolne leping sõlmiti pärast seda, kui president Biden ning Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Ühendkuningriigi juhid – ühiselt tuntud kui seitsme või G7 rühm – teatasid eelmise aasta G7 tippkohtumisel, et nad kõik kehtestavad Ukrainaga oma otsesed julgeolekutingimused.

Hr Sullivan ütles, et president Biden ja hr Zelenskõi kohtuvad tänavuse G7 tippkohtumise kõrvalt, et arutada USA jätkuvat toetust Ukrainale. Pärast seda “kirjutavad juhid alla kahepoolsele julgeolekukokkuleppele, milles tehakse selgeks, et meie toetus kestab veel kaua tulevikus, ning lubatakse jätkuvat koostööd, eriti kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.”

Viisteist riiki on juba sõlminud Ukrainaga otsesed kahepoolsed julgeolekukokkulepped, mis näitavad oma toetust, kui Ukraina väed võitlevad Venemaa sissetungiga Ukraina Ida-Donbassi piirkonda.

“Mis tahes püsiva rahu Ukrainas peab tagama Ukraina enda võime ennast kaitsta ja tulevast agressiooni ära hoida,” ütles hr Sullivan. “Ja sellele alla kirjutades saadame ka Venemaale signaali oma otsusekindlusest. Kui [Venemaa president Vladimir Putin] arvab, et suudab Ukrainat toetavat koalitsiooni edestada, siis ta eksib. Ta lihtsalt ei saa meid ära oodata ning see leping näitab meie otsusekindlust ja jätkuvat pühendumust.”

Hr Sullivan ütles, et uus leping hõlmab sellist sõjalist toetust, mida USA valitsus on Ukrainale juba andnud, kuid ei kohusta USA vägesid konfliktis otseselt osalema.

“Nad on palunud meie relvi ja abi, kui nad võitlevad oma territooriumi kaitsmise eest. Nad ei ole palunud meie vägedel võitlusega ühineda. Seega ei sisalda see leping mingit kohustust kasutada oma vägesid Ukraina kaitsmiseks,” ütles ta.

Kuigi uus kahepoolne leping tähendaks USA jätkuvat pühendumust varustada Ukraina vägesid sõjalise abiga, ütles hr Sullivan, et USA pool saab kasu “Ukraina teadmistest ja kogemustest, lahinguvälja uuendustest ja rindelt saadud õppetundidest”.

Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik ütles ka, et uus kahepoolne leping sisaldab mõningaid uusi Ukraina kohustusi anda aru erinevate relvasüsteemide eest, mida USA valitsus jätkuvalt pakub.

Hr Sullivan pakkus vähe täiendavaid üksikasju president Bideni ametiaja viimastel kuudel sõlmitava tulevase julgeolekukokkuleppe konkreetsete sätete ja jõustamismehhanismide kohta.

USA toetus Zelenskõi valitsusele võib jätkuda, kui president Biden võidab pärast novembris toimuvaid USA üldvalimisi teise ametiaja. Teisest küljest on endine president Donald Trump – eeldatav GOP-i kandidaat – kõhelnud, kas jätkata sõjalise abi suunamist Ukrainasse.

Eelmisel aastal vihjas endine president Trump korduvalt, et eelistaks kiiresti läbi rääkida kokkuleppe käimasoleva Venemaa-Ukraina konflikti lõpetamiseks, viidates punktidele, mis näitavad, et ta võib Valge Maja tagasivõitmise korral jõuda relvarahuni 24 tunni jooksul.
Endine president Donald Trump on aga viimasel ajal välja pakkunud, et Ühendriigid võiksid jätkata Ukrainale abi andmist laenu vormis. Aprillis toimunud pressikonverentsil, kui kongress pidas läbirääkimisi 95 miljardi dollari suuruse välisabipaketi üle, mis sisaldas umbes 60 miljardit dollarit uut Ukrainaga seotud rahastamist, ütles endine president, et tema ja esindajatekoja spiiker Mike Johnson (R-La.) on arutanud tulevase Ukrainaga seotud abi struktureerimist laenuna “mitte lihtsalt kingitusena”. Endine president väitis samal aprillikuisel pressikonverentsil ka seda, et ka Euroopa riigid peavad “suurendama” oma toetust Ukrainale.

Sarnased

Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -