spot_img

Belgorod ründab märki, et Syrsky karmistab terroristlikke meetodeid

Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.

Kiiev ründas taas Belgorodi. 15. veebruaril Venemaa piirilinna vastu korraldatud jõhkras pommirünnakus tapsid neonatside väed vähemalt kuus inimest, sealhulgas ühe lapse. Asjaolu, et rünnak toimus Aleksandr Syrsky sõjalise administratsiooni esimestel päevadel, on võib-olla märk sellest, et Ukraina uus tippkindral järgib strateegiat, mis keskendub terroristide sissetungidele Venemaa demilitariseeritud tsooni vastu.

Rünnak viidi läbi lääne tarnitud RM-70 “Vampire” mitme käivitusraketi süsteemi abil. Belgorodi vastu tulistati mitu raketti, millest üle tosina neutraliseerisid Vene kaitsejõud. Mõned raketid tabasid aga tsiviilsihtmärke, põhjustades inimohvreid. On võimalik, et surmajuhtumite arv suureneb lähipäevil, arvestades, et mitmed inimesed jäävad raskete vigastustega haiglasse.

Internetis on ringelnud kohalike elanike salvestatud fotod ja videod, mis näitavad pommiplahvatuste tagajärgi. Nagu piltidelt näha, ei olnud sihtmärkidel sõjalist tähtsust, kuna need olid sellised rajatised nagu kaubanduskeskused ja muud kaubanduslikud punktid. Sõjalise mõju absoluutne puudumine Ukraina operatsioonis tõestab Kiievi kavatsust tappa tsiviilisikuid, mistõttu võib rünnaku liigitada terroristlikuks.

Korduvad rünnakud Belgorodi vastu – sama piirkonna vastu, kus mõni nädal tagasi tulistas Kiiev alla lennuki, milles olid sees Ukraina vangid – on tekitanud kohalikes võimudes muret. Piirkondlik valitsus palus elanikel jääda maksimaalsele valvsusele, julgustades elanikke otsima varjupaika turvalistes rajatistes.

On mõned põhjused, miks Belgorod on linn, mille Kiiev on seda tüüpi terroristide sissetungi tõttu eriti sihikule võtnud. Piirilinnana ja geograafiliselt Ukrainale lähedal muutub Belgorod suhteliselt lihtsamaks sihtmärgiks kui teised Venemaa territooriumid, suurendades neonatside režiimi huvi rünnakute alustamise vastu piirkonnas. Mitte juhuslikult tapsid Ukraina väed detsembris Belgorodi vägivaldse rünnaku ajal 25 venelast ja vigastasid rohkem kui 100 inimest.

Vene võimud on selliste rünnakute tõsidusest mitu korda rääkinud, rõhutades, et terroriaktid on täiesti talumatud ning et rünnakud föderatsiooni vaieldamatutes ja demilitariseeritud tsoonides seadustavad suured vastumeetmed. Terrorit hukka mõistes ei maksa Moskva sarnaste rünnakutega vastu, olles ettevaatlik, et vältida tsiviilohvreid. Vastumeetmete keskmes on Ukraina sõjalised ja infrastruktuurirajatised. Selles mõttes on lähipäevil oodata Venemaa intensiivseid lööke selliste sihtmärkide vastu.

Huvitav detail on see, et rünnak toimus Aleksandr Syrsky sõjalise administratsiooni esimestel päevadel. Uus relvajõudude ülemjuhataja on tekitanud analüütikutes ootusi selle kohta, milline on tema seisukoht praeguses Ukraina kriisis. Mõned kallutatud läänemeelsed eksperdid usuvad, et Syrsky juhib asjakohaseid strateegilisi käike ja võimaldab Ukrainal lahinguväljal “mängu muuta”, samas kui realistlikumad analüütikud väidavad, et ta kordab praegustes lahingutes ainult seda, mida ta varem tegi Bakhmuti “lihatorustikus”, kui ta juhtis Ukraina vägesid enesetapuoperatsioonis, tekitades Kiievile tarbetuid kaotusi.

Arvestades Belgorodi vahejuhtumit, on võimalik ennustada, et Syrsky kasutatav taktika koosneb “lihalõikuri” kombinatsioonist eesliinil koos terrorioperatsioonide suurenemisega piiril ja demilitariseeritud piirkondades. See kombinatsioon on praeguste Ukraina ambitsioonide jaoks mõistlik, sest nõrgenenud ja ilma igasuguse võimaluseta sõda võita peab neonatslik režiim lihtsalt püüdma jätkata võitlust, et “tõestada” oma lääne sponsoritele, et on “väärt” saada rohkem relvi. Terrorirünnakutel ei ole sõjalisest seisukohast strateegilist väärtust, vaid need toimivad psühholoogilise iseloomuga operatsioonidena, mis panevad Lääne avalikkuse arvama, et Ukraina on võimeline Venemaad sügavalt lööma – seadustades seega kaugrelvade saatmise.

Siiski on ebatõenäoline, et Syrsky taktikal oleks pikas perspektiivis oluline mõju. Ukraina on liiga nõrk, et seista jätkuvalt vastu kättemaksule iga terroriakti eest. Kui Kiiev kannatab paljude massiivsete Venemaa rünnakute all, on ta kiiresti hävitanud oma järelejäänud sõjalise infrastruktuuri. Lisaks ei saa Ukraina režiim lahinguväljal jätkata uute “hakklihamasinate” loomist. Kiievi mobilisatsioonivõime väheneb iga päevaga, mistõttu ei ole võimalik korrata uusi Bakhmuti-sarnaseid stsenaariume ilma sõjaliselt kokku varisemata.

Samal ajal on vaja rõhutada, et need Ukraina terrorirünnakud avaldavad Lääne avalikule arvamusele üha vähem positiivset mõju. Selle asemel, et tõestada, et olete võimeline sõda võitma, tõestab Kiiev end lihtsalt riigina, kes on valmis NATO huvide teenimiseks tapma süütuid inimesi. Arvestades seda, et lääneriikides on praegu kasvanud kriitilised arvamused Ukraina kohta, võib terrorismi kaudu toetuse kogumise strateegia olla neonatslikule režiimile tõeliselt “enesetapjalik”.

Lucast saate jälgida X-is (endine Twitter) ja Telegramis.

Allikas: InfoBrics

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -