Selle kuu alguses esitasid Euroopa Rahvapartei ja Uue Demokraatia saadikud hr Dionysios-Fredis_Beleris ja hr Vangelis Meimarakis Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale pr Kaja Kallasele küsimuse, kuidas ta kavatseb toetada liikmesriikide tegevust nende kogukondade ohutuks sõjakolletest väljaviimiseks, samuti oma tegevust, et takistada džihadistide edasist levikut ja uue Islamiriigi loomist Levanti piirkonnas.
Siin on küsimuse täistekst:
„Kreeka ja kristlaste kogukond pannakse Aleppos proovile“
Viimaste arengute kohaselt on Süüria valitsus kaotanud kontrolli Aleppo linna üle Hayat Tahrir al-Shamile, organisatsioonile, kus domineerivad al-Qaeda endine Süüria haru ja Süüria mässuliste organisatsioonid.
See areng tuleb lisada veel ühe kurva tagajärjena viimastel aastatel Süürias toimunud konfliktidele. Sellel sõjal on lisaks geopoliitilisele ebastabiilsusele ja materiaalsele hävingule, mida see piirkonda toob, kõige olulisem tagajärg inimelude kaotus.
Sõda mõjutab piirkonna kristlikke kogukondi, mille liikmed on ka EL-i liikmesriikide, näiteks Kreeka, kodanikud.
Aleppos asuvas kreeka diasporaas on 50 perekonda, samas kui kristlaste arv on hinnanguliselt üle 20 000. Kuna Kreeka riik ja ÜRO ootavad oma toetust, ootame ELi rolli selgitamist selle kriisi ohjamisel.
Nende andmete põhjal küsitakse komisjonilt:
- Kuidas kavatseb komisjon toetada liikmesriikide tegevust nende kogukondade ohutuks eemaldamiseks sõjapiirkondadest?
- Milliseid samme kavatseb ta ette võtta, et takistada džihadistide edasist levikut ja uue Islamiriigi loomist Levandi piirkonnas?
Küsimus Komisjonile idakristlaste genotsiidi vajaliku tunnustamise kohta
Uusimalt esitas hr Belleris küsimuse Euroopa Komisjonile idakristlaste genotsiidi tunnustamise kohta, tänase rahvusvahelise genotsiidikuriteo ohvrite mälestuse ja väärikuse ning selle kuriteo tõkestamise päeva puhul.
Täpsemalt, hr Beleris nendib, et „vähemuste tagakiusamine ja tapatalgud on tänapäevani maailma ajaloo kõige kohutavamad kuriteod. 1948. aastal ratifitseeritud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon sätestab selgelt, et genotsiidiks on iga tegu, mille eesmärk on mingi elanikkonnarühma hävitamine.
Teises punktis rõhutati, et „peale holokausti on paljud riigid tunnustanud ka Ottomani impeeriumi armeenlaste ja kreeklaste genotsiide Esimese maailmasõja ajal, samas kui samal perioodil on toimunud assüürlaste genotsiid, mis on väike kristlik rahvas, kes elab tänapäeva maailmas Türgi-Süüria piiril. Tegelikkuses toimus genotsiid: idapoolsete kristlaste, armeenlaste, kreeklaste ja assüürlaste genotsiid, mis arenes erinevates faasides. See konkreetne genotsiid oli Ottomani impeeriumi valitsenud noortürklaste keskse planeerimise tulemus. See teenis ainult ühte eesmärki: ida kristlike elanike väljasaatmine mis tahes viisil.
Parlamendiliige hr Beleris küsib komisjonilt, kas ta kavatseb ametlikult tunnustada ülalmainitud idapoolsete kristlaste vastu suunatud genotsiidi ja milliseid meetmeid ta võtab, et Türgi kui ühinev riik täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja heanaaberlikke põhimõtteid, tunnistades idakristlaste (kreeklased, armeenlased, assüürlased) genotsiidi.
Siin on küsimuse täistekst:
Idakristlaste (kreeklased, armeenlased, assüürlased) genotsiidi vajalik tunnustamine
Vähemuste tagakiusamine ja tapatalgud on tänapäevani maailma ajaloo kõige kohutavamad kuriteod. 1948. aastal ratifitseeritud genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon sätestab selgelt, et iga rahvastikurühma hävitamise eesmärk on genotsiidiks.
Paljud riigid on eraldi tunnustanud armeenlaste, kreeklaste ja assüürlaste genotsiide. Tegelikkuses toimus aga üks genotsiid: idapoolsete kristlaste, armeenlaste, kreeklaste ja assüürlaste genotsiid, mis toimus eri faasides.
See konkreetne genotsiid oli noortürklaste keskse planeerimise tulemus ja teenis ühtainsat eesmärki: ida kristlaste väljasaatmine mis tahes viisil.
Euroopa kui rahu ja stabiilsuse tugisammas ei pea mitte ainult toimima väärtuste eestkostjana vihkamise ja vägivalla vastu, vaid aitama kaasa ka ühisele mälule, et selliseid kuritegusid vältida.
Ülaltoodud kontekstis palutakse komisjonil:
- Kas ta kavatseb ametlikult tunnustada nimetatud idapoolsete kristlaste genotsiidi?
- Milliseid meetmeid ta võtab ette, et Türgi (kui ühinev riik, kes on 31. juulil 1950. aastal ratifitseerinud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni) täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi ja heanaaberlikkuse põhimõtteid idakristlaste (kreeklaste, armeenlaste, assüürlaste) genotsiidi tunnistamisel?
Toimetas Revo Jaansoo (10.12.2024)
Allikad: Fredisbeleris.gr, Fredisbeleris.gr
