Autoriks Joseph Lord via The Epoch Times (rõhuasetus meie omale),
Endine Google’i tegevjuht Eric Schmidt ütles, et autonoomne tehisintellekt (AI) on tulemas – ja et see võib kujutada inimkonnale eksistentsiaalset ohtu.
“Varsti saame arvutid iseseisvalt tööle panna, otsustades, mida nad teha tahavad,” ütles Schmidt, kes on pikka aega muretsenud nii ohtude kui ka eeliste pärast, mida tehisintellekt inimkonnale kujutab, 15. detsembri esinemise ajal ABC saates “This Week”.
“See on ohtlik punkt: kui süsteem saab ennast parandada, peame tõsiselt mõtlema selle lahtiühendamisele,” ütles Schmidt.
Schmidt pole kaugeltki esimene tehnoloogialiider, kes need mured tõstatab.
Tarbijatele mõeldud tehisintellektitoodete, nagu ChatGPT, tõus on viimase kahe aasta jooksul olnud enneolematu ja keelepõhist mudelit on oluliselt täiustatud. Teised tehisintellekti mudelid on muutunud üha osavamaks visuaalse kunsti, fotode ja täispikkade videote loomisel, mis on paljudel juhtudel reaalsusest peaaegu eristamatud.
Mõne jaoks kutsub tehnoloogia meelde “Terminaatori” seeriat, mis keskendub düstoopilisele tulevikule, kus tehisintellekt võtab planeedi üle, mis viib apokalüptiliste tulemusteni.
Kõigi hirmude puhul, mida ChatGPT ja sarnased platvormid on tekitanud, kuuluvad tänapäeval saadaval olevad tarbijate tehisintellekti teenused endiselt kategooriasse, mida eksperdid peaksid “tummaks tehisintellektiks”. Neid tehisintellekti treenitakse tohutu hulga andmete põhjal, kuid neil puudub teadvus, tundlikkus või võime iseseisvalt käituda.
Schmidt ja teised eksperdid ei ole nende süsteemide pärast eriti mures.
Pigem on nad mures arenenuma tehisintellekti pärast, mida tehnoloogiamaailmas tuntakse kui “tehisintellekti üldist intelligentsust” (AGI), kirjeldades palju keerukamaid tehisintellekti süsteeme, millel võib olla tundlikkus ja mis võivad sellest tulenevalt arendada teadlikke motiive, mis on sõltumatud ja potentsiaalselt ohtlikud inimeste huvidele.
Schmidt ütles, et selliseid süsteeme täna veel ei eksisteeri ja me liigume kiiresti uue, vahepealse tehisintellekti tüübi poole: sellisel, millel puudub tundlikkus, mis määratleks AGI ja mis on endiselt võimeline iseseisvalt tegutsema sellistes valdkondades nagu teadusuuringud ja relvastus.
“Olen seda teinud 50 aastat. Ma pole kunagi näinud sellises mastaabis innovatsiooni,” rääkis Schmidt tehisintellekti keerukuse kiirest arengust.
Schmidt ütles, et arenenumal tehisintellektil oleks inimkonnale palju eeliseid – ja sellel võib olla sama palju “halbu asju, nagu relvad ja küberrünnakud”.
Väljakutse
Schmidti sõnul on väljakutse mitmetahuline.
Põhitasandil kordas ta tehnoloogiajuhtide ühist arvamust: kui autonoomsed AGI-laadsed süsteemid on vältimatud, nõuab see nii ettevõtete huvide kui ka valitsuste rahvusvahelist ulatuslikku koostööd, et vältida võimalikke laastavaid tagajärgi.
Seda on lihtsam öelda kui teha. Tehisintellekt annab USA konkurentidele, nagu Hiina, Venemaa ja Iraan, potentsiaalse eelise Ameerika Ühendriikide ees, mida oleks muidu raske saavutada.
Ka tehnoloogiatööstuses on praegu suurte korporatsioonide – Google’i, Microsofti ja teiste – vahel tohutu konkurents, et konkurente edestada, olukord, mis tekitab loomupäraseid riske, et petturliku tehisintellektiga tegelemiseks kasutatakse sobimatuid turvaprotokolle, ütles Schmidt.
“Konkurents on nii tihe, on mure, et üks ettevõtetest otsustab [ohutus]sammud ära jätta ja siis kuidagi vabastada midagi, mis tõesti kahju teeb,” ütles Schmidt. Ta ütles, et sellised kahjud ilmnevad alles pärast seda.
Väljakutse on suurem rahvusvahelisel areenil, kus võistlevad riigid näevad tõenäoliselt uut tehnoloogiat revolutsioonilisena oma jõupingutustes vaidlustada USA globaalne hegemoonia ja laiendada oma mõju.
“Hiinlased on targad ja nad mõistavad uut tüüpi luure jõudu oma tööstusliku jõu, sõjalise jõu ja jälgimissüsteemi jaoks,” ütles Schmidt.
See on natuke catch-22 USA liidritele selles valdkonnas, kes on sunnitud tasakaalustama eksistentsiaalseid muresid inimkonna pärast võimalusega, et USA jääb oma vastastest maha, mis võib olla katastroofiline globaalsele stabiilsusele.
Halvimal juhul võidakse selliseid süsteeme kasutada halvavate bioloogiliste ja tuumarelvade konstrueerimiseks, eriti selliste terrorirühmituste poolt nagu ISIS.
Sel põhjusel, ütles Schmidt, on äärmiselt oluline, et Ameerika Ühendriigid jätkaksid selles valdkonnas innovatsiooni ja säilitaksid lõpuks tehnoloogilise domineerimise Hiina ning teiste võistlevate riikide ja rühmade üle.
Tööstuse juhid nõuavad reguleerimist
Valdkonna regulatsioon on endiselt ebapiisav, ütles Schmidt. Kuid ta loodab, et valitsuste keskendumine tehnoloogiaga seotud kaitsemeetmete tõhustamisele kiireneb lähiaastatel dramaatiliselt.
Ankur George Stephanopoulose küsimusele, kas valitsused teevad selle reguleerimiseks piisavalt, vastas Schmidt: “Veel mitte, aga nad teevad seda, sest nad peavad seda tegema.”
Hoolimata mõningasest esialgsest huvist valdkonna vastu – kuulamised, seadusandlikud ettepanekud ja muud algatused -, mis tekkisid praeguse 118. kongressi ajal, näib see istungjärk olevat graafikus, et lõpetada ilma tehisintellektiga seotud oluliste õigusaktideta.
Ametisseastuv president Donald Trump on omalt poolt hoiatanud tehisintellektiga kaasnevate tohutute ohtude eest, öeldes Logan Pauli podcastis “Impaulsive” esinedes, et see on “tõeliselt võimas värk”.
Ta rääkis ka vajadusest säilitada konkurents vastastega.
“See toob kaasa raskusi, kuid me peame olema esirinnas,” ütles Trump. “See juhtub ja kui see juhtub, peame võtma juhtrolli Hiina ees. Hiina on peamine oht.”
Schmidti käsitlus nii tehnoloogia eelistest kui ka väljakutsetest ühtib teiste tööstusharude reaktsioonidega.
2024. aasta juunis allkirjastasid OpenAI ja Google’i töötajad kirja, milles hoiatati tehisintellektist tulenevate tõsiste riskide eest ja nõuti valitsuselt suuremat järelevalvet valdkonna üle.
Elon Musk on esitanud sarnaseid hoiatusi, öeldes, et Google püüab oma DeepMind AI programmi kaudu luua “digitaalset jumalat”.
Augustis süvenesid need mured pärast seda, kui avastati, et tehisintellekt võttis sulgemise vältimiseks autonoomseid meetmeid – tekitades hirmu, et inimkond kaotab juba kontrolli oma loomise üle, kuna valitsused jäävad passiivseks.
