Kuigi ametlikku visiooni sellest, kuidas automaks peaks välja nägema, esitletakse avalikkusele juuli teises pooles, on juba praeguseks selge, et see saab olema üldiselt varamaks. Teisisõnu, see ei saa sõltuma, kui palju keegi reaalsuses autot kasutab, vaid tasuda tuleb ka seisva auto omamise fakti eest – suurusjärgus 5-20 eurot kuus. Maksustamisest ei pääse ka elektriautod ja mootorrattad.
Veidi enne jaanipäeva peeti ametnike ja huvigruppide ümarlaud automaksu teemal, millest võtsid osa teiste seas automüüjate ja -teenindajate, aga ka autoomanike liidu esindajad. Kuigi ümarlaual veel ei esitletud täpset valemit või metoodikat, mida tahetakse vormida automaksu korjamise jaoks seaduseelnõuks, on üldised piirjooned siiski paigas.
Kõigepealt, et see saab olema sisuliselt varamaks, ehk siis tasumise aluseks kujuneb mitte sõiduki tarbimine või selle ulatus, vaid registri andmed. Maksta tuleb seega sõltumata sellest, kas sa sõidad oma autoga iga päev või roostetab see aastaid aia ääres ja on jäänud lihtsalt registrist maha võtmata. Hetkel on teadmata, mis saab hobiautode või vanasõidukite kollektsionääridest, sest nende maksukoormus kujuneks üüratuks, ent eeldatavasti on neil lootus mingile erandile.
Maksustamise aluseks register
MTÜ Eesti Autoomanike Liidu juhatuse liikme Priit Tammeraidi sõnul on tegemist ebaõiglase maksuga, sest valdavalt jäetakse riigieelarve puudujäägiks vajavate summade leidmine vaid ühe ühiskonnagrupi ehk autoomanike kanda. Maks tehakse tulu kättesaamiseks võimalikult lihtsaks ja nii saabki aluseks sõidukite register.
„Kuna tegemist on sellisel kujul, nagu seda tahetakse kehtestada, olemuselt varamaksuga, saavad eriti valusa löögi nende, eri piirkondade inimesed, kel on vaja omada mitut autot eri otstarveteks,“ rääkis Tammeraid „Maal on vajalik talvisteks oludeks hädatarvilik neliveoline auto, samas paljudes peredes kasutatakse suvisteks sõitudeks ka väiksemat ja säästlikumat autot ja nende mõlema pealt tuleb nüüd hakata maksma. Kuna lähtutakse vaid registriandmetest, ei suuna see maks mitte kuidagi mitte kedagi keskkonnahoidlikuma käitumise ehk vähema sõitmise poole. Maksu kehtestamise mõte on seega ainult üks: täita võimalikult efektiivselt eelarvet.“
Keskmiselt kujuneb maksu suuruseks aastas 200-250 eurot auto kohta. Kui arvestada, et paljudes peredes on kaks autot, teeb see lisaväljaminekuks pere kohta vähemalt 500 eurot aastas.
Lisandub registreerimismaks
Kuid see pole veel kõik, sest teise komponendina lisandub autode registreerimise tasu nende sõidukite kohta, mis Eesti registrisse kantakse. Sõiduki registreerimise eest tuleb praegu maksta 130 eurot riigilõivu, millele lisandub registreerimismärkide väljastamise lõiv 62 eurot. Kui suureks kujuneb sellele lisanduv registreerimismaks, ja kuidas see seostub näiteks auto suurusega ning mootori tüübiga, ei ole praegu veel teada. Ilmselt on jutt ikkagi sadadest eurodest, ehkki see tasu on sõiduki kohta seega ühekordne ja puudutab, nagu öeldud, vaid registrisse kannet.
Tammeraid lisas, et autoomanik on praegu isegi kõrgelt maksustatud ja seda kütuseaktsiisi kaudu, sest iga tanklas ostetud liitri hinnast läheb pool riigile. Lisaks on meil niigi juba seadustatud topelt maksustamine, ehk siis aktsiisilt kui maksult arvestatakse omakorda käibemaksu.
„Kõrge kütuseaktsiisi üheks argumendiks läbi aastate on olnud asjaolu, et Eestis puudub automaks,“ sõnas Tammeraid. Anti-rohelisus väljendub tema kinnitusel veel selles, et utiili hakatakse järjest enam saatma vanemaid sõidukeid, millel oleks veel aastateks tarbimisressurssi. Teatavasti on iga sõiduk suurima jälje keskkonnale jätnud juba uuena poodi jõudes.
Tarbimispõhise maksustamise idee on maha kantud
Maksustama kavatsetakse hakata ka elektriautosid ja põhjus on ilmne, ehk siis oht, et sisepõlemismootorite hulga vähenemise ja ökonoomsuse kasvu tõttu langeb kütuseaktsiisi laekumine. Samamoodi peaks praeguse seisuga minema maksustamisele mootorrattad, mis näitab samuti, et jutt on varamaksust, sest tegemist pole ei märkimisväärsete saastajate ega ummikutekitajatega.
Kui veel mai teises pooles arutati veel autode tarbimispõhise maksustamise üle, et maksma peaks ikkagi reaalse kasutamise põhjal, siis nüüdseks on see idee autoomanikke esindava Priit Tammeraidi sõnul lõplikult maha kantud.
Mäletatavasti käis Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov välja idee, et nende asutus on leidnud, et automaks võiks olla läbisõidupõhine. Vastavalt sõidupiirkonnale rakenduksid eri koefitsiendid ja maapiirkonnas oleks need palju madalamad.
Kuna süsteemi rakendamine eeldaks autode varustamist jälgimist võimaldavate GPS-seadmetega, on aga andmekaiste inspektsioon selle mõtte elluviimist tauninud. Sellega tungitaks liigselt inimeste privaatsfääri. Tõenäoliselt oleks sellise projekti elluviimist ka keeruline ette kujutada. Rakendamine ja administreerimine läheksid kalliks ja keeruliseks.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme, reformierakondlase Mario Kadastiku sõnul on talle juba automaksu väljatöötamiskavatsus, milles esialgne visioon kirjas, postkasti laekunud. Ent kuni avalikustamiseni, milleks kuluvad veel mõned nädalad, ei ole võimalik täpsemaid detaile kommenteerida.
„Nii palju on selge, et me räägime 5-20 eurost ühe auto kohta kuus – sõltuvalt siis piirkonnast,“ sõnas Kadastik. „Arvesse võetakse mitte ainult mootori võimsust ja auto heitgaaside sisaldust, vaid ka muid parameetreid. Igal juhul ei ole siin juttu paari tuhande eurosest aastamaksust auto kohta, nagu vahepeal on hirmutatud.“
Asja käik peaks välja nägema nii, et kui väljatöötamiskavatsus on juulis avalikustatud, peaks hakatama koguma arvamusi ja ettepanekuid, mille alusel siis peaks valmima juba konkreetne seaduseelnõu. Maksustamise ettepanek tehakse Kadastiku sõnul tõe poolest ka elektriautode suhtes, kuid ilmselgelt väiksemas ulatuses kui sisepõlemismootorite osas. Kadastiku sõnul pole siiski õige öelda, et tegemist oleks automaksu näol vaid varamaksuga: „Eesmärk on inimesi ikkagi nügida rohelisema tarbimise suunas, sest väiksemate autode eest tuleb tasuda vähem.“ Kokkuvõttes kujuneb autoomanike maksustamine seega kolmeosaliseks: aktsiis, registreerimismaks ja aastamaks.
Esialgne visioon avalikuks juuli teises pooles
Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) on varasemates kommentaarides öelnud, et, et soovib automaksu teemal avada avaliku debati pärast oma puhkust juuli keskpaigas, kui on plaanis tulla välja automaksu eelnõu väljatöötamisekavatsusega.
Võrklaev automaksu sisust seni rääkida pole soovinud. „Ma sisu osas ei annaks praegu üldse kommentaare, sest see ongi selle väljatöötamiskavatsuse mõte, et tullagi nende mõtete ja küsimustega välja ja arutada nende üle,” seisab ERRi 26. juunil avaldatud uudises https://www.err.ee/1609017896/rahandusminister-avab-automaksu-arutelu-juuli-keskel
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Meelis Telliskivi ei soovinud automaksu praegu teada oleva põhjal veel kommenteerida. Sellega oodatakse, kuni väljatöötamiskavatsus on juulis avalikustatud.
Vestlustest teiste ekspertidega joonistub aga üldiselt välja, et võitjate hulka uuest maksust kuuluvad nii uute autode müüjad kui muidugi liisingut pakkuvad finantsasutused. Eriti taustal kus tarbimiskrediitide intressid on võrreldes paljude teiste maadega Eestis väga kõrged. Kuna eeldatavasti langeb suurim maksusurve vanematele diiselmootorite jõul liikuvatele sõidukitele, võib eeldada, et püütakse uuemaid autosid soetada. Samas, nagu on viidanud ka autoomanike liit, tooks maksu kehtestamine kaasa vanemate kasutatud sõidukite turuväärtuse vähenemise.
