Austraalia sulgeb hiljemalt 2038.aastaks kõik söeküttel töötavad elektrijaamad ning järgmisel kümnendil on oodata veelgi kiiremat üleminekut.
Kõige tõenäolisemalt juhtuva stsenaariumi kohaselt ennustas AEMO, et 90 protsenti kivisöel töötavatest elektrijaamadest riiklikul elektriturul, mis hõlmab enamikku Austraalia osariike ja territooriume, välja arvatud Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium, lähevad pensionile enne 2035.aastat.
2038.aastaks lõpetab tegevuse kogu söelaevastik, mis on viis aastat varem, kui 2022.aasta tegevuskavas prognoositi.
AEMO ütles ka, et söeküttel töötavate elektrijaamade täielik kasutuselt kõrvaldamine võib toimuda isegi varem kui 2038.aasta ajakava, kuna energiatootjad leidsid, et nende varade hoidmine on üha vähem atraktiivne keset laiemat tõuget netonullheite suunas.
“Omand on muutunud vähem atraktiivseks, kus on suuremad tegevuskulud, vähenenud kütusekindlus, kõrged hoolduskulud ja suurem taastuvenergia konkurents hulgiturul,” öeldi tegevuskavas.
Samal ajal ütles kliimamuutuste ja energeetikaminister Chris Bowen, et AEMO tegevuskava näitas, et taastuvad energiaallikad on kindel tee “puhtama, odavama ja usaldusväärsema võrgu” poole.
Vaja on miljardeid investeeringuid
Turuoperaator prognoosis, et kodumajapidamiste ja ettevõtete elektritarbimine peaaegu kahekordistub praeguselt 174 teravatt-tunnilt 2050.aastaks 313 teravatt-tunnini.
Ta uskus, et madalaima hinnaga tee turvalise ja usaldusväärse elektri saamiseks pärineb taastuvatest energiaallikatest, mida toetasid akud ja pumphüdroenergia, samuti tugevdati seda gaasil töötava tootmisega.
Selle visiooni saavutamiseks on AEMO sõnul valitsusel ja erasektoril hädasti vaja investeerida uutesse taastuvatesse energiaallikatesse, ülekandesse, ladustamisse ja paindlikku gaasitootmisse.
Täpsemalt pidi salvestusmaht suurenema 2050.aastaks praeguselt kolmelt gigavatilt ligi 20 korda 57 gigavatini.
Tuule- ja päikeseenergia tootmine võrgus peab suurenema seitse korda, samal ajal kui katusel asuva päikeseenergia ja muu hajutatud päikeseenergia võimsus peab suurenema neli korda.
Gaasil töötav tootmine peab samuti suurenema 2050.aastaks 11 gigavatilt 16 gigavatini.
Samal ajal oli 2050.aastaks vaja ligikaudu 10000 kilomeetrit uusi ülekandeliine ja olemasolevate võrkude uuendamist, et ühendada kogu riigis taastuvad energiaallikad elektrivõrguga.
AEMO hinnangul ulatuks optimaalse arengutee raames kogu tootmis-, ladustamis-, tihendus- ja ülekandetaristu aastapõhine kapitalikulu 121 miljardi dollarini (81 miljardit USA dollarit).
AEMO tunnistab riske tegevuskavaga
Kuigi AEMO pidas üleminekut taastuvenergiale Austraalia energiasüsteemi vältimatuks arenguteeks, oli turuosaline teadlik paljudest oma tegevuskava riskiteguritest.
Üks neist oli taristuinvesteeringute ebakindlus.
Energiaprojektid ei pruugi edeneda või anda tulemusi vastavalt kavandatud ajakavale mitmel põhjusel, nagu keerulised heakskiitmisprotsessid, investeeringute ebakindlus, kulusurve, sotsiaalse litsentsiga seotud probleemid, tarneahelaga seotud probleemid ja tööjõupuudus.
Lõpetuseks, veel üks oht on söeküttel töötavate elektrijaamade kasutuselt kõrvaldamise mõju.
Kuna paljud energiatootjad kiirendavad oma söeparkide sulgemist, on AEMO mures selle pärast, et neil on vähe aega ootamatutele sulgemistele reageerimiseks.
“Kuigi peaaegu kõik söegeneraatorite omanikud on teatanud oma pikaajalistest pensioniplaanidest, peavad nad sulgemisest vaid kolm ja pool aastat ette teatama,” öeldi tegevuskavas.
“Lühikese etteteatamisajaga sulgemised suurendavad tarbijate jaoks lähiaja töökindlusega seotud probleemide ja hinnašokkide ohtu ning kiirendavad veelgi vajadust uue põlvkonna järele.”
See samm tekitas avalikkuses märkimisväärset muret energiajulgeoleku ja hindade pärast Uus-Lõuna-Walesis.
