Senat on kutsunud Euroopa Liitu (EL) üles viivitama uute regulatsioonide rakendamisega, mis võivad drastiliselt vähendada Austraalia eksporti kaubandusblokki, öeldes, et on teinud põhimõttelise vea riigi põllumajandusmaa kohta.
Detsembris jõustuva Euroopa Liidu raadamismääruse kohaselt lükkavad 27 ELi liikmesriiki alates 31. detsembrist 2020 tagasi rea põllumajandustooteid, mis on toodetud maal, kus kohaldatakse raadamist või metsade seisundi halvenemist.
Keeld mõjutaks veiseid, soja, kummi ja puitu, mõningaid tooteid, nagu veiseliha ja nahk (kuigi mitte piimatooted) ning tooteid, mida Austraalias ei kasvatata, nagu palmiõli ja kohv.
Austraalia veiseliha eksport ELi on mahult väike, kuid kõrge väärtusega, moodustades 1,3 protsenti koguturust, kuid väärt 143 miljonit dollarit (95,56 miljonit dollarit).
Kokku importis Euroopa Liit 2022. aastal Austraaliast 23,5 miljardi dollari (15,17 miljardi dollari) väärtuses kaupu.
Teised riigid, sealhulgas Uus-Meremaa ja Ameerika Ühendriigid, on samuti väljendanud muret õigusaktide pärast, kuid seni ei ole EL pikendust pakkunud.
Kuid Austraalia jaoks on eriti murettekitav ELi tõlgendus “metsast”.
Senaatorid Matt Canavan ja Raff Ciccione toetasid ühiselt ettepanekut, milles öeldi, et 44 protsenti “metsaks” liigitatud maast on tegelikult karjamaade karjamaa.
ELi kavatsus rakendada kliimapoliitikat “kogu maailmas”
EL on põhjendanud selle reegli kehtestamist, kuna see on kooskõlas tema sooviga kasutada “kaubanduspartnerluste jõudu … rohelise ja õiglase majanduskasvu nimel.”
“Liit on võtnud kohustuse edendada ja rakendada ambitsioonikat keskkonna- ja kliimapoliitikat kogu maailmas kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.”
Seaduse mõju oleks kõige teravamalt tunda Queenslandis, kus karjatatakse 45 protsenti Austraalia veistest.
Austraalia looduskaitsefondi 2023. aasta aruandes leiti, et vaid 205 kinnistut vastutasid poole kogu Queenslandi maa puhastamise eest.
Albanese valitsus on esitanud ELile ka ametliku taotluse viivitada uute määruste rakendamisega, paludes, et mis tahes karistused lükataks edasi vähemalt kahe aasta võrra, sest nende tähendus ja kohaldamine on “ebaselge”.
