Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.
Contact us: [email protected]
Eesti Eest!
Austraalia valitsus on teatanud “suurest rahastamise suurendamisest”, et aidata dekarboniseerida riigi rasketööstust.
24. aprillil ütles föderaalne töövalitsus, et kulutab 330 miljonit dollarit (214 miljonit USA dollarit), et aidata üheksal tööstusprojektil vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid.
Täpsemalt saab Queenslandis asuv QAL Alumina rafineerimistehas 90 miljonit dollarit oma energiatõhususe suurendamiseks, samas kui 52.9 miljonit dollarit läheb klin-i uuendamiseks ja alternatiivse kütuse kasutamise suurendamiseks sajandivanuses tsemenditootmisüksuses Tasmaanias.
Lääne-Austraalias investeeritakse 35 miljonit dollarit Murrin Murrini koobalti- ja niklitööstuse üleminekuks taastuvatele energiaallikatele, samas kui 32,9 miljonit dollarit eraldatakse heitkoguste vähendamiseks CSBP keemiatootmisüksuses Kwinanas.
Muud olulised investeeringud hõlmavad 50 miljonit dollarit heitkoguste intensiivsuse vähendamiseks Adbri tsemenditootmises Lõuna-Austraalias ja 44 miljonit dollarit Uus-Lõuna-Walesis asuva Shoalhaveni tärkliste toidutootmisüksuse energiatõhususe parandamiseks.
Valitsuse hinnangul vähendaksid need investeeringud igal aastal umbes 830 000 tonni CO2, mis võrdub enam kui 250 000 auto heitega ning looksid ehitusetapis sadu uusi töökohti.
Kliimamuutuste ja energeetikaminister Chris Bowen ütles, et see rahastamine on ülioluline Austraalia rasketööstuse tuleviku kindlustamiseks keset üleminekut netonullheitele.
“Põhja-Tasmaania, Kesk-Queensland ja Lääne-Austraalia on olnud põlvkondade kaupa tööstuslikud jõujaamad ning Albanese valitsus tagab selle jätkumise.”
“Kuna globaalsed turud muutuvad kiiresti – toetame Austraalia tööstust, et mitte ainult ellu jääda, vaid ka areneda meie maailmatasemel toodetega, mis toetavad piirkondlikke töökohti kogu riigis.”
Samal ajal väljendas varienergiaminister Ted O’Brien hiljuti muret tööjõu tohutute kulutuste pärast taastuvenergiale ja netonullheitele ülemineku pärast.
Variminister viitas juhtiva energiaökonomisti uuringule, mis näitas, et üle 60 miljardi dollari megaenergiaprojekte, mida Labor soovis 2030. aastaks ehitada, ei olnud Labori “radikaalses” energiaplaanis arvesse võetud.
“On viimane aeg, et Labor tuleks Austraalia rahvaga puhtaks ja selgitaks oma radikaalse energiaeksperimendi tegelikku maksumust.”
“Austraallased maksavad ühed maailma suurimad energiaarved, hoolimata Labori valelubadustest, et see vähendaks majapidamiste elektriarveid 275 dollari võrra.”
Austraalia jäljendab Bideni inflatsiooni vähendamise seadust
Leiboristliku valitsuse samm langeb kokku plaanidega jäljendada Bideni inflatsiooni vähendamise seadust, et tõhustada “rohelise energia” tarneahelaid ja kohalikku tootmist.
Aprilli keskel teatas peaminister Anthony Albanese, et tema valitsus loob 2024. aastal tuleviku made in Australia seaduse, mis on terviklik plaan investeeringute, töökohtade loomise ja majanduskasvu suurendamiseks, saavutades samal ajal netonullheite.
Seadus pidi sisaldama maksumaksjate toetatud stiimuleid riigi kõrgtehnoloogilise tootmise ja puhta energia tööstuse subsideerimiseks.
Kuigi seaduse üksikasju ei ole veel avalikustatud, viitas peaminister sarnastele sammudele teistest arenenud majandusega riikidest, nagu Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Jaapan ja Lõuna-Korea.
Kuid mõned Austraalia tippökonomistid hoiatasid hr Bideni lähenemisviisi pimesi jäljendamise eest.
Selle asemel uskus enamik majandusteadlasi, et valitsusel oleks tõhusam anda toetusi igasugustele uuenduslikele ettevõtetele.
Nad tahavad, et valitsus kulutaks rohkem teadus- ja arendustegevusele kogu majanduses, näiteks ettevõtete ja ülikoolide ühisettevõtetele ning selliste institutsioonide kaudu nagu Rahvaste Ühenduse teadus- ja tööstusuuringute organisatsioon (CSIRO).
Nad väidavad, et sellised investeeringud on üliolulised tootlikkuse kasvu taaskäivitamiseks, mis on viimastel aastakümnetel stagneerunud.