Asjas nr 66.567.4567 selgunud uued faktilised asjaolud; ettepanek, 06.04.2024

Austatud õiguskantsler Ülle Madise       07.04.2024

Õiguskantsleri Kantselei kontaktid 

Kohtu 8, 15193 Tallinn 

Tel: (+372) 693 8404 

E-post: [email protected]

Avalduse ja taotluse esitaja kontaktid

Tel: (+372) 538 24 760  

E-post: [email protected]

Asi: Alljärgnevalt tahab aruande ja taotluse nr 66.567.4567 (palun viidake alati) esitaja täiendada 20. jaanuari 2024. aasta avaldust õiguskantslerile (vt lisa 1. Lk 1-111) tänu avaldajale uute asjaolude ja faktide teatavaks saamisele (vt lisa 2. Lk 1-42), tehes sellega seoses õiguskantslerile ettapaneku, et esitatakse märgukiri, kus palutakse viia läbi käesoleva asjaga seoses riiklik mõjuanalüüs väidetava 1948. aasta Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni („genotsiidikonventsioon“) ja teiste Eesti Vabariigile juriidiliselt siduvate välislepingute rikkumisega seoses (vt juriidilise aluse kohta, mis avaldaja hinnangul lubab tal tema aruandes esitatud taotlust täiendada: lisa 1. Lk 10/1-111)

• Uued faktilised asjaolud

• Kas peab paika väide, et palestiinlaste vastu pannakse toime genotsiidiakte Gazas? Esialgne aruannne (lisa 2. Lk 1-2/1-42)

Iisraeli riiki on süüdistatud genotsiidis palestiinlaste vastu Gaza sektoris Iisraeli-Hamasi sõja ajal. [17][18][19] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) eriraportöör Francesca Albanese,[20] on tsiteerinud Iisraeli kõrgemate ametnike avaldusi, mis nende väitel näitavad “kavatsust hävitada” Gaza elanikkond, mis on genotsiidi seadusliku künnise täitmiseks vajalik tingimus. [21][22][23] Aruande esitaja viitab allolevalt ÜRO eriraportööri A/HRC/55/73 soovitustele. []

Soovitused

96. Eriraportöör kutsub liikmesriike tungivalt üles jõustama genotsiidi keelu vastavalt oma mitteerandlikele kohustustele. [] Iisrael ja need osalisriigid, kes on osalenud selles, mida võib mõistlikult järeldada genotsiidiks tuleb vastutusele võtta ja hüvitada kahju, mis on proportsionaalne hävitamisega, Palestiina rahvale tekitatud surma ja kahju.
97. Eriraportöör soovitab liikmesriikidel:

(a) rakendada viivitamatult Iisraeli suhtes relvaembargot, kuna see näib olevat rikkunud ICJ [] poolt 26. jaanuaril 2024 määratud siduvaid meetmeid, samuti muid majanduslikke ja poliitilisi meetmeid, mis on vajalikud viivitamatu ja kestva relvarahu tagamiseks ning relvaembargo taastamiseks, rahvusvaheline õigus, sealhulgas sanktsioonid;

(b) toetada Lõuna-Aafrika Vabariiki ÜRO Julgeolekunõukogu poole pöördumisel ÜRO põhikirja artikli 94 lõike 2 alusel pärast seda, kui Iisrael ei järgi eespool nimetatud ICJ meetmeid;

(c) seadus, et tagada kõigi osalejate toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste, sealhulgas sõjakuritegudeks, inimsusevastasteks kuritegudeks ja genotsiidikuritegudeks, põhjalik, sõltumatu ja läbipaistev uurimine, sealhulgas:

• koostöö rahvusvahelise sõltumatu faktiuurijaga / juurdlus- ja vastutusmehhanismid;
• suunates olukorra Palestiinas viivitamatult ICC [], et toetada selle käimasolevat uurimist;
• täites oma kohustusi universaalse jurisdiktsiooni põhimõtetest, tagades tõelise uurimise ja nende isikute vastutusele võtmise, keda kahtlustatakse rahvusvaheliste kuritegude toimepanemises, nendele kaasaaitamises või kaasosalemises, sealhulgas genotsiid, alustades oma kodanikest;

(d) tagada, et Iisrael ja ka Gaza genotsiidis osalenud riigid tunnistaksid tekitatud kolossaalset kahju, kohustuvad seda mitte kordama, võttes kasutusele ennetusmeetmed, täielikud reparatsioonid, sealhulgas Gaza ülesehitamise kogukulud, mille eest on soovitatav luua kahjude register koos sellega kaasneva kontrolli- ja massinõuete protsessiga;

(e) Peaassambleel töötama välja kava ebaseadusliku ja jätkusuutmatu status quo lõpetamiseks, olles viimase eskalatsiooni algpõhjus, mis lõpuks kulmineerus Gaza genotsiidiga, sealhulgas ÜRO apartheidivastase erikomitee taasloomise kaudu, et kõikehõlmavalt käsitleda olukorda riigis. Palestiina ja olema valmis rakendama ÜRO põhikirjaga ette nähtud diplomaatilisi, majanduslikke ja poliitilisi meetmeid, kui Iisrael ei täida neid;

(f) lühiajalises perspektiivis ja ajutise meetmena, konsulteerides Palestiina riigiga, kasutada rahvusvahelist kaitsejõudu, et piirata vägivalda, mida okupeeritud Palestiina territooriumil rutiinselt kasutatakse palestiinlaste vastu;

(g) tagada, UNRWA-d [] rahastatakse nõuetekohaselt, et see saaks täita suurenenud summasid palestiinlaste vajadustele Gazas.

98. Eriraportöör kutsub inimõiguste ülemvoliniku bürood üles suurendama oma jõupingutusi praeguste julmuste lõpetamiseks Gazas, sealhulgas edendades ja kohaldades täpselt rahvusvahelist õigust, eelkõige genotsiidikonventsiooni, oPt kui terviku kontekstis.

• Täiendavad asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud 

ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA) ei tohi asuda väljaspool kriitikat, aga kujunenud olukorda arvestades oleks mõistlik, kui Eesti taganeks otsusest mitte jätkata selle rahastamist, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea [vt lisa 3. Lk 1-8].

Samal päeval, kui Rahvusvaheline Kohus andis Lõuna-Aafrika poolt Gaza maaribal toimuva tõttu Iisraeli vastu algatatud genotsiidikuriteo kohtuasjas juudiriigile korralduse rakendada meetmeid genotsiidist hoidumiseks, sai meedia kaudu kogu maailmale teatavaks, et Iisraeli luure koostatud 6-leheküljelises raportis on toodud välja 12 UNRWA töötajat, neist üheksa õpetajad ja üks sotsiaaltöötaja, kes väidetavalt osalesid eelmise aasta 7. oktoobril Palestiina araablaste poolt Iisraeli vastu suunatud suurejoonelises terroristlikus aktsioonis, millele Iisrael vastas peagi omapoolse sõjalise erioperatsiooniga.

Kaitsmaks organisatsiooni võimekust jätkata humanitaarabi andmist, teatas UNRWA peavolinik Philippe Lazzarini kohe, et lõpetas saadud infole tuginedes lepingud nimetatud töötajatega ja algatas uurimise, et tõsiasjad viivitamatult välja selgitada. Ta väljendas veendumust, et kõik UNRWA töötajad, kes on olnud seotud terroriaktidega, võetakse vastutusele. “Need šokeerivad süüdistused tulevad ajal, mil enam kui kaks miljonit inimest Gazas sõltuvad elupäästvast abist, mida meie agentuur on sõja algusest saadik taganud. Igaüks, kes reedab ÜRO alusväärtused, reedab ka need, keda me toidame Gazas, selles regioonis ja mujal maailmas,” märkis Lazzarini.

USA välisministeerium teatas aga samal ajal, et otsustas UNRWA täiendava rahastamise ajutiselt peatada – ajaks, mil vaadatakse üle nii need äärmiselt murettekitavad süüdistused kui ka sammud, mida UNRWA neile vastamiseks astub. “UNRWA mängib kriitilist rolli palestiinlastele elupäästva abi osutamisel, sealhulgas põhiliste toiduainete, medikamentide, varjendite ja muu elutähtsa humanitaarabi tagamisel,” rõhutas USA välisministeerium samas. “Nende töö on päästnud elusid ning on oluline, et UNRWA vastaks nendele süüdistustele ja võtaks kasutusele kõik vajalikud parandavad meetmed, vaadates seejuures üle ka enda olemasolevad poliitikad ja protseduurid.”

Lumepall hakkas veerema: rahakraanid kinni!

USA järel teatasid UNRWA rahastamise peatamisest Kanada, Austraalia, Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Soome, Holland ja Šveits. Enamasti räägiti oma avaldustes seejuures väljamaksete ajutisest peatamisest kuni asjaolude selgumiseni, mitte UNRWA rahastamise lõpetamisest.

“Tänaseks on üheksa riiki peatanud ajutiselt UNRWA rahastamise. Need otsused ohustavad meie käimasolevat humanitaartööd üle kogu selle regiooni, sealhulgas ja eriti Gaza maaribal,” märkis 27. jaanuaril tehtud avalduses Lazzarini. “On šokeeriv näha selle agentuuri rahastamise peatamist reaktsioonina süüdistustele väikese grupi töötajate vastu, arvestades eriti seda, et UNRWA lõpetas koheselt nendega lepingud ja taotles läbipaistvat sõltumatut uurimist.”

“Rahvusvaheline Kohus andis oma eilses otsuses korralduse, et “Iisrael peab võtma kasutusele viivitamatuid ja tõhusaid meetmeid, et võimaldada tagada kiiresti vajatavaid elementaarseid teenuseid ning humanitaarabi vastamiseks nendele kahjustavatele elutingimustele, millega palestiinlased Gaza maaribal silmitsi seisavad.” Need meetmed on mõeldud hoidma ära pöördumatut kahju palestiinlaste õigustele,” meenutas Lazzarini. “Ainus viis seda teha on läbi koostöö rahvusvaheliste partnerite, eriti UNRWA kui suurima humanitaarvaldkonnas tegutsejaga Gazas. Umbes 3000 põhitöötajat 13000-st Gazas käib jätkuvalt tööl, andes oma kogukondadele eluliini, mis võib kukkuda nüüd iga hetk kokku rahastuse puudumise tõttu.”

“Oleks äärmiselt vastutustundetu sanktsioneerida agentuuri ja tervet kogukonda, mida see teenindab, selle tõttu, et kriminaalsetes tegudes süüdistatakse mõningaid üksikisikuid, eriti ajal, mil käib sõda, ümberasustamine ning poliitiline kriis selles regioonis,” rõhutas Lazzarini. “UNRWA jagab kõigi oma töötajate nimekirja võõrustajariikidega igal aastal, sealhulgas Iisraeliga. Agentuur ei ole saanud kunagi vastuseks mingeid muresid konkreetsete töötajate kohta. Samas, ÜRO sisemise järelevalveteenistuse uurimine nende õudsete süüdistuste osas selgitab välja tõsiasjad.”

Doonoreid kutsuti üles rahastamist jätkama

“Ma kutsun üles riike, kes on oma rahastamised peatanud, mõtlema oma otsused ümber enne, kui UNRWA on sunnitud peatama oma humanitaartegevuse. Gaza inimeste elud sõltuvad sellest toetusest ja nii sõltub sellest ka regiooni stabiilsus,” märkis Lazzarini.

Järgmisel hommikul tegi sarnase avalduse ÜRO peasekretär Guterres: “Kaks miljonit inimest Gazas sõltuvad UNRWA poolt tulevast kriitilise tähtsusega abist, et igapäevaselt ellu jääda, aga UNRWA praegune rahastamine ei võimalda sellel vastata kõigile vajadustele nende toetamiseks veebruaris. Kuigi ma mõistan nende mure – ka minus endas tekitasid need süüdistused õudu – palun ma tugevalt valitsusi, mis on oma panustamise peatanud, tagada vähemalt UNRWA tegevuse jätkumine.”

Guterres rõhutas, et ÜRO sisejärelevalve on alustanud uurimist ning ollakse valmis koostööks kompetentse organiga, et terroriaktidega seotuses süüdistatud isikud kohtu ette jõuaksid, kuid “neid kümneid tuhandeid mehi ja naisi, kes UNRWA-le töötavad, paljud neist humanitaartöötajate jaoks kõige hädaohtlikumates olukordades, ei tohi karistada. Nende meeleheitel elanikkondade, keda nad teenindavad, karjuvatele vajadustele tuleb vastata.”

Norra välisminister Espen Barth Eide tegi avalduse, milles märkis: “Süüdistused, et ÜRO töötajad osalesid 7. oktoobri kohutavas terrorirünnakus, on sügavalt murettekitavad. Norra tervitab uurimise alustamist UNRWA poolt ja ootab sellelt organisatsioonilt täielikku läbipaistvust. Me oleme mõistnud 7. oktoobri rünnaku hukka tugevaimal võimalikul moel. Selles rünnakus osalenud isikud tuleb tuua kohtu ette. Me kutsume jätkuvalt üles vabastama koheselt kõik Gazas hoitavad pantvangid.

Olukord Gazas on katastroofiline. 80 protsenti Gaza inimestest on sunnitud kodudest lahkuma, paljud varjuvad ülerahvastatud koolimajades. Tuhanded tsiviilisikud on tapetud, sealhulgas lapsi, rohkem kui 150 UNRWA töötajat, nagu ka õpetajaid, arste, ajakirjanikke ja loendamatuid teisi, kes ei ole selle konflikti osapooled. Puudu on nii toidust kui ka veest ning juurdepääs arstiabile on sügavalt ebapiisav. UNRWA on eluliin peaaegu kahe miljoni inimese jaoks Gazas.

Norra on UNRWA suurtoetaja. Praegu on osad riigid pannud selles olukorras pausile oma abi Palestiina rahvale UNRWA kaudu. Norra on otsustanud rahastamist jätkata. Kuigi minagi jagan mure nende väga tõsiste süüdistuste pärast mõningate UNRWA töötajate vastu, kutsun ma teisi doonoreid mõtlema UNRWA rahastamise peatamise laiematele tagajärgedele selle äärmusliku humanitaarse hädaolukorra ajal. Me ei peaks karistama kollektiivselt miljoneid inimesi.

Me peame tegema vahet sellel, mida võivad olla teinud üksikisikud ning mille eest seisab UNRWA. UNRWA-l on Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas, ja Gazas 30000 töötajat. Neist 13000 töötab Gazas, et jagada abi, päästa elusid ning kindlustada elanikkonna esmaseid vajadusi ja õigusi. Gaza inimesed vajavad hädasti humanitaarabi ega peaks kandma karistust teiste tegude eest.”

Tsahkna: Eesti ei jätka UNRWA rahastamist

Eesti ei ole kunagi olnud UNRWA suurtoetaja, kuid on kuulunud seda rahastavate riikide hulka juba vähemalt 15 aastat. Ainuüksi eelmisel aastal väljastas välisministeerium UNRWA toetamise kohta lausa kaks pressiteadet. Suvel eraldati sellele välisministeeriumi humanitaarabi eelarvest 80000 eurot ning novembris veel täiendavaid summasid, kusjuures välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) kommenteeris seda otsust siis järgnevate sõnadega:

“Humanitaarkriis Gazas süveneb – üle 2 miljoni inimese vajab abi ja hinnanguliselt 1,4 miljonit inimest on olnud sunnitud kodust lahkuma. Oleme selgelt välja öelnud, et konflikti mõlemad osapooled peaksid maksimaalselt säästma tsiviilisikute elusid ja see kehtib ka Gaza elanike puhul. Oluline on humanitaarabi jätkuv, turvaline ja takistamatu juurdepääs nendeni, kes seda vajavad. Eesti mõistab kõige karmimalt hukka Hamasi jõhkrad ja valimatud terrorirünnakud Iisraelis. Avaldame toetust Iisraeli õigusele end kaitsta rahvusvahelise humanitaarõiguse raames.”

UNRWA rahastamise mittejätkamise kohta Eesti välisministeerium ühtegi pressiteadet ei avaldanud. Välisminister Tsahkna rääkis Delfi töötajale, et eelmisel aastal eraldas Eesti sellele organisatsioonile kolme annetusena kokku 193333 eurot, kuid mingit püsilepingut ei ole sõlmitud ning lähitulevikus ei olnudki plaanis rohkem annetada. Ta lisas, et nende süüdistuste valguses ei võeta seda ka plaani enne, kui olukord on selge ja kasutusele on võetud meetmed, et  sarnaseid olukordi tulevikus ei tekiks. Hiljem säutsus Tsahkna aga X-is (endine Twitter): “Concerning the recent very serious allegations against @UNRWA, Estonia will not continue with the funding of the organisation. I call for a quick and in-depth investigation of these alligations.” (tõlge: “Arvestades hiljutisi väga tõsiseid süüdistusi UNRWA vastu, Eesti ei jätka selle organisatsiooni rahastamist. Ma kutsun nende süüdistuste kiirele ja põhjalikule uurimisele.”)

Tsahkna säuts pälvis X-is nii juubeldavaid toetusavaldusi kui ka teravat kriitikat. Sealt korjasid selle üles ERR-i ingliskeelne töötaja, kes treis selle ümber terve uudise, kui ka mitmed muu maailma meediakanalid. Lumepall läks jälle veerema. Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis rääkis seal esialgu kohalikule meediale, et Leedu ei ole UNRWA edasise rahastamise osas veel midagi otsustanud, sest ei olda selles eelarve koostamise perioodis, kus selliseid otsuseid kaalutakse, ning kõigepealt oodatakse ära uurimise tulemused. Pealegi, selgitas ta, koordineeritakse oma seisukoht selles küsimuses teiste Balti riikidega. “Meie otsused on samad,” rõhutas Landsbergis.

Kuna selgus, et Tsahkna oli juba säutsunud, järgnes peagi siiski ka Landsbergise vastav säuts, milles ta teatas, et on UNRWA töötajate vastu esitatud tõsiste süüdistuste pärast sügavalt mures ning oma partneritega koordineeritult peatab Leedu UNRWA edasise rahastamise kuni nende süüdistuste põhjaliku uurimise lõppemiseni.

Läti välisministeerium venitas kauem, kuid järgmisel hommikul said ka nemad oma säutsu tehtud: “Mures tõsiste süüdistuste pärast mitmete UNRWA töötajate vastu. Me jääme lootma ÜRO uurimisele, et teha kindlaks nende tõele vastavus. Läti peatab oma iga-aastase makse kuni selle lõppemiseni. On oluline, et UNRWA jätkaks oma elupäästvat tööd.” Läti välisminister selle säutsu juurde oma nime panna ei lasknud, soovides sellega nähtavasti vältida enda isiku seostamist UNRWA rahastamise peatamisega.

Paljud riigid jäid äraootavale seisukohale

Samal ajal, kui Tsahkna säutsus välja Eesti positsiooni, teatas ka Jaapani välisministeerium UNRWA täiendava rahastamise ajutisest peatamisest, rõhutades samas kõnealuse organisatsiooni elutähtsat rolli. Prantsusmaa välisministeerium teatas, et Prantsusmaal ei olnud kavas käesoleva aasta esimeses kvartalis UNRWA-le rohkem makseid teha ning otsus nende osas langetatakse siis, kui see aeg kätte jõuab, kooskõlastatult ÜRO ja teiste suuremate doonoritega, tagades samas, et kõiki nõudmisi läbipaistvuse ja abi turvalise kasutamise kohta oleks korralikult arvesse võetud.

Euroopa Komisjon teatas samuti, et täiendavaid makseid ei olnud UNRWA-le kavas enne veebruari lõppu teha ning edasised otsused langetatakse sõltuvalt ÜRO poolt alustatud uurimise tulemustest ja neist sammudest, mis nüüd ette võetakse. Austria aga teatas, et on edasised maksed UNRWA-le rahvusvaheliste partneritega kooskõlastatult ajutiselt peatanud, kuid jätkab Gaza tsiviilelanikkonna abistamist muul moel.

Uus-Meremaa ei tee uusi makseid UNRWA-le enne, kui uurimine on andnud rahuldavad tulemused. Samas tunnistas Uus-Meremaa välisminister, et UNRWA mängib Gazas ja Läänekaldal võtmetähtsusega rolli, ning otsustas suurendada nüüd Gazasse suunatavat abi viie miljoni Uus-Meremaa dollari (umbes 2,8 miljoni euro) võrra, mis jagatakse võrdselt Maailma Toiduprogrammi ja ÜRO Lastefondi (UNICEF) vahel.

Island teatas, et otsustas rahaeraldise ootele panna, tuues samas välja, et UNRWA-ga sõlmitud koostööleping näeb ette ülekande tegemist iga aasta esimeses kvartalis ning ei ole välistatud, et see selle ajaraami sees siiski ka tehakse. Rootsis tegeleb vastavate rahade jagamisega spetsiaalne agentuur, mis teatas, et oodatakse uurimise tulemust, enne rohkem raha välja ei maksta, aga samas ei ole langetatud ka otsust UNRWA rahastamine lõpetada. Palestiinlaste toetamist jätkab Rootsi praegu teiste organisatsioonide kaudu.

UNRWA jääb kindlasti alles, jätkab tööd

Esimesena teatas UNRWA rahastamise jätkamisest 27. jaanuaril Iiri välisminister Micheál Martin, kes on jõudnud käia sellest rääkimas ka parlamendi ees. Sellele järgnes ülalpool toodud Norra avaldus. Taani, mis peaks tegema oma makse graafiku järgi esimeses kvartalis, on teatanud, et ei ole otsustanud sellest loobuda. Belgia asevälisministri säutsule, milles ta kinnitas, et Belgia jätkab UNRWA rahastamist, järgnes Gazas asunud Belgia arengukoostöö-agentuuri Enabel kontori pommitamine Iisraeli vägede poolt, mille peale Belgia välisministeerium kutsus välja Iisraeli suursaadiku. Ükski agentuuri töötaja sel hetkel siiski kontoris ei viibinud.

Hispaania ja Portugal on nüüd teatanud, et hoopis suurendavad UNRWA rahastamist, et see saaks jätkata oma tänuväärset tööd. Hispaania otsustas eraldada sellele täiendavalt 3,5 miljonit eurot ja Portugal miljon eurot. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell tegi avalduse, milles märkis, et Euroopa Liit, Saksamaa ega Prantsusmaa ei ole otsustanud UNRWA rahastamist lõpetada ja selle rahastamise lõpetamine oleks ebaproportsionaalne ning seaks ohtu sajad tuhanded inimelud.

ÜRO peasekretär määras ametisse uurimisrühma, mida juhib endine Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna, kes peab vaatama koostöös Rootsi, Norra ja Taani vastavate instituutidega üle UNRWA töökorralduse, sisemised protseduurid ja mehhanismid ning tegema ettepanekuid nende parandamiseks. Taotluse sellise ülevaatuse läbiviimiseks andis UNRWA peavolinik Lazzarini sisse juba enne viimase skandaali puhkemist.

Iisraeli poolt on lanseeritud viimastel nädalatel meediasse rida erineva raskusastmega väiteid UNRWA töötajate seotusest džihadistidega. Alates sellest, et vähemalt 190 neist on Iisraeli luure andmetel ise džihadistid, 10% UNRWA töötajatest Gazas omab sidemeid džihadistidega ja vähemalt pooled omavad mõnda lähisugulast, kellel on selliseid sidemeid. Arvestades seda, et UNRWA töötajaskond koosneb seal peamiselt palestiinlastest ja 7. oktoobri aktsiooni eestvedajaks olnud islamistlik liikumine Hamas, mille kontrolli all Gaza maariba on olnud juba aastaid, on seal kõigi märkide järgi otsustades jätkuvalt populaarseim poliitiline jõud, ei pruugi sellised väited olla kaugel tõest.

Võib juhtuda, et tõele vastavad ka väited 12 UNRWA töötaja osalemise kohta 7. oktoobri veristes sündmustes. Loodetavasti toob uurimine selles osas kunagi selgust. Samas on aga tänaseks üsna selge, et UNRWA jääb püsima ja jätkab tööd, sest sellele lihtsalt puudub hea alternatiiv. Nende vigade eest, mida sellele sageli ette heidetakse (islamistide sisseimbumine, rahade väärkasutamine, korruptsioon jne.), ei ole tegelikult kaitstud ükski selles keskkonnas tegutsev humanitaarorganisatsioon. UNRWA puhul on vähemalt lootust, et selle reformimine võetakse nüüd tõsiselt käsile, ning ka Eesti võiks selles protsessis kaasa rääkida, kui sinna jätkuvalt panustaks.

Paljudes riikides käivad elavad arutelud

UNRWA rahastamise küsimus on tekitanud paljudes riikides elavaid poliitilisi arutelusid, kus veelahe jookseb sageli parempoolsete ja vasakpoolsete vahelt. Norra, Hispaania ja Portugali välisministrid on kõik sotsid. Iiri välisminister on liberaal-konservatiiv. Belgias vastutavad nende otsuste eest liberaalid ja rohelised. Samas on rahvuslik-konservatiivne Eduerakond nõudnud Norras UNRWA rahastamise peatamist ja abirahade suunamist Gazasse ainult Norra enda organisatsioonide kaudu.

Soomes on teatavasti võimul parempoolne valitsus, mis langetas otsuse UNRWA rahastamine peatada, kuid näiteks sotsiaaldemokraadid ning rohelised on seda kritiseerinud. Sotside parlamendisaadik Nasima Razmyar, kes on ise Afganistani päritolu ja töötanud pagulasorganisatsioonides, märkis, et Soome välispoliitiline juhtkond näib rääkivat Gaza osas üht, aga tegevat teist. “Need süüdistused on väga tõsised ja murettekitavad ning neis tuleb kiiresti ja erapooletult selgust saada,” märkis ta. “Samal ajal tuleb võtta arvesse, et see ei ole tavaline abiorganisatsioon ja ka asjaolud ei ole tavalised.”

“UNRWA on kõige olulisem ja kriitilise tähtsusega organisatsioon, mis pakub gazalastele elementaarseid teenuseid ja humanitaarabi, ja Gazas käib praegu sõda. Juba enne sõja algust püsisid paljud palestiinlased elus ainult ÜRO toetuse najal. Gaza infrastruktuur on juba kokku varisenud, tervishoiusüsteem on peaaegu hävitatud ja küsimus on tuhandete inimeste ellujäämises,” rõhutas Razmyar. “Näen siin ka laiemat ilmingut, mis kordub lääneriikide Lähis-Ida poliitikas: Gaza kohta langetatakse otsused väga kiiresti, Iisraeli kohta aeglasemalt, kaalutledes ja ettevaatlikult. On oht, et Gaza lastest tuleb põlvkond, kes vihkab Iisraeli ja lääneriike.”

Roheliste parlamendisaadik Inka Hopsu esitas UNRWA rahastamise peatanud väliskaubandus ja arengukoostöö ministrile Ville Taviole, kes kuulub erakonda Põlissoomlased, aga arupärimise selle kohta, mida Soome praegu konkreetselt teeb, et Gaza elanikke aidata. “Kui langetatakse otsuseid Soome toetuse kohta, tuleb teha vahet sellel, mida on teinud üksikisikud ja mida teeb UNRWA,” leidis Hopsu. “UNRWA on üks suurimaid ÜRO-agentuure ja sellel on enam kui 30000 töötajat. Praegusel hetkel väidetakse, et 12 selle töötajat on abistanud Hamasi. See otsus abi peatada on ebaproportsionaalne, arvestades eriti kriitilist vajadust humanitaarabi järele selles regioonis ja alternatiivide puudumist. UNRWA astus ise viivitamatult samme, et neid süüdistusi uurida. Humaniaarabi Gazasse peab jätkuma. Küsimus on tuhandete inimeste hingedes ja eludes.”

Rootsis on samuti võimul parempoolne valitsus, kuhu kuuluvad jõud, ka näiteks liberaalid, tervitasid otsust UNRWA rahastamine nüüd peatada. “Sellel võivad olla katastroofilised mõjud. Siin riskeeritakse kõige olulisema abiorganisatsiooni lõhkumisega ning seda olukorras, kus miljonid inimesed on nälgimisohus,” märkis seevastu sotside parlamendisaadik Morgan Johansson, endine siseminister. Rohelised aga nõudsid, et see otsus pöörataks tagasi, sest tegemist on sisuliselt Gaza elanike kollektiivse karistamisega.

“Need tsiviilisikute kannatused Gazas hakkavad defineerima meie põlvkonda. Just nii nagu me vaatame täna tagasi ajaloos toimunud sõdadele, rõhumisele ja genotsiididele ning küsime, kuidas see võis juhtuda, hakkavad tulevased põlvkonnad vaatama sellele, mis toimub praegu Gazas, ning küsivad kuidas meie, kes me praegu elame, saime lasta sellel juhtuda,” leidis Rootsi roheliste parlamendisaadik Janine Alm Ericson.

On lausa hämmastav, milline vaikus valitseb selles küsimuses Eestis. Asuksime sisuliselt justkui väljaspool Euroopa poliitilist ruumi, kuigi väliselt oleme sellega seotud väga tihedalt.

• Avaldus ja taotlus õiguskantslerile 

• Näited, millistel asjaoludel peaks Vabariigi Valitsus peaministri korraldusel moodustama komisjoni, eesmärgiga koostada Gaza asjas riiklik mõjuanalüüs

• Ameerika Ühendriikide Põhiseaduslike Õiguste Keskuse kohtuasi

Kohtuasjas Defense for Children International-Palestiina jt vs. Biden jt esitas 13. novembril 2023. aastal Põhiseaduslike Õiguste Keskus (CCR) hagi USA presidendi Joe Bideni, välisminister Antony Blinkeni ja kaitseminister Lloyd Austini vastu. [233][234][45] Hagiavalduse esitajad väidavad, et Iisraeli “massimõrvad”, tsiviilinfrastruktuuri sihikule võtmine ja sunniviisilised väljasaatmised kujutasid endast genotsiidi. [90][233] 

CCR märkis hagis: “Iisraeli lähima liitlase ja tugevaima toetajana, olles selle suurim sõjalise abi pakkuja suurel määral ja kuna Iisrael on suurim kumulatiivne USA välisabi saaja alates II maailmasõjast, on Ameerika Ühendriikidel olemas vahendid, et avaldada hoiatavat mõju Iisraeli ametnikele, kes nüüd jätkavad genotsiiditegusid Palestiina rahva vastu Gazas.” [90] Genotsiidi spetsialist William Schabas toetas kohtuasja deklaratsiooniga, öeldes, et tema arvates on olemas “tõsine genotsiidioht” ja USA “rikub oma kohustust nii 1948. aasta genotsiidikonventsioonis” sätestatud standardeid, “mille osaline ta on, kui ka rahvusvahelise tavaõiguse alusel kasutada oma mõjupositsiooni Iisraeli valitsusega ja võtta parimaid tema võimuses olevaid meetmeid kuriteo ärahoidmiseks”. [235]

16. novembril 2023, genotsiidi uurijad Victoria Sanford, Barry Trachtenberg ja John Cox esitasid deklaratsiooni põhiseaduslike õiguste keskuse kohtuasja toetuseks. [45] Kohtuasja ajal võttis Trachtenberg seisukoha ja rõhutas riigi vajadust tegutseda ning mitte korrata oma ebaõnnestumist genotsiidini viinud Kolmanda Riigi juutide vastase vägivalla vastu.[236]

Hagejaid, keda esindas PCC-d koos Van Der Hout, LLP Advokaadibürooga, väitsid, et tsiviilpoliitikud Biden, Blinken ja Austin ei suutnud genotsiidi ära hoida. Hagejad taotlesid esialgset ettekirjutust, mis peataks riikliku toetuse Iisraelile, kui see ründab ja piirab Gazat, samal ajal kui otsustatakse laiemat juhtumit. Hagejad ütlevad, et neid on vaja kaitsta “korvamatu kahju” eest. Mõned hagejad seisavad silmitsi tõsise surmaohuga Iisraeli sõja tõttu Gazas, mida ametnikud aitavad. Iisrael on alates 8. oktoobrist 2023 Gazas tapnud kokku juba vähemalt 116 hageja pereliiget.

„Meie meeskond on pidanud rohkem kui üks kord värskendama meie klientide sugulaste numbreid, kes on tapetud, kui me seda kohtuasja ja ettepanekut ette valmistasime,“ ütles PCC advokaat Astha Sharma Pokharel, lisades: “Ei ole ühtegi teravat näidet selle kohta, kui kiiresti on seda ettekirjutust vaja.”

Kohtuasja hagejad on Palestiina inimõiguste organisatsioonid Defence for Children Internatsional ja Al-Haq; isikud Ahmed Abu Artema, dr Omar Al-Najjar ja Mohammed Ahmed Abu Rokbeh, kes viibivad Gazas; ja Mohammad Monadel Herzallah, Laila Elhaddad, Waeil Elbhassi, Basim Elkarra ja “A.N.”, kellel on perekond Gazas. Põhiseaduslike Õiguste Keskust (PCC) nõustab käesolevas juhtumis San Francisco advokaadibüroo Van Der Hout, LLP. Defense for Children International-Palestiina jt vs. Biden jt hagejate õigusmeeskonna liikmed on Katherine Gallagher, Sadaf Doost, Maria LaHood, Astha Sharma Pokharel, Pamela Spees, Samah Sisay, Leah Todd, Baher Azmy, Nadia Ben-Youssef, Dominic Renfrey; kaasnõunikud San Francisco advokaadibüroost Marc L. Van Der Hout LLP Johnny Sinodis ja Marc L. Van Der Hout.

Hagejate ettepanek pakub tõendeid selle kohta, et Iisraeli valitsuse teod kujutavad endast arenevat genotsiidi, mida Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon (genotsiidikonventsioon) määratleb kui tegusid, mis on toime pandud “kavatsusega hävitada täielikult või osaliselt rahvuslik, etniline, rassiline või religioosne rühm.” 

Iisraeli ametnikud ja tsiviilpoliitikud, sealhulgas peaminister ja kaitseminister, on teinud väidetavalt genotsiidikavatsusi väljendavaid märkusi ning riigi sõjavägi on järeleandmatult võtnud sihikule tsiviilpiirkonnad ja infrastruktuuri, kasutanud kemorelvi ning jätnud palestiinlased ilma toidust, veest ja muust vajalikust. Hagi esitamise ajal, 10. novembri seisuga, oli alates 8. oktoobrist Iisraeli militaarjõudude tegevuse tulemusena Gazas tapnud üle 11 078 palestiinlase, sealhulgas üle 4 500 lapse – ja 1,5 miljonit inimest olid selleks ajaks ümber asunud. Gaza hagejate esitatud deklaratsioonid pakuvad pilguheitu kaotuste kihtidesse, mida iga perekond on kannatanud, ütlevad nende advokaadid. Ahmed Abu Artema kirjeldab põhjust, miks tema perekond üldse kogunes, kui isa kodu tabanud õhurünnak tappis tema poja, vigastas teda ja tema kahte teist last ning tappis veel viis sugulast, sealhulgas tema 85-aastase tädi Fatema. Abu Artema ja tema sugulased olid kogunenud avaldama kaastunnet Fatemale, kes ise oli alates 7. oktoobrist 2023 kaotanud kahes erinevas militaarrünnakus neli lapselast ja poja.

Palestiina inimõiguste organisatsioon Al Haq, mis asutati 1979. aastal, samuti kohtuasja hageja, teatab, et see on esimene kord oma ajaloos, kui ta ei suuda dokumenteerida julmusi kohapeal, kuna vaenutegevus on intensiivne ja järeleandmatu. 

Teises kohtule esitatud deklaratsioonis nimetab genotsiidi uurija William Schabas Iisraeli valitsuse avalduste tunnuseid, surmavat sõjalist rünnakut ja täielikku piiramist genotsiidi märkidena ning kinnitab, et Ameerika Ühendriigid rikuvad oma seaduslikku kohustust seda ära hoida, nagu on nõutud rahvusvahelises tavaõiguses ja genotsiidikonventsioonis.

Genotsiidi uurijad John Cox, Victoria Sanford ja Barry Trachtenberg esitasid eraldi deklaratsiooni, milles selgitati, kuidas Iisraeli juhtkonna tegevus sarnaneb teiste lähiajaloo genotsiididega. 

“Meie uuringud ja uuringud nende varasemate genotsiidide kohta viivad meid järeldusele, et õiguskaitsevahendite aeg on nüüd,” “eriti arvestades Iisraeli Knesseti liikmete üleskutseid teisele Nakbale.”

Föderaalkohtunik lükkas 31. jaanuaril 2024. aastal tagasi algse hagiavalduse Defense for Children International-Palestiina jt vs. Biden jt, avaldades arvamust, et USA põhiseadus takistab tema kohtul määrata välispoliitikat, mis on reserveeritud USA valitsuse poliitilistele harudele, kuigi kohus kirjutas, et “nagu Rahvusvaheline Kohus on leidnud, on usutav, et Iisraeli käitumine võrdub genotsiidiga.” [237] 

Asja lahendanud kohtunik oleks sellises olukorras eelistanud ettekirjutuse väljastamist ja kutsus president Bidenit üles USA poliitikat ümber mõtlema, kirjutades, et kohus “palub kostjatel uurida tulemusi, mis tulenevad nende vankumatust toetusest sõjalisele piiramisele palestiinlaste vastu Gazas”. [238][235][233] 

Pärast kohtuistungil suulist kuulamist, mis hõlmas seitsme Palestiina hageja ja tunnistaja tunnistusi hävingu ulatuse kohta Gazas ning selle mõju kohta nende perekondadele ja kogukondadele, PCC vahendab, kohus leidis 31. jaanuaril, et Iisraeli rünnak ja piiramine Palestiina rahva vastu Gazas kujutavad endast usutavalt genotsiidi ja “paluvad” USA administratsioonil uurida oma “vankumatut toetust” Iisraelile. Vaatamata nendele järeldustele lükkas kohus hagejate esialgse ettekirjutuse taotluse tagasi ja rahuldas föderaalvalitsuse taotluse kohtuasi lõpetada põhjendusega, et tal puudub pädevus administratsiooni välissuhete korraldamise üle. Hagejad kaebasid kohtuotsuse edasi ja esitas oma briifingu 7. märtsil 2024 ning 14. märtsil 2024 esitati toetuseks kaheksa amici curiae [] lühikokkuvõtet. 

14. märtsil 2024 esitavad õigusteadlased, endised sõjaväejuhid ja diplomaadid, kodaniku- ja inimõiguste rühmitused ning valitsusvälised organisatsioonid kaheksa lühikokkuvõtet.

Pressiteade

• Bideni ja Gaza genotsiidijuhtum: põhiseadusliku ja rahvusvahelise õiguse teadlased, endised diplomaadid, sõjaväelased ja luureametnikud toetavad palestiinlaste kaebust

Seotud failid

• Amici Curiae konstitutsiooniõiguse teadlaste ülevaade
• Amici Curiae endiste diplomaatide, sõjaväelaste ja luureametnike ülevaade
• Amici Curiae rahvusvahelise õiguse teadlaste ülevaade
• Amicus Curiae õigluse ja vastutuse keskuse lühiülevaade
• Ülevaade Amici Curiae ülemaailmsest õiguste järgimisest, Lina Baddourist ja Tom Dannenbaumist
• Amici Curiae rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide ülevaade
• Amici Curiae kodanikuõiguste ja rohujuuretasandi organisatsioonide ülevaade
• Ülevaade Amicus Curiae juudi häälest rahu nimel

Lisateabe saamiseks ja dokumentide lugemiseks külastage põhiseaduslike õiguste keskuse kohtuasja lehte. [] 

• Rahvusvahelise Kohtu taotlus

Kohtuasjas Lõuna-Aafrika vs. Iisrael (genotsiidikonventsioon) Lõuna-Aafrika Vabariik on algatanud genotsiidikonventsiooni alusel Rahvusvahelises Kohtus kohtumenetluse, millele on alla kirjutanud nii Iisrael kui ka Lõuna-Aafrika, väites Iisraeli genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemist (ka nende väidetavate kuritegude ennetamist) Gazas. [239][24][240] 

Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa võrdles Iisraeli tegevust apartheidiga. [241] Lõuna-Aafrika taotlus esitati vastavalt Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni IX artiklile. [24] 

Mitmed inimõiguste organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid ja teised riigid [l][m] on Lõuna-Aafrika menetlust Iisraeli vastu toetanud. [295][296][297] 

28. detsembril 2023 allkirjastatud 84-leheküljelises taotluses väitis Lõuna-Aafrika Vabariigi õigusmeeskond:

“[Iisraeli tegevus] on oma olemuselt genotsiidse iseloomuga, kuna selle eesmärk on hävitada oluline osa Palestiina rahvuslikust, rassilisest ja etnilisest rühmast”. [24][298] 

Lõuna-Aafrika Vabariik nõudis, et Rahvusvaheline Kohus annaks ajutiselt, st enne taotluse sisu arutamist, välja siduva õiguskorra, nõudes Iisraelilt “viivitamatult sõjaliste operatsioonide peatamist Gazas ja Gaza vastu”. [24][298] 

Taotluses palutud kohtumäärust saab teha mõne nädala jooksul. [240] 

Lõuna-Aafrika suursaadik Hollandis väitis menetluse ajal Rahvusvahelisele Kohtule tehtud avalduses, kuidas 2023. aasta rünnak Gazale pole üksiksündmus, vaid “Iisraeli kahekümne viie aasta pikkuse apartheidi, viiekümne kuue aasta okupatsiooni ja Gaza sektorile kehtestatud kuueteistkümneaastase piiramise” eskaleerumine. [118] Human Rights Watchi rahvusvahelise õiguse asedirektor Balkees Jarrah märgib, et Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) juhtum ei hõlma Rahvusvahelist Kriminaalkohut (ICC), mis on eraldiseisev organ. [240] Jarrah märkis, et juhtum annab võimaluse “anda selgeid ja lõplikke vastuseid küsimusele, kas Iisrael paneb toime genotsiidi Palestiina rahva vastu”. [240]

6. märtsil 2024 palus Lõuna-Aafrika Vabariik Rahvusvahelisel Kohtul määrata lisameetmed Iisraeli vastu, kuna Gaza elanikud seisavad silmitsi massilise näljaga. [299]

• Iisraeli vastus

Iisraeli valitsuse pressiesindaja Eylon Levy vaidlustas Lõuna-Aafrika positsiooni “vastikustundega”[240], väites, et Lõuna-Aafrika teeb koostööd Hamasiga,[239] kirjeldades Lõuna-Aafrika tegevust kui “vere laimamist“,[300] ja “natside kaasaegsete pärijate” kihutamises. [301] 

2. jaanuaril 2024 otsustas Iisrael esitada omapoolse seisukoha Rahvusvahelisele Kohtule. [298][302] 13. jaanuaril teatas Benjamin Netanyahu: “Keegi ei peata meid. Mitte Haag, mitte kurjuse telg, mitte keegi.” [303]

Lõuna-Aafrika hagiavaldus leidis toetust mõnedelt Iisraeli poliitikutelt, sealhulgas Ofer Cassifilt. [304]

• Rahvusvahelise Kohtu eelotsus

26. jaanuaril 2024. aastal tegi Rahvusvaheline Kohus eelotsuse, milles leidis, et Lõuna-Aafrika taotluses esitatud väited on “usutavad”, ja andis Iisraelile korralduse, milles kohustas neid võtma kõik nende võimuses olevad meetmed genotsiidiaktide ärahoidmiseks, genotsiidile õhutamise ärahoidmiseks ja selle eest karistamiseks ning põhiliste humanitaarabiteenuste lubamiseks Gazasse. [25]

• Kutsealaga seotud menetlused

Iisraeli poliitikast ja tavadest tulenevates õiguslikes tagajärgedes okupeeritud Palestiina territooriumil, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas,[305] Katar teatas: “Iisraeli genotsiidisõda Gaza rahva vastu on näidanud, et olukord Palestiinas on kõige pakilisem oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule”. [306]

• Kohtuasi Saksamaal

2024. aasta veebruaris esitasid Saksamaal palestiinlasi esindavad advokaadid kriminaalkaebuse poliitikute vastu, sealhulgas kantsler Olaf Scholz, välisminister Annalena Baerbock, majandusminister Robert Habeck ja rahandusminister Christian Lindner Gaza genotsiidile “kaasaaitamise ja sellele kihutamise” eest. [307][308]

Kohtuasjas Nicaragua vs. Saksamaa, mis esitati 1. märtsil 2024. aastal Nicaragua Rahvusvahelises Kohtus genotsiidivastase konventsiooni alusel Saksamaa vastu seoses riigi toetusega Iisraelile Iisraeli–Hamasi sõjas. [309][310] Nicaragua vs. Saksamaa hagejad taotlevad märget ajutiste kaitsemeetmete kohta, sealhulgas UNRWA peatatud Saksamaa rahastamise jätkamine ja Iisraeli sõjaliste tarnete lõpetamine. [310]

• Austraalia kohtumenetlus

2024. aasta märtsis esitati kriminaalkaebus Austraalia peaministri Anthony Albanese, välisministri Penny Wong, opositsioonijuhi Peter Dutton ja teiste poliitikute vastu. Hagejaid esindab Sydney advokaadibüroo Birchgrove Legal poolt Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC) genotsiidi, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude rikkumises uurimistaotlus, viidates UNRWA laimamisele, sõjalise abi andmisele ja “ühemõttelisele poliitilisele toetusele” Iisraeli tegevusele Iisraeli-Hamasi sõja ajal.[311][312]

• Rahvusvaheline kaasosalus

Mitmeid lääneriike on seostatud genotsiidi toetamisega. [313][314][315] Teiste ajakirjanike ja teadlaste hulgas. [156] Kanada Mount Royali ülikooli sotsioloogiaprofessor M. Muhannad Ayyash on öelnud, et Ameerika Ühendriigid on kaasosalised genotsiidis, antud juhul keset Iisraeli – Hamasi sõda, milles on Iisraelile märkimisväärset varustust antud. [316] 

2024. aasta jaanuaris teatas UNRWA endine pressiesindaja Chris Gunness, et Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik on kaasosalised Gaza-vastases genotsiidis. [317]

2024. aasta märtsis avaldas OXFAM pressiteate, milles teatas kavatsusest mitme teise valitsusvälise organisatsiooniga[n] kaevata Taani Kuningriik kohtusse, et takistada relvamüüki Iisraelile, kus nad hoiatavad, et relvi müües on Taani “kaassüüdlane rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumises […] ja usutav genotsiid.” [318][319]

• Ameerika Ühendriikide kaasosalus

13. 1 oktoobril 2023, ajakirjanik Eric Levitz luureandmetest väitis, et Ameerika Ühendriikide valitsusasutused, näiteks valitsuse administratsioon – on andnud heakskiidu Iisraeli sõjakuritegudele palestiinlaste vastu Iisrael ja Hamas sõjas [156].

4. jaanuaril 2024 tunnistas Ameerika Ühendriikide valitsus, et ei ole viinud läbi mõjuhinnangut selle kohta, kas Iisrael rikub rahvusvahelist humanitaarõigust. [320]

13. novembril 2023 kaebas New Yorgis asuv Põhiseaduslike Õiguste Keskus (CCR) president Joe Bideni kohtusse, väites president ei täitnud oma ametikohustusi, kui ta ei järginud riiklikes ja rahvusvahelistes seadustes määratletud standardeid, et takistada Iisraeli genotsiidi sooritamist Gazas sõjas.[90] 2024. aasta veebruaris teatas Lemkini Genotsiidi Ennetamise Instituut, et administratsiooni liikmed on kaassüüdlased väidetavas genotsiidis Gazas, öeldes: “Ükski Bideni administratsiooni taktika genotsiidi eitamiseks ja vastutuse vältimiseks ei pea ajaproovile vastu. 

President Biden ja peamised administratsiooni ametnikud on teel, mida tuleb mäletada kui 21. sajandi ühe halvima genotsiidi peamist võimaldajat”. [323]  Ali Harb kirjutas: “USA relvad on jätkuvalt voolanud Iisraeli, et relvastada sõjavägi, kes viib Gazas läbi arvatava genotsiidi. Samal ajal pingutab Biden, et kindlustada USA liitlasele 14 miljardit dollarit lisaabi.” [324]

2024. aasta veebruaris teatas Kuuba president Miguel Diaz-Canel Bermudez: “Nad on kaasosalised selles Iisraeli genotsiidis Palestiina vastu”. [325] Karen Wells jt viitavad ka 14,3 miljardile dollarile oma artiklis ajakirjas Laste geograafiad kui tõendile USA kaasosalusest Iisraeli “genotsiidisõjas”.[326]

• Ameerika Ühendriikide tsiviilpoliitikute retoorika

Florida osariigi seadusandlikus kogus Demokraatide Partei esindaja Angie Nixon rääkis, et ta toetab resolutsiooni, milles nõuti “pingete leevendamist” ja relvarahu palestiinlaste tapmise lõpetamiseks. Mingil hetkel ta ütles: “Meil on 10 000 surnud palestiinlast. Kui palju neid on piisavalt?”, vastas vabariiklasest esindaja Michelle Salzman koheselt “Kõik nad,” seejärel katkestas Nixon oma kõne, öeldes: “Üks mu kolleegidest ütles lihtsalt: “Kõik nad.” Vau.” Nixon ja Ameerika-islami suhete nõukogu nõudsid tema tagasiastumist. [328][329] 

CAIR-Florida tegevdirektor Imaam Abdullah Jaber ütles oma avalduses: “See Ameerika seadusandja jahutav üleskutse genotsiidile on Palestiina rahva aastakümnete dehumaniseerimise otsene tulemus Iisraeli apartheidi pooldajate ja nende innukate võimaldajate poolt valitsuses ja meedias.” [330]

USA kongressi liige Max Miller seadis kahtluse alla Gaza Tervishoiuministeeriumi esitatud andmete täpsuse, et Gazas on tapetud 10 000 inimest. Miller usub, et paljud tapetutest on olnud “Hamasi terroristid”, mitte süütud tsiviilisikud.[333] Endine esindaja Michele Bachmann, kes andis intervjuu detsembris 2023. aastal Charlie Kirki saates, ütles: “Niisiis on aeg, et Gaza lõpeks. Need kaks miljonit inimest, kes seal elavad – nad on targad palgamõrvarid. Nad tuleb sellelt maalt eemaldada. See maa tuleb muuta rahvuspargiks. Ja kuna nad on Iraani vabatahtlikud palgasõdurid, tuleb nad Iraani ukselävele visata. Las Iraan tegeleb nende inimestega.”  Vabariiklaste erakonnast Brian Mast, võrdles kõiki palestiinlasi rahvussotsialistidega  novembris maja põrandal. [336] Detsembris ta ütles, et Palestiina lapsed ei ole süütud tsiviilisikud, vaid “terroristid”, kes tuleks tappa, ja et Gazas tuleb hävitada rohkem infrastruktuuri. [337] 

4. märtsil 2024 Fox Newsile antud intervjuus ütles presidendikanditaat Donald Trump, kui temalt küsiti Iisraeli jätkuva rünnaku kohta Gazale, et “te peate probleemi lõpetama”, mida kommentaatorid on pidanud üleskutseks jätkata ja “kahekordistada” genotsiidiakte. [338][339] Palestiina-Ameerika USA kongressi liige Rashida Tlaib juhtis tähelepanu president Bideni väidetavale “genotsiidi” toetamisele.,[340]

4. novembril 2024 avaldas Tlaib video, milles ta seostas otseselt Joe Bidenit “Palestiina rahva genotsiidi” toetamises.[341][89] Craig Mokhiber alates ÜRO inimõiguste ülemvolinik astus tagasi, kritiseerides organisatsiooni vastuse eest 2023. aasta Iisrael – Hamasi sõda. [342][89] Mokhiber teatas hiljem, et Iisraeli tegevus Gaza vastu on “klassikaline õpiku genotsiidi juhtum”. [343]

• Saksamaa Liitvabariigi kaasosalus

2023. aasta oktoobris avaldas poliitikaanalüütik Lena Obermaier arvamust, et Saksamaa oli kaassüüdlane Iisraeli sõjakuritegudes Gaza vastu. [344] Obermaier kirjeldas üksikasjalikult, kuidas enamik Saksamaa silmapaistvamaid uudistekanaleid on “varem Iisraeli genotsiidipoliitikast vaikinud” ja teevad seda praegu. Poliitikaanalüütik tõstab esile ka Palestiina-meelsete meeleavalduste mahasurumist politsei poolt kogu Saksamaal [345] kui tõendit riigi kaasosalusest.[344]

Karen Wells jt rõhutavad, kuidas Saksamaa on kinnistanud oma kaasosaluse Iisraeli tegevuses, kriminaliseerides sõna genotsiid kasutamise, viidates Iisraeli mis tahes tegevusele. [326] 

2024. aasta veebruaris esitati Saksamaa kohtule kriminaalkaebus. Kaebus väidab, et erinevad poliitikud osalevad genotsiidis.,[307] Märtsis algatas Nicaragua Saksamaa vastu hagi kaasosaluse eest Rahvusvahelises Kohtus. [309]

Lugupidamisega

Revo Jaansoo

Lisa:

1. Esialgne aruanne ja taotlus nr 66.567.4567 õiguskantslerile (kellelt) Jaansoo, Revo (20. jaanuar 2024). Lk 1-111.
2. „Kas peab paika väide, et palestiinlaste vastu pannakse toime genotsiidiakte Gazas? Esialgne aruannne“ (kellelt) Jaansoo, Revo (kellele) õiguskantslerile (6. märts 2024). Lk 1-42.
3. „Andres Laiapea: Eesti võiks jätkata UNRWA rahastamist” (7. veebruar 2024). URL: 

https://www.telegram.ee/arvamus/andres-laiapea-eesti-voiks-jatkata-unrwa-rahastamist (06.04.2024). Lk 1-8.