Steve Watson
Šokeeriv raport paljastas seksuaalkuritegude dramaatilise kasvu EL-is viimase kümne aasta jooksul. Seksuaalvägivalla kuriteod on alates 2014. aastast peaaegu kahekordistunud, samas kui registreeritud vägistamiste arv on suurenenud 150 protsenti.
Aastatel 2015–2024 registreeriti ligikaudu 1,9 miljonit seksuaalkuritegu, sealhulgas 256 302 2024. aastal. ELi ametivõimud registreerisid aastatel 2015–2024 664 293 vägistamist. Valdav enamus ohvritest olid naised.
The Campaign for an Independent Britain, Stand for Our Sovereignty ja mõttekoja Facts4EU koostatud tulemused seovad selle arengu otseselt rändekriisiga, mis algas 2015. aastal Angela Merkeli ajal.
Šokeeriv raport paljastab seksuaalkuritegude arvu tohutu kasvu ELis, kuna peaministri avameelse poliitika ees kasvavad hirmud.
Kriitikud hoiatavad, et igasuguse liikumisvabaduse taastamine võib kaasa tuua sama vägivaldse kuritegevuse laine, millega Euroopa praegu maadleb.
Aruande autorid toovad välja, et tugevaim tõus langeb kokku 2015. aasta rändelainega, kuid rõhutavad ka, et definitsioonid ja aruandlustavad on riigiti erinevad.
Trendid aga ei valeta. Seksuaalkuritegude arv suurenes aastatel 2014–2024 94 protsenti. Vägistamisjuhtumite arv kasvas samal perioodil 150 protsenti.
See viimane raport kinnitab seda, mida me juba oleme dokumenteerinud. Viimase kümnendi jooksul on Hispaanias teatatud vägistamiste arv suurenenud tohutud 322 protsenti.
Sama mustrit võib näha ka Saksamaal, kus välismaalased on vägivaldsetes kuritegudes tugevalt üleesindatud ja vägistamisjuhtumite arv on alates 2018. aastast suurenenud 72 protsenti.
Need andmed ilmuvad ajal, mil Keir Starmer on taas kord surve all, et ta ei taasavaks Suurbritannia piire osana “ELi taaskäivitusest”.
Starmeri valitsus kaotas mais kontrolli enam kui 30 kohaliku omavalitsuse ja umbes 1500 volikogu liikme üle. Turvalistele piiridele ja Briti suveräänsusele keskendumise asemel taotleb ta Brüsseliga uut algust, mis võib Suurbritanniat paljastada samale kuritegevuse lainele, mis praegu pühib üle EL-i.
Suurbritannia on juba niigi hädas ebaseadusliku rände ja teatud kogukondadega seotud seksuaalkuritegude sagenemisega, kuid naasmine EL-i liikumisvabaduse reeglite juurde ainult süvendaks probleemi.
Starmeri jutt „Suurbritannia uuest suunast” eelseisval ELi tippkohtumisel on suveräänsuskampaaniad valvsaks teinud. Pärast leiboristide raskeid kaotusi kohalikel valimistel kardavad vastased, et ta võib Brexiti punased jooned vahetada ühtsele turule juurdepääsu vastu – ja et hinnaks võib olla inimeste vaba liikumise taastamine.
Nende viimaste statistikate sõnum on selge. Kontrollimatu ränne kultuuridest, mis ei jaga läänelikke väärtusi naiste turvalisuse osas, toob kaasa rohkem vägistamisi, seksuaalset vägivalda ja rikutud elusid.
Suveräänsus, turvalised piirid ja oma kodanike esikohale seadmine ei ole valikulised lisad – need on absoluutne miinimum, mis on naiste ja laste kaitsmiseks vajalik.
