Autoriks Brandon Smith Alt-Market.us kaudu,
Pärast Sam Bankman Friedi juhitava FTX krüptobörsi kokkuvarisemist kerkisid koheselt üles hoolsuskohustuse ja pädevuse küsimused, mis viitasid sellele, et võib-olla käsitles ettevõte varasid “kogemata” ning et Fried oli naiivne ja “ülepea”. Arvukad keskpanga ametnikud ja globalistlikud organisatsioonid astusid arutelusse peaaegu kohe, väites, et FTX on suurepärane näide sellest, miks on krüpto- ja digitaalvaluutade tsentraliseeritud reguleerimine vajalik. Nad väitsid, et ilma panganduse eliidi järelevalveta on katastroof vältimatu.
Muidugi, mida nad ei maininud, oli see, et FTX-l ja Sam Friedil olid juba ulatuslikud sidemed globalistlike rühmitustega, sealhulgas Maailma Majandusfoorumiga. Tegelikult oli Friedi ärimudeli aluseks WEF-i “huvirühmade kapitalismi” teooria, mida ta sageli nimetas “efektiivseks altruismiks”.
Sidusrühmade kapitalism on sisuliselt vabade turgude vastand – see on sotsialistlik/globalistlik raamistik, mis kasutab korporatsioone omamoodi majandusliku jõustamise vahendina. Korporatsioonid on juba oma tegevuses väga sotsialistlikud ja nende olemasolu sõltub täielikult nende erilisest suhtest valitsusega. Korporatsioonid luuakse valitsuse põhikirja alusel, neil on erikaitse „korporatiivse isiksuse” seaduste alusel ja nad väldivad piiratud vastutuse kaudu otseseid tagajärgi kuritegelikule tegevusele.
Paljudel ettevõtetel ei lasta isegi ebaõnnestuda, sest valitsused takistavad nende tegevust. See on sotsialism, mitte vabad turud. Kuid “huvirühmade kapitalism” laiendab seda dünaamikat sada korda.
Kui vabad turud väidavad, et ettevõtted peavad kogu majanduse toimimiseks esmaseks eesmärgiks kasumit teenima, kinnitab WEF, et ettevõtetel, sealhulgas pangaasutustel, on sotsiaalne kohustus, mis ulatub raha teenimisest kaugemale. Tüüpilisele vasakpoolsele kõlab see ilmselt utoopilise nägemusena, mis on täis lubadusi, kuid kõigile, kes tegelikult majandust mõistavad, kõlab see tsivilisatsiooni kokkuvarisemise retseptina.
WEF maalib sidusrühmade kapitalismi püüdluse valitseda ettevõtte süsteemi võimuses sotsiaalsete põhjuste kasuks. Tegelikkuses on see viis anda ettevõtetele ülim võim kõige üle, sealhulgas lõplik mõju avaliku käitumise üle.
Oleme näinud selle kohta ulatuslikke tõendeid viimastel aastatel rakendatud laialdaste ettevõtete ESG investeerimisprogrammide kaudu. Pole juhus, et ärganud ideoloogia sissetung peavoolu toimus täpselt samal ajal, kui kiirenes ESG-põhine laenuandmine.
Erinevatele ettevõtetele laenu andvad asutused said kehtestada krediidile juurdepääsu sotsiaalsed reeglid ning need reeglid nõudsid ettevõtetelt vasakäärmuslikku poliitikat oma turunduses ja sellest tulenevalt poliitikas. Sidusrühmade kapitalism seisneb kogu äritegevuse homogeniseerimises üheks ideoloogiliseks üksuseks – selle asemel, et innovatsiooni kaudu turuosa pärast omavahel konkureerida, on ettevõtted loobunud teenetepõhisest konkurentsist ja teevad kokkumängu, et küllastada peavoolu sotsiaalse õigluse kultuse, kliimamuutuste propaganda ja globalistliku retoorikaga.
Muutes korporatiivse eliidi ühiskonna eest “vastutavaks”, anname neile võimu ühiskonda kujundada.
WEF-i vale-altruismi mudel on aga osutunud ettevõtte ellujäämise jaoks katastroofiks. Pean nüüd mõtlema, kas see oli kogu aeg kavatsus – luua omamoodi ESG-st toidav ärkas finantsmull, mis pidi alati kokku kukkuma, jättes läänemaailma varemetesse.
Alates FTX sügisest on WEF oma veebisaidilt ja YouTube’i kanalilt vaikselt kustutanud kõik jäljed nende seotusest ettevõtte ja Friediga. Siiski on WEF-i mõju FTX-i ja Friedi filosoofia tegevuses laialdaselt ilmne.
FTX-i kapitalikahjudel oli mitu põhjust, alates krüptohindade langemisest kuni omastamiseni. Sellegipoolest oli algpõhjus sidusrühmade kapitalismi ideoloogia ja ESG poliitika toetamine odava likviidsusega. Ja täpselt sama dünaamikat näeme ka teistes institutsioonides, nagu Silicon Valley Bank.
Üllataval kombel hoiatas isegi Rahvusvaheline Valuutafond (nagu paljud meist alternatiivses majandusmeedias) ESG-ga seotud laenude võimaliku nõrkuse eest keskkonnas, kus keskpangad karmistavad likviidsust ja tõstavad intressimäärasid. IMF teatas 2022.aastal:
Finantsstabiilsuse riskid hõlmavad erinevat investorite baasi võrreldes traditsioonilisemate investoritega ja potentsiaalselt suuremat tundlikkust ülemaailmsete finantstingimuste suhtes, arvestades paljude ESG indeksite tehnoloogiarohket koostist. See on praeguses poliitilises keskkonnas oluline kaalutlus, kus arenenud majandusega riikide keskpangad tõstavad intressimäärasid ja vähendavad pandeemia ajal rakendatavaid poliitilisi meetmeid – see areng on hakanud karmistama finantstingimusi kogu maailmas.
SVB tegevusajalugu vaadates oli ettevõte ärganud õudusunenägu.
Heitke pilk nende 2021. aastal koostatud 66-leheküljelisele ESG-aruandele, et saada aimu, kui kaugel äärmuslikust poliitilisest vasakpoolsest pank oli. SVB on tippnäide sellest, miks “Get Woke, Go Broke” on midagi enamat kui mantra, see on reegel.
Veelgi sügavamale kaevates leiame, et SVB juhtkond oli suurel määral kaasatud WEF-i ja nende sidusrühmade kapitalismi mõõdikutesse (SCM) ning ettevõtte juhtimisse. SVB ei rakendanud mitte ainult kõiki WEF-i päevakorras kirjeldatud poliitikaid, vaid andis WEF-ile aru oma edusammudest.
SVB kapital oli tugevalt seotud väärtpaberitega, aga ka riskikapitaliga ärganud tehnoloogiaettevõtetele, kliimamuutustega seotud projektidele ja vasakpoolsetele aktivistide rühmitustele, mis kvalifitseerusid ESG laenude saamiseks; kõike alates BLM-ist kuni Buzzfeedini. Teisisõnu investeerisid nad agressiivselt rahakaevu projektidesse, mis neelasid sularaha ega andnud midagi tagasi. Tegelik küsimus on selles, kui palju USA panku on seotud ESG ja WEF-i operatsioonidega samal tasemel kui SVB? Kümneid? sadu?
Nagu olen viimastes artiklites märkinud, on Föderaalreservi intressimäärade tõstmine muutnud ESG likviidsuse vastuvõetamatuks. Pankadel on praegu liiga kallis laenu anda (või laenata), et rahastada selliseid kaotavaid ettevõtmisi nagu ärganud tehnoloogiaettevõtted ja kliimamuutuse mittetulundusühingud. Kaasatud on kõik “pangad liiga suured, et pankrotistuda”, see on hästi teada, aga kas neil on kapital ja kaitse, et keskpanga likviidsussilmustest hoolimata pinnal püsida? On selge, et keskmise astme pangad, nagu SVB, on väga haavatavad.
Kas ESG-laenu andmise peamine eesmärk MITTE meelitada korporatsioone ärganud põhjuseid propageerima, vaid meelitada neid ignoreerima pädevaid kasumimudeleid ja innovatsiooni, muutes need nõrgaks ja kergesti kukutatavaks?
Ärkanud invasioon USA ärimaailmas hakkab niikuinii surema. Juba on näha nihet tagasi kasumiotsingutele ja sotsiaalse õigluse vooruste signaalimisest loobumist. Ärkamise tipphetk juhtus covid-sulgude käigus ja nüüd on see hääbumas. Sellel ei olnud kunagi püsivat jõudu, sest see on liiga ebakindel ja kultuslik, et seda Ameerika ühiskonnas laialdaselt aktsepteerida.
Peale selle nõuab WEF-i “Suure lähtestamise” kontseptsiooni saavutamiseks tõsist majanduskriisi. Nad ei suuda kuidagi panna ameeriklasi tavalistes majandustingimustes kunagi omaks võtma sidusrühmade kapitalismi või “ma ei oma midagi ja ma olen õnnelik” jagamismajandust. Seega vajavad nad kriisisündmust, et tekitada elanikkonnas meeleheidet.
Vaadake seda nii: selleks, et globalistid saaksid saavutada soovitud täieliku ettevõttejuhtimise, võivad nad olemasoleva süsteemi hävitamiseks kasutada äratatud ESG-d, et nad saaksid selle asendada veelgi läbivama ärkamisstruktuuriga. Kõik, süüdistades vahepeal vabaturukapitalismi. See on väga sarnane idee globalistlikule strateegiale, mille kohaselt süüdistatakse „natsionalismi” just geopoliitilistes kriisisündmustes, mille globalism käivitab.
Arvestades praeguse ärimaailma ärkveloleku tohutut ulatust, ei suuda ma ära imestada, kas kogu majandus on ESG ja WEFiga seotud finantsvähkide tõttu seestpoolt täiesti mädanenud ja ootab lihtsalt murenemist nagu SVB.
