Autor Andrew Korybko kaudu Substack,
Suurem osa NATO-Vene varisõda Ukrainas ümbritsevast diskursusest keskendub loomulikult sündmustele selles riigis.
Tänapäeval hõlmab see improviseeritud “kurnamissõda”, mida peavad mõlemad pooled selle sees, valelipurünnaku stsenaariume oma tuumaelektrijaamade vastu ja seda, mis peaks juhtuma, kui Venemaa või Valgevene kasutaksid selles konfliktis tuumarelvi.
Mida aga enamik kommentaatoreid on unustanud, on see, kuidas NATO kirdetiib võib Venemaale palju pahandusi tekitada, kui käsk antakse.
Leedu ebaõnnestunud Kaliningradi blokaad 2022. aasta suvel ja tänavused püüdlused ehitada “EL-i kaitseliin” piki Poola-Valgevene piiri Eesti-Vene piirini, mis toimiks de facto uue raudse eesriidena, mis võiks laieneda Soome-Vene piirini, ei ole tänapäeval piisavalt räägitud. See võib muutuda pärast seda, kui Eesti kaitseväe juhataja rääkis eelmisel nädalal Tallinna plaanidest sulgeda Soome laht. Siin on tema täpsed sõnad, nagu teatas riiklikult rahastatud ERR:
“Merekaitse on valdkond, kus Soome ja Eesti koostöö hakkab tihenema ning võib-olla saame teha konkreetsemaid plaane, kuidas vajadusel vastase tegevust Läänemerel sõna otseses mõttes täielikult blokeerida. Sõjaliselt on see saavutatav, me oleme selleks valmis ja me liigume selles suunas. Kui oht on olemas ja see on vajalik, oleme valmis seda enda kaitsmiseks tegema.”
See ajendas Venemaa välisministeeriumi Sputniku sõnul vastama järgmiselt:
“Kui Soome ja Eesti kavatsevad kehtestada Venemaa laevandusele Soome lahe täieliku blokaadi, siis Venemaa peab sellist tegevust rahvusvahelise mereõiguse ilmselgeks rikkumiseks. Selle normid ei sisalda sätteid, mis lubaksid isegi mõne “ohu” alusel kehtestada laevanduse piiramise meetmeid, veel vähem ühepoolseid diskrimineerivaid meetmeid, mis on suunatud konkreetsele riigile … kuid me lähtume asjaolust, et selles küsimuses järgivad nad rangelt rahvusvahelise õiguse norme.”
Seega ei saa välistada stsenaariumi, et Eesti ja Soome blokeerivad paralleelselt Leeduga viimase nimekaima lahe, taaskehtestades oma blokaadi Venemaa pääsule Kaliningradi oma territooriumi kaudu Valgevenest.
See võib olla vaid vastus NATO-Vene pingete teravnemisele ja mitte üllatuslik provokatsioon, kuid see oleks siiski piisavalt tõsine, et provotseerida Kuuba-laadset brinksmanismikriisi. Venemaa ei luba ära lõigata oma Kaliningradi eksklaavi, mis on tema läänepoolseim operatsioonibaas NATO vastu.
Teine võimalus on see, et Trump ähvardab Putinit sellega pärast valimisi, kui ta võidab “läbirääkimistaktikana”, et panna teda nõustuma mis tahes tehinguga, mida talle Ukrainas pakutakse, kui ta keeldub.
Eesti ei räägiks Soome lahe blokeerimisest ilma USA eelneva julgustuseta ja need samad hämarad jõud võivad kas manipuleerida Trumpi arvama, et see on “hea mõte” või on juba veennud Kamalat võidu korral sellega hakkama saama, mis on globaalseks mureks.
On selge ja ühemõtteline ÜRO otsus:
Emamaa ja enklaavi vahelise ühenduse häirimine-takistamine on casus belli. Sõja kuulutamine.
S.t. et sel juhul kuulutab NATO Venemaale sõja.
Või kuulutavad Soome-Eesti-Läti-Leedu, kui nad ilma NATO “õnnistuseta” ühendust häirima asuvad. Aga sel juhul NATO “vihmavari” igal juhul ei avane ja baltimaad peavad ise oma supi ära helpima.