Olemasolevad liikluskaamerad, mis on kogu Ameerikas üles seatud kiiruseületamise ja punase tule irvitajate leidmiseks, asendatakse targemate tehisintellektil töötavate versioonidega, mis on varustatud uuendatud tarkvaraga, mis annab valitsusele esimest korda võimaluse jälgida käitumist erasõidukites, tõstes sellega häiret privaatsuse kaitsjates.
“Avalikkus peaks olema õigustatult mures,” ütles Electronic Frontier Foundationi vanempoliitikaanalüütik Matthew Guariglia ajalehele Epoch Times. “Kongress on täielikult loobunud oma kohustusest kaitsta inimeste privaatsust.”
Bideni administratsiooni 2022. aasta 2,2 triljoni dollari suurune infrastruktuuriseadus on toonud kaasa uute liikluskaamerate arvu järsu kasvu pärast seda, kui pärast seaduseelnõu seaduseks saamist välja antud föderaaljuhised lubasid paljudel osariikidel investeerida seireseadmetesse. Varem piirdusid osariikidele eraldatud transpordivahendid infrastruktuuriprojektide rahastamiseks, nagu maanteede ja sildade remont, kusjuures föderaalfondide raha kulutamine kaameratele oli lubatud ainult koolitsoonides. Kuid Bideni administratsioon andis osariikidele loa kasutada kuni 10 protsenti arve 15,6 miljardi dollari suurusest maanteede ohutusfondist kaamerate ja muude “liikluse automatiseeritud jõustamise” tööriistade ostmiseks – ja paljud tegid just seda.
Küberjulgeolekule keskendunud tarbijakaitserühma Comparitechi eelmisel aastal koostatud värskeimate andmete kohaselt on Ameerika tänavatel kaamerate arv plahvatuslikult kasvanud – keskmises linnas on umbes kuus kaamerat 1000 elaniku kohta, samas kui enimvaadatud linnas Atlantas Gruusias on ligi 50 kaamerat 1000 elaniku kohta. Andmed, mis näitavad praegust liikluskaamerate arvu, pole saadaval, kuid eeldatavasti on need oluliselt suuremad.
Otsus avada infrastruktuuri rahastus liikluskaameratele tuli ametnike sõnul katsena vähendada liiklussurmade arvu.
“Peaaegu 95 protsenti meie riigi transpordisurmadest leiab aset Ameerika tänavatel, teedel ja maanteedel ning nende arv on tõusuteel,” ütles USA transpordiminister Pete Buttigieg riiklikus liiklusohutuse strateegias pärast seaduse vastuvõtmist.
Paljud näevad aga seiretehnoloogia kasvus linnade jaoks raha võtmist, mis üritavad korvata COVID-i järgset eelarvepuudujääki. Märtsis tegi Washingtoni linnapea Muriel Bowser ettepaneku lisada linnatänavatele sadu uusi liikluskaameraid, et kompenseerida prognoositavat tulude vähenemist ligi 400 miljoni dollari võrra. Trahvide ja lõivude justiitskeskuse tegevdirektori asetäitja Priya Sarathy Jones ütles Reutersile, et liiklust jälgivad kaamerad on “üks lihtsamaid asju, mille poole me saame pöörduda ja kiiresti tulu teenida.”
Lisaks on tarkvarauuendused, mis võimaldavad analüüsida sõidukite sisemust ning juhtide ja reisijate käitumist, tekitanud privaatsuskaitsjate seas muret üha pealetükkivama valitsuse pärast, mis oleks eelmiste põlvkondade jaoks tundunud otsekui düstoopilise ulmeromaanina.
Ühendkuningriigis on võimud juba määranud juhtidele sadu trahve pärast seda, kui tehisintellekti liikluskaameraid kasutati selliste rikkumiste tuvastamiseks nagu turvavöö mittekasutamine.
Ühendkuningriigi kodanikuvabaduste eest võitleja Jake Hurfurt organisatsioonist Big Brother Watch ütles ajalehele The Sun: “Selline pealetükkiv ja jube jälgimine, mis kohtleb iga möödujat potentsiaalse kahtlusalusena, on ülemäärane ja normaliseerub. See ohustab kõigi privaatsust.”
“Inimestel peaks olema vabadus elada oma elu ilma näotute AI-süsteemide analüüsita.”
Juulis paigaldasid Austraalia kohalikud omavalitsused teede äärde uued telefonituvastuskaamerad, et märgata juhte, kes oma mobiilseadmetes sõnumeid saadavad.
Ameerikas on sellised linnad nagu Seattle, Tacoma ja San Francisco ning Reno võtnud kasutusele AI liikluskaamerad, mille eesmärk on parandada liiklusvoogu. Los Angeles ja New York on samuti arutanud tehnoloogia kasutamist.
Kuigi USA põhiseaduse neljas muudatus pakub kaitset politsei läbiviidavate videootsingute eest, puuduvad praegu üldised juriidiliselt jõustatavad reeglid eraelu puutumatuse rikkumise piiramiseks.
Hr Guariglia hoiatab, et eetilised piirid avaliku turvalisuse vajaduse ja Orwelli politseiriigi vahel võivad tehnoloogia arenguga mõnikord hägustuda.
“Ma näen seda kindlasti tulemas, kus kaamerad analüüsivad autos viibivaid reisijaid,” ütles hr Guariglia. “See võib muuta kodanikud vastuvõtlikuks politsei järelevalvele, kui nad loobuvad teadmisest, kus nad kummardavad, millise advokaadi juurde nad lähevad või milliste ajakirjanikega nad räägivad.”
Vähemalt ühes teises riigis on elanikud juba hakanud tehnoloogia vastu võitlema.
Pärast seda, kui London laiendas oma Ultra Low Emission Zone programmi, mis kasutab AI liikluskaameraid linna sisenevate vanemate sõidukite juhtide tuvastamiseks ja trahvimiseks, näitasid paljud kodanikud oma nördimust vandalismiaktidega. Politsei sõnul on end Blade Runnerideks nimetav valvsa rühmitus sel kuul kahjustanud, lahti ühendanud või varastanud sadu intelligentseid kaameraid.
“Kaamerad kukuvad pidevalt alla,” ütles meeleavalduste korraldaja Nick Arlett CBS Newsile. “Inimesed on vihased.”
