Washingtoni apellatsioonikohus otsustas ühehäälselt, et 6. jaanuari süüdistatava karistust suurendati valesti, mis võib mõjutada paljusid teisi 6. jaanuari juhtumeid.
USA DC ringkonna apellatsioonikohus otsustas reedel, et Larry Brockile, kes mõisteti süüdi mitmetes 6. jaanuariga seotud kuritegudes, esitati alusetult lisasüüdistus “õigusemõistmisse sekkumises”. Kohtu arvamuse kirjutanud kohtunik kirjutas, et süüdistus ei kehti siiski karistuse suurendamise kohta ja lükkas selle maha.
“Brock vaidlustab nii ringkonnakohtu tõlgenduse paragrahvi 1512(c)(2) elementidest kui ka tõendite piisavuse selle süüdimõistmise toetuseks,” kirjutas kohtunik Patricia Millett.
President Barack Obama poolt ametisse nimetatud kohtunik jõudis järeldusele, et igasugune sekkumine kongressi 2020. aasta valimishäälte kinnitamisse ei võrdu karistuse suurendamisega.
“Kuna paragrahvi 2J1.2 tekst, kommentaarid ja kontekst kinnitavad, et “õigusemõistmine” ei laiene kongressi poolt valimiskolleegiumi häälte lugemisele ja kinnitamisele, eksis ringkonnakohus, kohaldades Brocki paragrahvi 1512(c)(2) süüdimõistmisele paragrahvi 2J1.2(b)(2) kolmeastmelist karistust,” kirjutas kohtunik.
Kohtunikud kirjutasid hr Brockiga vesteldes, et kongressi funktsioon 6. jaanuaril ei olnud kohtulik, vaid oli vaid osa 2020. aasta presidendivalimiste protsessist.
“Tervikuna on valimiskolleegiumi häälte sertifitseerimise mitmeastmeline protsess – mis on meie demokraatliku valitsussüsteemi jaoks nii oluline kui see ka pole – vähe sarnane traditsioonilise arusaamaga õigusemõistmisest kui kohtulikust või poolkohtulikust uurimisest või individuaalsete õiguste kindlaksmääramisest,” järeldas paneel.
Nad lisasid, et sel päeval Kapitooliumis viibinud õiguskaitseametnikud pidid “kaitsma seadusandjaid ja nende protsessi, mitte uurima üksikisikute õigusi ega jõustama kongressi sertifitseerimisotsust”.
“Lõppude lõpuks,” kirjutasid kohtunikud, “on õiguskaitse julgeoleku huvides kohal mitmesugustes valitsuse menetlustes, mis ei hõlma “õigusemõistmist” – näiteks presidendi inauguratsioone ja tänupüha Türgi armuandmist.”
Nüüd vabastatakse hr Brocki karistus põhikirja alusel ja ta saadetakse reedese määruse kohaselt ringkonnakohtusse uueks arutamiseks.
Kuid pole selge, kas hr Brocki karistust vähendatakse või kohaldatakse seda paljude teiste inimeste suhtes, keda süüdistati Kapitooliumi rikkumisega seotud õigusemõistmisse sekkumises. Otsus võib aga mõjutada läbirääkimisi tulevaste 6. jaanuari kohtualuste üle, keda süüdistatakse kuriteos.
Kümned 6. jaanuari kohtualused on justiitsministeeriumi andmetel süüdi mõistetud ja süüdi mõistetud õigusemõistmisse sekkumise eest. See võib tähendada, et nende vanglas veedetud aega ja muid karistusi tuleb vähendada.
Vahepeal on justiitsministeerium sageli palunud kohtunikel kohaldada süüdistatavate suhtes lisatasusid, öeldes, et kongressi istung 6. jaanuaril 2021 valimishäälte lugemiseks ja valimiste kinnitamiseks oli sama, mis kohtumenetlus.
Kuid hr Brocki advokaadid väitsid apellatsioonis edukalt, et süüdistused ei tohiks mõjutada tema karistust pärast seda, kui talle määrati 2023. aastal kaheaastane vanglakaristus. Toona arvutas hr Brocki süüdi ja süüdi mõistnud madalama astme kohtu kohtunik välja, et obstruktsioonisüüdistus tähendas, et ta peaks vanglas rohkem aega veetma.
Kohus tegi süüdimõistva otsuse, kuna jättis samal ajal jõusse hr Brocki süüdimõistmise seoses tema tegevusega 6. jaanuaril 2021, kui tuhanded rikkusid valimiste kinnitamise ajal USA Kapitooliumi.
Septembris toimunud kohtuvaidluste ajal märkis hr Brocki advokaat, et ta ei pannud 6. jaanuaril toime vägivalda ja ütles, et mees usub, et 2020. aasta valimised varastati. “Hr Brock arvas, et ta käitub õiglaselt, patriootlikult ja silmapaistvalt õige eesmärgiga,” ütles advokaat Charles Burnham toona teadete kohaselt.
Kohtunike kolleegium lükkas selle väite reedel tagasi. “Brock osales mässus, mille eesmärk oli 2020. aasta presidendivalimised jõuga ümber lükata ja et ta oli ise valmis selle eesmärgi saavutamiseks vägivaldselt tegutsema,” kirjutasid kohtunikud.
Oma sotsiaalmeedia postituste tõttu valimiste kohta lisas kohus: “Kui süüdistatav teatab oma kavatsusest kasutada vägivalda kongressi menetluse takistamiseks, on varustatud vägivallaga ja seejärel tegelikult takistab seda menetlust, toetavad tõendid järeldust, et ta tegutses lubamatul eesmärgil või teades oma tegude õigusvastasusest.”
Mõned 6. jaanuari kohtualused on kohtukutsetes väitnud, et seadust on nende kuritegudes süüdistamiseks valesti kohaldatud. Ülemkohtul on kavas arutada argumente 6. jaanuari süüdistatavate aprillis esitatud kaebuses seaduse kohaldamise kohta, mis võib mõjutada ka erinõunik Jack Smithi kohtuasja endise presidendi Donald Trumpi vastu, kuna talle esitatakse Washingtonis kaks obstruktsioonisüüdistust.