📌 Eesti väike rahvaarv, suur kulu
Eesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit inimest, kuid riigieelarve kulud 2025. aastal ulatuvad 18,2 miljardi euroni. See tähendab, et iga Eesti elanik “kannab” aastas keskmiselt 13 124 euro eest riiklikke kulusid.
Võrdluseks: Leedus on see näitaja ainult 9000 eurot inimese kohta.
➡ Kui Eesti suudaks kulutada sama tõhusalt kui Leedu, säästaksime aastas üle 5,36 miljardi euro – see on 29,5% kogu riigieelarvest.
💸 Kuhu raha tegelikult läheb?
Oleme välja toonud rea kulusid, mis näitavad, kui palju ressurssi neelab riigiaparaat ja haldussüsteem:
| Kululiik | Aastane kulu € |
|---|---|
| Kaitsekulud | 1 600 000 000 |
| Töövõimetoetused | 800 000 000 |
| Tasuta kõrgharidus | 317 000 000 |
| Erakondade toetus | 5 240 000 |
| Riigikogu liikmete tasud | 9 570 000 |
| Kohalike volikogude liikmete tasud | 10 300 000 |
| Ametnike palgakulud (133 000 inimest) | 2 900 000 000 |
| Ametnikega seotud kommunaalid ja autod | 1 450 000 000 |
| Kokku | ~7,1 miljardit eurot |
See tähendab, et iga Eesti pere (kokku u 342 000) panustab nende valdkondade kaudu aastas keskmiselt üle 20 000 euro.
🤯 Kas see on tõesti vältimatu?
Me ei räägi siin riigi põhifunktsioonide kaotamisest, vaid efektiivsest ja targast valitsemisest. Kui riik suudaks toimida sama kulutõhusalt nagu Leedu või näiteks Iirimaa (kus valitsuskulud on kõigest 20,6% SKT-st), oleks võimalik:
-
Langetada makse
-
Luua eluasemetoetusi
-
Vähendada ametkondade arvu
-
Suunata rohkem vahendeid otse perede ja laste toetamiseks
🧠 Järeldus
Eesti riik kas ei oska või ei taha majandada. Meil on kõik võimalused olla Euroopa kõige paindlikum ja efektiivsem riik, kuid praktikas on kulud kõrgemad kui mitmel suuremal riigil.
Küsimus pole enam „kas me suudame seda muuta“, vaid kas meil on poliitilist tahet ja julgust see ära teha.
