Midagi on avalikult taas välja öeldud. Miks see nii oluline on?! Sotsiaalpsühholoogiast on see Polyichinelle`i saladuse efekt ammu tuntud, suisa Vana-Rooma aegadest. Kujutlege hetkeks näiteks perekonda, kus on haigevoodis tegelikult parandamatult haige pereliige. Senikaua, kuni seda fakti pole keegi kõva häälega ja avalikult välja öelnud, käib justkui näitemäng, kus kõik seda teavad, kuid teevad näo, nagu oleks kõik kõige paremas korras. Niipea aga, kui keegi selle kas kogemata või meelega välja ütleb, muutub kõik – ühed hakkavad juba vara jagama, teised matusebüroode hindu uurima, keegi langeb musta masendusse ja keegi ehk hingab kergendatultki.
Jürgen Ligi tegi seda jälle! Seekord paljastas ta tegelikult oma suhtumise pleebsi ehk lihtrahvasse. Seni arvasime ehk tõsimeeli, et Eesti Vabariik määratleb ennast demokraatliku õigusriigina, mis on rajatud olulistele põhiväärtustele ja vastavalt põhiseadusele on riigis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Ligi annab aga teada, et see nii ei ole ja seda selge sõnaga, nimetades kodanikke lihtsalt kõrvalseisjateks.
„Jürgen Ligi: kõrvalseisjad ei saa Kallasele öelda, et astugu või ärgu astugu tagasi. See on isiklik otsus“
Seega – pole kõrvalseisjatest kodanike asi, kas suverään astub tagasi või edasi. See, et kõikvõimalike küsitluste tulemusena on välja tulnud, et rahvas oma valdavas enamuses peaministri tagasiastumist soovib, et mängi mingit rolli. Kui nii, siis ei ole me ju enam demokraatlik riik, mis on rajatud põhiväärtustele, kus eelkõige just valijal on sõnaõigus riigi jaoks otsustaval hetkel kaasa rääkida. Seda tasub meeles pidada ja ehk isegi mingid järeldused teha.
Omast arust samasse straati kuulub ka terve rida arvajaid ja paraku ka end teadlasteks nimetavaid isikuid, kes näivad omavat seda suhtelise tõe monopoli ja klassikalist aksioloogiat (klassikaline väärtusõpetus, A.R) paraku üldse ei tunnegi, ehkki – väärtustest armastavad nad kõige rohkem jutlustada. Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop on välja käinud dilemma, mis paneb oma loogilisuse poolest ahhetama:
„Margit Sutrop: peaminister Kaja Kallase raske valik – jääda lojaalseks abikaasale või riigile?“
Selle konstruktsiooni alusel tuleb välja, et lojaalsus abikaasale toob kaasa automaatselt kaasa ebalojaalsuse riigile ehk otsese riigi reetmise, lojaalsus riigile tähendab ju sellesama loogika alusel automaatselt sängipugemist kellegagi, kes su abikaasa ei ole?! Sellesama „teadlase“ konstruktsioon eeldab veel ka ju seda, et olla hea ning truu kaasa ja samal ajal ka riigi patrioot polegi võimalik?!
Siin võib ju joriseda, kuid just seda meil paljude poolt eksperdiks tituleeritav isik just ütleski!
Veel üks detail selle kaasuse puhul, mille puhul oleks eeldanud ajakirjanduse veidi tähelepanelikumat suhtumist.
Kui mitmel poolt on kerkinud küsimusi, kust Kaja Kallasel see 350 000 laenuraha kohe niisama võtta oli (. Kust võttis Kaja Kallas mehe firmale laenu andmiseks 350 000 eurot? (postimees.ee), siis vaataks siinkohal pisut laiemat pilti, mis avalikult saadaval. Jutt on veidi enamast.
Kuidas saab Kaja Kallas ehitada 8100 eurose palga eest mere äärde 240 ruutmetrist maja ( SUUR ÜLEVAADE | Peaminister Kaja Kallas ehitab mere äärde maja: kui palju maksab uute ministrite kinnisvara? – Kroonika (delfi.ee) – vähemalt350 000 eurot, osta korteri 450 000 euro eest ( Peaminister Kaja Kallas elab pool miljonit maksvas korteris – Lõunaeestlane (lounaeestlane.ee), sisustada seda vähemalt 50 000 euro eest ja anda mehele samal ajal veel juba nimetatud laenu 350 000 eurot?! Kuid – tegu on „võimeka naisega“ (M.Lemendik). Ja mehed, teadke edaspidi, et abiellumine võimeka naisega, sisaldab endas alati riske! (https://www.ohtuleht.ee/1090888/metaprindi-juht-martti-lemendik-muidugi-oli-see-meie-vaates-risk-et-arvo-oli-otsustanud-abielluda-voimeka-naisterahvaga).
Kuskilt on tulnud ka signaale, et peaminister võiks nüüd isiklikult mingi summaga näiteks Zelenskyt toetada, kuid kas sel on erilist mõtet, sest meedia andmetel on viimane just oma ämmale Egiptuses 5 miljoni eest suvila ostnud… Meil lauldakse, et
„tõukan ämma trepist alla,
annan võmmu kuklasse.
Ise hoolitsevalt küsin:
kuhu tõttad, eideke?!“
Tuleb välja, et võib ka teisiti ja alustagem vanade lorilaulude ja neid ikka laulva rahva tühistamisest.
Andres Raid
