Suure osa inimkonna ajaloost ei elanud enamik inimesi linnades.
Nagu Visual Capitalisti Pallavi Rao allpool kirjeldab, vajavad linnad – tihedalt asustatud ja isemajandatud asulad – eksisteerimiseks palju spetsiifilisi eeldusi. Kõige olulisem, eriti suure osa inimkonna ajaloost, on toidu küllus.
Toidu ülejääk toob kaasa tihedama populatsiooni ja võimaldab inimestel spetsialiseeruda muudele oskustele, mis ei ole seotud inimese põhilise ellujäämisega.
Kuid see tähendab ka seda, et linnad tarbivad tavaliselt rohkem esmatarbekaupu, kui toodavad. Ja nende suurus nõuab paljusid muid teenuseid – nagu transport ja kanalisatsioon –, mille ülalpidamine on traditsiooniliselt kallis. Nii et suurte linnakeskuste ja eriti maailma suurimate linnade ülalpidamine oli tohutu ülesanne.
Kaardistaja ja ajaloo YouTuber Ollie Bye on visualiseerinud seitset maailma suurimat linna alates aastast 3000 eKr. Tema video hõlmab linnu, mille elanike arv on vähemalt 10 000 ja vihjab ajaloolistele sündmustele, mis viisid linnade rajamiseni, kasvuni ja lõpuks langemiseni.
Maailma suurim linn läbi ajaloo
Mis tahes ajalooliste andmete puhul on täpsus alati murettekitav ning linnaelanikkond oli kuni tööstusrevolutsioonini ligikaudne ja harvaesinev hinnang.
Bye on videos kasutatud andmekogumi loomiseks kasutanud mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas ÜRO-d ja paljusid uurimistöid.
Mõnes kohas pidi ta andmete mõistlikkuse ja järjepidevuse hoidmiseks tuginema ka oma hinnangutele ja kriteeriumidele:
- Varases ajaloos ei andnud mõned linnad rahvaarvu hinnanguid pikka aega ja neid tuli võrdsustada või hinnata muude allikate kaudu. Näiteks Babüloni rahvaarv oli hinnanguliselt 1600 eKr (60 000) ja 1200 eKr (75 000), kuid 400 aasta jooksul mitte ühtegi.
- Arvesse ei võetud linnu, mis tõusid vaid korraks üle 10 000 elaniku või mis oleksid olnud suurimate linnade edetabelis vaid paariks aastaks (ja ebakindlate hinnangute põhjal).
Siin on ülevaade suurimast linnast alates aastast 3000 e.m.a, mille elanikkond on iga linna valitsemisaja viimasel aastal loetletud miljonites. Samas kohas on loetletud ka linnad, kus on praeguste riikide lipud.
Ajavahemik | Suurim linn | Rahvaarv (miljonid) | Riik |
---|---|---|---|
3000-2501 eKr | Uruk | 0.08 | Iraak 🇮🇶 |
2500-2251 eKr | Lagash | 0.06 | Iraak 🇮🇶 |
2250-2001 eKr | Pööra ümber | 0.08 | Iraak 🇮🇶 |
2000-1751 eKr | Isin | 0.04 | Iraak 🇮🇶 |
1750-1251 eKr | Babülon | 0.06 | Iraak 🇮🇶 |
1250-1001 eKr | Pi-Ramess | 0.16 | Egiptus 🇪🇬 |
1000-601 eKr | Teeba | 0.12 | Egiptus 🇪🇬 |
600-301 eKr | Babülon | 0.20 | Iraak 🇮🇶 |
300-201 eKr | Kartaago | 0.40 | Tuneesia 🇹🇳 |
200 eKr-270 e.m.a | Aleksandria | 0.60 | Egiptus 🇪🇬 |
271-350 eKr | Rooma | 0.39 | Itaalia 🇮🇹 |
351-500 CE | Konstantinoopol | 0.49 | Türgi 🇹🇷 |
501-640 CE | Ktesifon | 0.50 | Iraak 🇮🇶 |
641–644 eKr | Konstantinoopol | 0.40 | Türgi 🇹🇷 |
645–795 e.m.a | Chang’an | 0.59 | Hiina 🇨🇳 |
796-963 eKr | Bagdad | 1.10 | Iraak 🇮🇶 |
964-975 eKr | Konstantinoopol | 0.32 | Türgi 🇹🇷 |
976-984 e.m.a | Cordova | 0.33 | Hispaania 🇪🇸 |
985-1144 e.m.a | Bian | 0.44 | Hiina 🇨🇳 |
1145-1199 e.m.a | Konstantinoopol | 0.24 | Türgi 🇹🇷 |
1200-1275 eKr | Linan | 0.36 | Hiina 🇨🇳 |
1276–1278 e.m.a | Kairo | 0.37 | Egiptus 🇪🇬 |
1279–1315 e.m.a | Hangzhou | 0.43 | Hiina 🇨🇳 |
1316–1348 e.m.a | Kairo | 0.50 | Egiptus 🇪🇬 |
1349–1353 e.m.a | Hangzhou | 0.43 | Hiina 🇨🇳 |
1344-1380 e.m.a | Kairo | 0.35 | Egiptus 🇪🇬 |
1381–1394 e.m.a | Vijayanagara | 0.36 | India 🇮🇳 |
1395–1426 e.m.a | Ying Tian | 0.50 | Hiina 🇨🇳 |
1427–1441 e.m.a | Vijayanagara | 0.44 | India 🇮🇳 |
1442–1612 e.m.a | Peking | 0.70 | Hiina 🇨🇳 |
1613–1678 e.m.a | Konstantinoopol | 0.74 | Türgi 🇹🇷 |
1679-1720 e.m.a | Dhaka | 0.78 | Bangladesh 🇧🇩 |
1721–1826 e.m.a | Peking | 1.30 | Hiina 🇨🇳 |
1827-1918 e.m.a | London | 7.40 | Ühendkuningriik 🇬🇧 |
1919-1954 e.m.a | New York | 13.20 | USA 🇺🇸 |
1955 – tänapäeva | Tokyo | 37.30 | Jaapan 🇯🇵 |
Viljaka poolkuu iidsed linnad
“Tsivilisatsiooni hälliks” peetud Viljakas Poolkuu Lähis-Idas oli 3000 e.m.a koduks kõigile seitsmele maailma suurimale linnale.
Sumeri linn Uruk (tänapäeva Iraak), kus elab väidetavalt legendaarne kuningas Gilgameš, oli edetabelis 40 000 inimesega. Sellele järgnes 20 000 elanikuga Memphis (Egiptus).
Järgmise 1700 aasta jooksul hoidsid teised Mesopotaamia linnad tänapäeva Iraagis ja Süürias pooluspositsioone, kasvades pidevalt ja segades omavahel suurimate hulka.
2250 eKr leidis esimest korda Induse oru tsivilisatsioonist erinev Aasia linn Mohenjo-Daro (tänapäeva Pakistan) 40 000 inimesega koha nr 4.
Allolev tabel on kiire ülevaade seitsmest suurimast linnast maailmas ajavahemikus 3000 eKr kuni 200 e.m.a. Jällegi on populatsioonid loetletud miljonites.
Koht | 3000 eKr | 2250 eKr | 1250 eKr | 200 CE |
---|---|---|---|---|
1 | Uruk (0,04) 🇮🇶 | Girsu (0,08) 🇮🇶 | Pi-Ramesses (0,16) 🇪🇬 | Aleksandria (0,60) 🇪🇬 |
2 | Memphis (0,02) 🇪🇬 | Suur (0,05) 🇸🇾 | Teeme (0,12) 🇨🇳 | Pataliputra (0,35) |
3 | Kogukond (0,02) 🇮🇶 | Kogukond (0,04) 🇮🇶 | Teeba (0,08) 🇪🇬 | Kartaago (0,20) 🇹🇳 |
4 | Nagar (0,02) 🇸🇾 | Mohenjo-daro (0,04) 🇵🇰 | Sapinuwa (0,07) 🇹🇷 | Luoyang (0,20) 🇨🇳 |
5 | Lagaš (0,02) 🇮🇶 | Akkad (0,03) 🇮🇶 | Babülon (0,07) 🇮🇶 | Seleucia (0,20) 🇮🇶 |
6 | Larak (0,01) 🇮🇶 | Uruk (0,03) 🇮🇶 | Hattusa (0,06) 🇹🇷 | Pergamon (0,20) 🇹🇷 |
7 | Eridu (0,01) 🇮🇶 | Memphis (0,03) 🇪🇬 | Uruk (0,03) 🇮🇶 | Taxila (0,10) 🇮🇳 |
Alles aastal 1250 e.m.a saavutasid kahe esikoha linnad erinevates piirkondades: Pi-Ramesses (Egiptus) ja Yin (Hiina), mõlemas elab üle 100 000 elaniku.
Egiptuse linnad on järgmise aastatuhande jooksul jätkuvalt kõige rahvarohkemad – mille katkestasid korraks Kartaago ja Babülon – kuni ühise ajastu alguseni. 30.aastaks oli Aleksandria maailma suurim linn, kuid esikümnesse kuulusid Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Aasia esindajad.
Kõik teed viivad Rooma
Vahepeal hakkas ka üks linn Euroopas nägema stabiilset kasvu – Rooma.
3.sajandi keskpaigani e.m.a kulus Roomast, et saada kõige suurema rahvaarvuga linn, millele järgnes veel Aleksandria (Egiptus). Samal ajal kasvas Iraagis Sasanianide impeeriumi pealinn Ctesiphon kiiresti.
Koht | 271 EÜ | 351 CE | 501 EÜ | 645 CE |
---|---|---|---|---|
1 | Rooma (0,39) 🇮🇹 | Konstantinoopol (0,29) 🇹🇷 | Ctesiphon (0,41) 🇮🇶 | Chang’an (0,38) 🇨🇳 |
2 | Aleksandria (0,37) 🇪🇬 | Ctesiphon (0,25) 🇮🇶 | Konstantinoopol (0,40) 🇹🇷 | Konstantinoopol (0,32) 🇹🇷 |
3 | Luoyang (0,20) 🇨🇳 | Rooma (0,24) 🇮🇹 | Luoyang (0,20) 🇨🇳 | Kanyakubja (0,24) 🇮🇳 |
4 | Vaishali (0,17) 🇮🇳 | Pataliputra (0,22) | Teotihuacan (0,15) 🇲🇽 | Luoyang (0,21) 🇨🇳 |
5 | Kartaago (0,16) 🇹🇳 | Luoyang (0,20) 🇨🇳 | Jiankang (0,15) 🇨🇳 | Sammas (0,17) 🇧🇿 |
6 | Teotihuacan (0,14) 🇲🇽 | Vaishali (0,16) 🇮🇳 | Tigu (0,14) 🇧🇿 | Ctesiphon (0,41) 🇮🇶 |
7 | Antiookia (0,12) 🇹🇷 | Teotihuacan (0,15) 🇲🇽 | Chang’an (0,10) 🇨🇳 | Teotihuacan (0,15) 🇲🇽 |
3.sajandi lõpupoole jagunes Rooma impeerium kaheks ning idapoolse poole uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. Järelikult oli see 353.aastaks Roomast välja kasvanud ja muutunud maailma rahvarohkeimaks linnaks ning järgmise paari sajandi jooksul nõuab see tiitli ikka ja jälle tagasi.
Suurimad linnad ulatuvad 1 miljonini
9.sajandil sai Bagdadist esimene linn, kus oli miljon elanikku (kuigi ajaloolaste hinnangul võisid Rooma ja Hiina linn Chang’an selle arvu varem saavutada).
Kulus peaaegu üheksa sajandit, kuni linnas on taas miljon elanikku ja Bagdadi valitsusaeg ei kestnud kaua. 10.sajandiks oli Hiina Põhja-Songi dünastia pealinnast Bianist saanud maailma suurim linn, kus Bagdad kannatas ümberpaigutamise ja poliitilise võimu kandmise tõttu teistesse piirkonna linnadesse.
Koht | 850 CE | 985 CE | 1316 CE | 1381 e.m.a |
---|---|---|---|---|
1 | Bagdad (1.00) 🇮🇶 | Bian (0,35) 🇨🇳 | Kairo (0,44) 🇪🇬 | Vijayanagara (0,36) 🇮🇳 |
2 | Chang’an (0,60) 🇨🇳 | Córdoba (0,33) 🇲🇽 | Hangzhou (0,43) 🇨🇳 | Kairo (0,35) 🇪🇬 |
3 | Konstantinoopol (0,27) 🇹🇷 | Konstantinoopol (0,32) 🇹🇷 | Täringud (0,40) 🇨🇳 | Pariis (0,29) 🇫🇷 |
4 | Kanyakubja (0,21) 🇮🇳 | Angkor (0,18) 🇰🇭 | Pariis (0,25) 🇫🇷 | Yingtian (0,27) 🇨🇳 |
5 | Luoyang (0,20) 🇨🇳 | Bagdad (0,17) 🇮🇶 | Kamakura (0,20) 🇯🇵 | Hangzhou (0,23) 🇨🇳 |
6 | Bian (0,17) 🇨🇳 | Kyoto (0,15) 🇯🇵 | Guangzhou (0,15) 🇨🇳 | Piiks (0,15) 🇨🇳 |
7 | Córdoba (0,16) 🇲🇽 | Kairo (0,12) 🇪🇬 | Fez (0,14) 🇲🇦 | Tabriz (0,14) 🇮🇷 |
Alates 12.sajandist piirasid mongolite sissetungid Lähis-Idas ja Kesk-Aasias tõsiselt piirkonna rahvastiku kasvu. Ka Euroopa linnad laastati 14.sajandil, kuid marodööride asemel katkud.
Järgmise paarisaja aasta jooksul olid edetabeli tipus Kairo (Egiptus), Hangzhou (Hiina) ja Vijayanagara (India), kuni Peking saavutas (ja enamasti hoidis) esikoha läbi 19.sajandi.
Tööstusrevolutsioon ja kiire linnastumine
Tööstusrevolutsiooni algus Ühendkuningriigis, mis levis ülejäänud Euroopasse ja hiljem ka USAsse, tõi kaasa linnarahvastiku seninägematu kasvu.
Tehased vajasid tööjõudu, mis põhjustas massilise väljarände maapiirkondadest linnade kasvukeskustesse.
1827.aastal möödus London Pekingist, saades 1,3 miljoni elanikuga maailma suurimaks linnaks. Järgmise 100 aasta jooksul kasvas selle elanikkond peaaegu 7 korda , jäädes kõige suurema rahvaarvuga linnaks kuni Esimese maailmasõja lõpuni, mil New York ületas selle.
Koht | 1442 | 1851 | 1919 | 1955 |
---|---|---|---|---|
1 | Peking (0,51) 🇨🇳 | London (2.2) 🇬🇧 | New York (7.6) 🇺🇸 | Tokyo (13.7) 🇯🇵 |
2 | Vijayanagara (0,44) 🇮🇳 | Peking (1.6) 🇨🇳 | London (7.4) 🇬🇧 | New York (13.2) 🇺🇸 |
3 | Kairo (0,37) 🇪🇬 | Pariis (1.3) 🇫🇷 | Pariis (4.7) 🇫🇷 | Osaka (8,6) 🇯🇵 |
4 | Hangzhou (0,24) 🇨🇳 | Guangzhou (0,87) 🇨🇳 | Tokyo (4.3) 🇯🇵 | London (8.2) 🇬🇧 |
5 | Tabriz (0,21) 🇮🇷 | Konstantinoopol (0,71) 🇹🇷 | Berliin (3.7) 🇩🇪 | Pariis (6.7) 🇫🇷 |
6 | Nanjing (0,18) 🇨🇳 | Või (0,78) 🇯🇵 | Chicago (2.9) 🇺🇸 | Buenos Aires (5.9) 🇦🇷 |
7 | Granada (0,15) 🇪🇸 | New York (0,56) 🇺🇸 | Viin (1.9) 🇦🇹 | Moskva (5.7) 🇷🇺 |
Aastatel 1920–2022 neljakordistus maailma rahvaarv tänu põllumajanduse ja tervishoiu paranemisele, samuti kasvas kiiresti linnades. 20. sajandi alguses kuulus USA, Euroopa ja Jaapan maailma 10 suurima linna hulka.
21.sajandiks nihkus majanduskasv aga mujale maailma ning 2021.aastaks oli seitsme parima hulgas linnu vaid Aasiast ja Ameerikast.
Koht | 1970 | 1990 | 2000 | 2021 |
---|---|---|---|---|
1 | Tokyo (23.2) 🇯🇵 | Tokyo (32.7) 🇯🇵 | Tokyo (34,3) 🇯🇵 | Tokyo (37,3) 🇯🇵 |
2 | New York (16.1) 🇺🇸 | Osaka (18.5) 🇯🇵 | Osaka (18.6) 🇯🇵 | New Delhi (31.1) 🇮🇳 |
3 | Osaka (15.2) 🇯🇵 | New York (16.2) 🇺🇸 | Mexico City (18.4) 🇲🇽 | Shanghai (27.7) 🇨🇳 |
4 | Mexico City (8.8) 🇲🇽 | Mexico City (15.9) 🇲🇽 | New York (17.8) 🇺🇸 | Sao Paulo (22.2) 🇧🇷 |
5 | Buenos Aires (8.4) 🇦🇷 | Sao Paulo (15.0) 🇧🇷 | Sao Paulo (17.0) 🇧🇷 | Mexico City (21.9) 🇲🇽 |
6 | Los Angeles (8.3) 🇺🇸 | Bombay (12.7) 🇮🇳 | Mumbai (16.1) 🇮🇳 | Dhaka (21.7) 🇧🇩 |
7 | Pariis (8.2) 🇫🇷 | Buenos Aires (11.2) 🇦🇷 | New Delhi (15.6) 🇮🇳 | Peking (20.8) 🇨🇳 |
Tokyo, mis saavutas esikoha 1954.aastal, on täna maailma suurim linn, kus elab 37 miljonit inimest (koos kogu suurlinnaga).
Sellele järgneb New Delhi 31 miljoniga, kuid 2028.aastaks prognoosib ÜRO positsioonid edetabelis ja New Delhi möödub Tokyost.
Mida ütleb rahvastiku kasv mineviku (ja tuleviku) kohta?
Linnade tõus ja langus läbi aja liiva võib anda meile ülevaate tsivilisatsiooni kasvu trajektoorist. Kui tsivilisatsioonid kasvavad, saavad rikkamaks ja saavutavad kõrgpunkti, õitsevad ka nende linnad koos.
Näiteks tänapäeva seitsmest maailma suurimast linnast neli neist kuuluvad maailma 10 suurima majandusega riikidesse.
Samal ajal viitab linnaelanike arvu järsk langus turbulentsile – poliitilisele ebastabiilsusele, sõdadele, loodusõnnetustele või haigustele.
Viimasel ajal on Ukraina linnades näha rahvastiku vähenemist, kuna elanikud põgenevad konfliktipiirkondadest, mis suurendab demograafilise kriisi varjundit riigis, kui sõda peaks jätkuma.
Seega võib linnaelanike arvu jälgimine aidata poliitikakujundajatel prognoosida tulevasi majanduskasvu takistusi, eriti kui seatakse prioriteediks riigi jätkusuutlik kasv.