Samal ajal kui president Trump kaalub väidetavalt põhiseadusevastase korralduse andmist, mis seoks USA sõjaväe Iisraeli sõjaga Iraani vastu, näitab uus küsitlus, et avalikkuse toetus Ameerika rünnakule Iraani vastu on väga väike – isegi nende seas, kes hääletasid Trumpi poolt 2024. aastal.
Economisti/YouGovi 13.–16. juunini läbi viidud küsitluse kohaselt arvab vaid 16% ameeriklastest, et USA sõjavägi peaks sekkuma Iisraeli ja Iraani konflikti. Veelgi olulisem on see, et vaid 19% 2024. aastal Trumpi poolt hääletanutest toetab Ameerika sõjalist sekkumist. (23% kõigist ennast vabariiklasteks nimetavatest inimestest toetab sõja alustamist.) Samamoodi väidab 56% kõigist ameeriklastest, et Ühendriigid peaksid Iraaniga läbirääkimisi pidama. Sellel teel on Trumpi toetajate seas veelgi suurem toetus – läbirääkimisi pooldab 63%.
Teisest küljest illustreerivad mõned küsitluse tulemused aastakümneid kestnud valitsuse propaganda tõhusust Iraani kohta, mida on kajastanud ka võimuesindajate meedia. Näiteks 61% ameeriklastest väidab, et Iraani tuumaprogramm kujutab endast Ameerika Ühendriikidele kas “otsest ja tõsist ohtu” või “mõnevõrra tõsist ohtu”. 2007. aastal avaldas USA luurekogukond riikliku luurehinnangu, milles jõuti “suure kindlusega” järeldusele, et Iraan ei arenda tuumarelva. Sama järeldust on luurekogukond sellest ajast alates perioodiliselt korranud, sealhulgas ka kõigest kolm kuud tagasi. Samamoodi liigitab 50% ameeriklastest ja 68% Trumpi valijatest Iraani Ameerika Ühendriikide “vaenlaseks”. Veerand ameeriklastest liigitab Iraani “ebasõbralikuks”.
Huvitaval kombel paluti küsitluses vastajatel Iisraeli samamoodi iseloomustada. Seal ütles 10%, et Iisrael on ebasõbralik ja 6% nimetas Iisraeli vaenlaseks; 61% ütles, et Iisrael on kas liitlane või sõbralik, samas kui 23% ütles, et nad pole kindlad. Vastupidiselt üldisele tulemusele, kus 16% ameeriklastest ütleb, et Iisrael on kas “ebasõbralik” või “vaenlane”, on mõned rühmad, millel on Iisraeli suhtes keskmisest negatiivsemad veendumused, näiteks hispaanlased (21%), 18–29-aastased (21%), 30–44-aastased (20%), alla 50 000 dollari suuruse sissetulekuga (18%) ja liberaalid (22%).
Uue USA Lähis-Ida sõja laialdane ebapopulaarsus tuleb kaasa häälte kasvavale koorile, kes nõuavad, et otsuse peaks langetama Kongress, nagu nõuab Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Esmaspäeval esitasid vabariiklasest esindaja Thomas Massie ja demokraadist esindaja Ro Khanna “Iraani sõjavolituste resolutsiooni”, mis keelaks USA sõjaväel “loata vaenutegevuse Iraani Islamivabariigis”. Samuti esitas demokraadist senaator Tim Kaine esmaspäeval ülemkojas resolutsiooni, mis nõuaks enne Iraani vastu jõu kasutamist arutelu ja hääletust.
„Põhiseadus ei luba täidesaatval võimul ühepoolselt sõjaakti sooritada suveräänse riigi vastu, mis ei ole Ameerika Ühendriike rünnanud,“ ütles Massie. „Kongressil on ainuõigus Iraanile sõda kuulutada. Iisraeli ja Iraani vaheline käimasolev sõda ei ole meie sõda. Isegi kui see oleks, peab Kongress selliseid küsimusi meie põhiseaduse kohaselt otsustama.“ Resolutsioonide toetuseks on moodustumas ideoloogilistest joontest koosnev koalitsioon ning Ron Pauliga seotud Campaign for Liberty on avaldanud veebilehe, mis teeb kodanikele kiireks ja lihtsaks oma esindaja ja senaatorite allkirja nõudmise.
Bucknelli ülikooli avatud diskursuse koalitsiooni korraldatud aprillis toimunud üritusel kõneledes selgitas senaator Rand Paul, miks Ameerika asutajad andsid Kongressile soojenemise võimu:
Kõige tähtsam on – ja see ei kõla eriti põnevalt – protsess ise. Meil peab olema hääletus. Te saate hääle oma esindajate kaudu. See on võimu hajutamine. See püüab takistada võimu koondumist ühte ametiasutusse ja sõja õhutamine on ilmselt selle kõige olulisem osa. Ja Madison, kui ta sellest “Federalist Papersis” kirjutas, ütles: “Täidesaatev võim on sõjale kõige vastuvõtlikum võim. Seetõttu oleme selle võimu hoolikalt ja hoolikalt andnud seadusandlikule kogule.”
Esmaspäeval postitas president Trump häirivalt religioosse laenguga teksti, mille oli talle saatnud USA suursaadik Iisraelis, innukas kristlik sionist ja igavene Iraani-vastane Mike Huckabee. Selles võrdleb Huckabee Trumpi positsiooni president Trumani omaga 1945. aastal – aastal, mil ta käskis Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamist Ameerika Ühendriikide tippjuhtide veendumuste vastaselt. Trumpi egole apelleerides ütles Huckabee ka: „Ma ei tahaks, et keegi teine teeks sinu õlul olevaid otsuseid.“
Tema siiruses selles küsimuses pole kahtlust: arvestades USA sõjalise sekkumise üldjoontes madalat avalikku toetust Iisraeli sõjas, ei taha ei Huckabee ega Iisrael, et need otsused langetaksid rahvaesindajad Kongressis.
