—-
Meie ajakirjandus, ja ilmselt mitte omast tarkusest, on hakanud üleöö looma skandaali teemal, et EKRE olevat seest lõhki. EKRE-s olevat lausa mastaapne tüli. Kui uskuda ajakirjandust (Postimeest näiteks), siis väga paljud EKRE-st olevat hääletanud Reformierakonna poolt, et Helmed ei saaks võimule jne. jms.
Mul on võimalus vaadata EKRE-t veidi seespoolt. Ja ma pole midagi sellist märganud. Vähemasti selles ringis, milleni minu pilk ulatub. Tõsi on, et ega ma ei tea, mis kusagil teises Eesti otsas inimeste vahel reaalselt toimub, kuid vähemasti Tallinna mastaabis pole ma EKRE liikmete ja juhtkonna vahel mingeid vastuolusid täheldanud. Mingist sedalaadi suuremast probleemist pole ma EKRE-s olles kuulnudki.
Pole ka mingit liikmeskonna kahanemist. Alles see oli, kui ajakirjanduses ilmus võidukas teave, et EKRE liikmeskond on vähenenud “alla maagilist piiri.” Selleks nn. “maagiliseks piiriks” nimetas ajakirjandus millegipärast arvu 10000.
Vaatasin tänase seisu üle. Hetkel on EKRE-l liikmeid 10152 ja liikmeid lisandub. Alles toimus Ida-Tallinna ringkonnas uute liikmete vastuvõtmine, kus olin ise uute inimeste saabumise tunnistajaks. Põhjus tulla on ühelt poolt pettumus praguses võimus ja teisalt üha teravam soov midagi Eesti riigis muuta ja ise ära teha. Kuuldavasti on sama trend ka mujal Eestis.
Jah, toimuvad ka lahkumised ja väljaarvamised. 10000+ liikmeskonna juures pole selles midagi erilist. Päris tavaline inimeste roteerumine.
Põhjused? Keegi otsustab ise poliitikas mitte enam kaasa lüüa, keegi on pahuksis seadustega, mis ei luba tal erakonna liikmena jätkata. Ehk mõne isiklik ambitsioon ei täitunud jne jms. Põhjuseid on palju ja tavaliselt pole need poliitilised. On ka neid, kes lahkuvad mingite isiklike tülide pärast kaaslastega, aga hiljem lasevad asjadel paista suurte poliitiliste erimeelsustena.
Üks pisike inimeste inimeste kategooria ongi saabunud (saadetud?) erakonda vaid selleks, et erakonda seestpoolt lõhkuda ja kes kas varjatumalt või avalikumalt tegutsevad otseselt erakonna vastu. Susivad midagi nurga taga, pürgivad ise kõrgemale kohale, üritavad kusagil osakonnas või ringkonnas võimu võtta jms.
See kategooria on väike, kuid selliseid stirlitzeid ja simme on. Neid pole palju. Päris selge, et sellised EKRE-vastaste hoiakute, meelestatuse ja tegevusega isikud ei saa jääda erakonna liikmeteks ja neil tuleb endale valida erakond, kuhu nad sobituvad.
Kui see kõik kokku võtta, siis on see erakonna siseeleu argipäev. Ei midagi erilist võrreldes teiste erakondadega, kus lõhed ja vastandumised on nii reaalsed, et erakondi ähvardab reaalne koost lagunemine. Isamaa juba lõhenes, Keskerakonda ähvardab sama.
EKRE kohta võib aga öelda, et pole vaja imestada, kui 10000+ inimese seas pole kõik ideaased. Ikka leidub mõni must lammas. Seda pealegi tingimustes, kus valitsevad liberaalsed erakonnad on just EKRE oma tulistamiste sihtmärgiks teinud.
Postimees räägib lambist mingist EKRE sisemisest lõhest…!? Mulle oli see täielik uudis!
Mida ikka, see on järjekordne täielik absurd ja otsene vale. See läbinähtav infooperatsioon (ja see see on) räägib minu jaoks muust – räägib üksnes hirmust, mida liberaalid EKRE ees tunnevad. Neil on ka põhjust hirmul olla – nende reitingud ju langevad, samas kui EKRE omad tõusevad.
Kukkumise põhjus on liberaalides endis. Ilmsiks tulnud valed ja petmised enne ja pärast valimisi, võimetus ning tahtmatus rahva ja riigi halba olukorda muuta, arukate tulevikuplaanide puudumine, rahva neis pettumine jms. – kõik see ei saagi neile poolehoidu ja populaarsust tuua. Ma väga kahtlen, et konkurendi totra valega mustamine liberaale nende august välja aitab.
/Harri Kingo/
