Kaja Kallas veab rappa kogu riigi ja rahva, kirjutab Riigikogu EKRE fraktsiooni nõunik, ajakirjanik Aarne Mäe ning kutsub üles hääletama Riigikogu valimistel nende poolt, kes Eesti käekäigust ka tegelikult hoolivad.
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kuulutab, et päästame Eesti vaesusest, siis sel on tõsi taga, sest praeguse valitsuse juhtimisel tõmmatakse keskklassil, rääkimata neist inimestest, kes oma igapäevase eluga enam üldse toime ei tule, hapnik kinni ning selle arvelt paisuvad rikkad veel rikkamaks.
Et mitte olla üldsõnaline, siis laskem rääkida faktidel.
Valitsus vaatab tööstuse hääbumist kui meelelahutust
Igal päeval lisandub uudiseid sellest, kuidas pannakse kinni järjekordne kohvik, kauplus, tehas…, massilistest koondamistest rääkimata. Isegi meil nii taevani kiidetud IT- ja idufirmad on alla vandunud. Näiteks edukuse sünonüümina kõlanud tarkvarafirma Pipedrive oli äsja sunnitud otsi koomale tõmbama. Viimati teatas legendaarne mööblitootja Standard koondamisest ja tehaste sulgemistest.
Rakveres valitseb nüüdsest vaikus Liliina tekstiilivabrikus – kudumis- ja õmblusmasinad, mis on seal väiksema või suurema mürina saatel juba 40 aastat tööd teinud, saadeti puhkama, sest Eesti omapäraseim tekstiiliettevõte vandus keerulisele olukorrale alla ja sulges uksed.
Marati ja Sangari tegevjuht Raul Saks kirjutas hiljuti, et kuigi töötlev tööstus ja eksport on iga riigi majanduse toimimise nurgakivi, on Eesti valitsus selle tähelepanuta jätnud. „Jälgin ärevusega, kuidas Eestis on tootmiste sulgemine ja tööstuse väljavool riigist jõudnud hirmuäratavasse faasi, kuid see ei pane justkui kedagi muretsema. Rajude energiahindade varjus peetakse normaalseks, et riigile kuuluv energiafirma teenib rekordkasumeid, kuid aktsepteeritakse tööstuse hääbumist ja töökohtade massilist kadumist,“ kirjutab ta, lisades, et järg jõudnud traditsioonilise tööstuse kätte ning valitsejad jälgivad seda kui toredat meelelahutust.
Ja milliseid lahendusi pakub peaminister Kaja Kallas? Keerake kontorites küte maha, kustutage toas tuled, hoidke toit lumehanges ning kui ikka veel külm on, siis kogunege kolmekesi kokku ja võtke üksteisest kinni, sest see teeb välja ühe radiaatori.
Kütuse ja energiafirmadel on raske – nad ägavad kasumikoorma all
Ent mitte kõigil ei ole nutt kurgus. Vastupidi, intressimäärade tõus on tõstnud pankade kasumlikkust ja on andnud pankadele võimaluse kasvada, parandada tulemusi ja noteeritud ettevõtete puhul turuväärtust kergitada.
Pankade põhimure on nüüd aga tõigas, et majanduslangus võib suurendada laenukahjusid ja tuua kaasa üldise laenamise vähenemise, mis pankade väärtust ja tulusid vähendab. Oi kui kahju!
Kui pangast laenamine pole paljudele enam jõukohane ega mõistlik, siis mõnikord on autoga ikka vaja sõita. Ja igaüks näeb, kuidas siis, kui maailmas nafta hind tõuseb, jõuab see murdosa-sekundi jooksul Eesti tanklasse, hinnalangus maailmaturul aga sageli mitte või siis minimaalselt ja sedagi suure viivitusega.
Ka on suuremate tanklate hinnad alati täpselt ühesugused. Oh, ei, see ei ole kartellikokkulepe, vaid aus konkurents!
Ja kõige selle tulemusena loeme uudiseid pealkirjaga „Kütusefirmadel jälle võimsad kasumid“.
Meedia vahendas just äsja, et juba mitmendat aastat võivad kütusefirmad rahul olla, sest käibed ja kasumid kasvasid võimsalt. Viie suurema kütusefirma eelmise finantsaasta kogukäive kasvas 29 protsenti 1,3 miljardi euroni ning kogukasum 30 protsenti 29,4 miljoni eurot.
Siis ilmub jälle meie ette arrogantne Kaja Kallas ning räägib, et kõrge kütusehinna tõusu vastu ei saa valitsus midagi teha. Loomulikult ta valetab!
Kõik peale tema mäletavad, et EKRE ettepanekul langetati valitsuses olles diiselkütuse aktsiisi ning selle liitrihind langes alla euro, samas lõppes ka piirikaubandus Lätiga – maksud tulid Eestisse tagasi.
Aga see pole kaugeltki kõik. Kõige priskemini elab Eesti Energia, kes meie rahval – minul, sinul, teil kõikidel – kõri kinni keerab. Pange tähele, tegemist on riigifirmaga!
„Elektri kõrge hind paisutas riigile kuuluva Eesti Energia käibe- ja kasumiread mitmekordseks,“ kirjutas hiljuti Äripäev. „Kontserni, kuhu kuulub ka börsil noteeritud Enefit Green, kulumieelne ärikasum oli kolmandas kvartalis 94 miljonit eurot ehk ligi kolm korda suurem kui mullu. Üheksa kuu ärikasum kasvas mullusega võrreldes üle kahe korra, 300 miljoni euroni.“
Kõige selle taustal pole imestada, et Eestis on inflatsioon jätkuvalt Euroopa Liidu kõrgeim. Eestis tõusis inflatsioon sügise hakul 25 protsendipunktini. Oktoobris oli Eurostati andmetel aastainflatsioon Eestis 22,5 protsenti, mis oli ikkagi Euroopa Liidu kõrgeimate inflatsioonimäärade seas, nagu on olnud alates maikuust.
Et asi velgi masendavam oleks, leiame statistikaameti andmed, mis kõnelevad ajalooliselt suurest absoluutsest ja suhtelisest vaesusest meie elanike hulgas.
Statistikaameti andmetel elas mullu suhtelises vaesuses 22,8 protsenti Eesti elanikkonnast, mis on läbi aastate kõrgeim määr. Enim peavad vaesust taluma eakamad inimesed ja ühe vanemaga pered.
Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdust riigis. Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 301 100 inimest, mida on ligi 30 300 võrra rohkem kui 2020. aastal ning nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 763 eurot. Vaadake enda ümber – see on iga neljas inimene!
Veel on võimalus midagi päästa
Reformierakonna loosung „Kindlates kätes Eesti“ on samasugune sõnakõlks ja rahva lollitamine, nagu oli seda nende kunagine lubadus viia Eesti viie rikkama hulka. Kas te tõesti ikka veel usute neid?
Rohepöörde sildi all keeratakse pidevalt vinti peale, massiline vaesumist õigustatakse sõjaga Ukrainas, kuid tegelikult on näha soovimatust midagi muuta. Ainult valed kostuvad Stenbocki majast.
Kui EKRE oli valitsuses, langetasime makse, et inimestel jääks rohkem raha kätte ja et majandus kasvaks. Avasime teise pensionisamba, tegime erakorralise pensionitõusu ja Eesti ajaloo suurima rahasüsti maaelu edendamiseks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond läheb järgmise aasta märtsis toimuvatele Riigikogu valimistele loosungiga „Päästame Eesti!“.
Kui rahvuskonservatiivid saavad valimistel rahvalt mandaadi, siis on meil võimalus täita oma missioon – päästa Eesti vaesusest, selleks on võimalused olemas. „Meie tahame ja oskame tuua tagasi madalad energiahinnad, sooja toa, odava kütuse ja rikkaliku toidulaua,“ seisab viimatise EKRE volikogu poolt vastu võetud avalduses.
Paljude rikkaksihalevate „piibliks“ osutunud raamatu „Rikas isa, vaene isa“ autor Robert Kiyosaki on öelnud, et suurim rumalus on teeselda, et sa oled tark. See käib muuseas üheselt ka meie peaministri kohta. Siin aga on see traagika, et ta veab oma teesklusega rappa kogu riigi ja rahva.
Head inimesed, printige see artikkel välja, kleepige uksele silmade kohale ja iga kord kui lähete poest leivaraasu ostma, vaadake siin sisalduvatele numbritele otsa. Seejärel vaadake enda rahakotti või kahanevat pangaarvet ja tehke kevadel valimiskasti ees sellele vastav otsus.
„Konservatiivide Vaba Sõna“
