Alates 2006.aastast Iisraeli-Liibanoni piiril toimunud intensiivseima tulevahetuse kannul puhkes laupäeva õhtul vägivald teisel rindel, kui Süürias korraldasid Palestiina võitlejad Iisraeli okupeeritud Golani kõrgendikele haruldase raketirünnaku.
Beiruti telejaama teatel võttis vastutuse endale Al Qudsi brigaad. Damaskuses asuv palestiinlaste miilits ütles, et rakettide pauk oli kättemaksuakt Iisraeli politsei jõhkra haarangu eest Jeruusalemma Al Aqsa mošees selle nädala alguses.
Iisrael vastas suurtükitulelainete, droonirünnakute ja näiliste raketirünnakutega Süürias. Esialgsed vastulöögid olid suunatud raketiheitjatele, hilisemad rünnakud tabasid piirkonda Süüria pealinna Damaskuse lähedal. Süüria teatas, et tema õhutõrje püüdis kinni mõned Iisraeli raketid, kuid tunnistas, et teised tekitasid täpsustamata kahju.
Iisrael teatas, et võttis sihikule ka Süüria 4.diviisi üksuse ning Süüria armee radari- ja suurtükiväe objektid. Iisraeli kaitsevägi ütles, et “vaatab Süüria riiki vastutajana kõige selle territooriumil toimuva eest ega võimalda katseid rikkuda Iisraeli suveräänsust”, vahendab Times of Israel.
Kuuest välja lastud raketist kaks jäid alla ja maandusid Süüria territooriumil, üks maandus lähedal Jordaanias, kolm Iisraelis, teatas IDF. Kahjustuste või inimohvrite kohta teateid ei olnud.
Ehkki pole selge, milliseid rakette kasutati, viitab kehv jõudlus sellele, et tegemist oli töötlemata Qassami rakettidega – mida sageli pilkavalt võrreldakse pudelirakettidega –, mis on Palestiina relvarühmituste peamine relv piiriüleste rünnakute puhul.
Iisraeli Iron Dome raketitõrjesüsteemi välja töötanud meeskonna juht kirjeldas neid kord järgmiselt:
“Qassami raketid koosnevad nihkekomponentidest ja nende trajektoorid on pigem väga “kõikuvad” kui sujuvad. Kujutage ette, et koksipudel lendab ebakorrapärasel kursil mitu korda kiiremini kui helikiirus.”
Muidugi ei tähenda see, et nad ei saaks tappa inimesi või tekitada varalist kahju suhteliselt harvadel juhtudel, kui nad midagi tegelikult tabavad.
Nende viimaste rünnakutega ühineb Süürias baseeruv Al Qudsi brigaad teiste Palestiina relvarühmitustega, kes on pärast teisipäevaõhtust Iisraeli politsei haarangut Al Aqsa mošeele, mis on islami auväärselt kolmas koht, juba Iisraeli suunas rakette tulistanud. Politsei purustas aknad ja peksis jõhkralt kummardajaid, kes olid end sisse lülitanud.
Jordaania, Saudi Araabia ja Egiptuse hukkamõistu pälvinud haarangu järel tulistasid Palestiina võitlejad nii Gazas kui ka Liibanoni lõunaosas rakette Iisraeli suunas, kutsudes esile Iisraeli relvajõudude vasturünnakud.
Iisrael vallutas 1967.aasta sõja ajal Süürialt Golani kõrgendikud. Ta annekteeris selle ühepoolselt 1981.aastal, ajendades ÜRO Julgeolekunõukogu vastu võtma resolutsiooni 497, nõudes Iisraelilt annekteerimise tühistamist, kuna ÜRO põhikirja ja “rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on territooriumi jõuga omandamine lubamatu”.
2019.aastal tunnustas president Trump Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle , kui ta töötas pidevalt läbi miljardärist megadoonor Sheldon Adelsoni välispoliitiliste püüdluste kontrollnimekirja, mis hõlmas eelkõige USA saatkonna viimist Jeruusalemma.