Pärast Euroopa ametnike eelmisel nädalal tehtud üleskutseid suunata Ukraina selgele teele NATO liikmeks saamise suunas ja pärast Soome saamist 31.liikmesriigiks avaldab Washington hoiatavaid sõnu, öeldes, et see ei tohiks toimuda konkreetse ajakava järgi või “teekaart”.
Financial Times teatab selles küsimuses liidu sees avanevatest olulistest lõhedest: “USA, Saksamaa ja Ungari seisavad vastu selliste riikide nagu Poola ja Balti riigid püüdlustele pakkuda Kiievile sügavamaid sidemeid NATOga ja selgeid toetusavaldusi selle tuleviku jaoks liikmelisusele, ütlesid neli kõnelustega seotud ametnikku FT-le.
Ja veel, “lahkarvamused tehti selgeks NATO välisministrite kohtumisel eelmisel nädalal Brüsselis, kusjuures liikmesriikide ametnikud kavatsevad veeta järgmised kaks kuud läbirääkimistel enne juulis Vilniuses toimuvat juhtide tippkohtumist.”
Poola president Andrzej Duda on olnud üks Euroopa liidreid, kes on nõudnud NATOlt Kiievile kindlamaid kohustusi. “Usun, et meil õnnestub saada [Ukrainale] garantiid, mis on eelmänguks Ukraina tulevasele täielikule liikmelisusele Põhja-Atlandi alliansis,” ütles Duda eelmisel nädalal president Zelenski visiidi ajal.
FT andmetel:
Kõik 31 alliansi liiget nõustuvad, et liikmestaatus ei ole lühiajaline valik ja seda ei saa sõja ajal tõsiselt arutada.
Kaks eelmisel nädalal toimunud kohtumistel osalenud inimest aga ütlesid, et üha suurem hulk toetab Ukrainale “poliitilise tee” pakkumist Vilniuse liikmeks saamiseni, mis “paksendaks” sidemeid Brüsselis asuva alliansi ja Kiievi vahel. USA aga lükkas selle ettepaneku vastu, ütlesid nad.
“Tee [Vilniuse poole] on endiselt väga kivine,” ütles teine lääne ametnik.
Reaalsus on see, et NATO kollektiivkaitselepingu artikkel 5 tähendab, et NATO ei võta vastu liikmeid, kelle piiridel on konflikte ja veel vähem neid, kellel on aktiivsed sõjapiirkonnad. Ilmselgelt tagaks see otsese kokkupõrke tuumarelvastatud suurriigi Venemaaga. Kuid näib, et Poola ja Balti riigid ei paista sellest järk-järgult tormavat Ukrainat NATO poole suunama.
NATO andis Ukrainale esimest korda suusõnalised lubadused 2008.aastal, et ta lõpuks liitub alliansiga, mis on üks keskseid tegureid, mis viis Putini 2022.aasta veebruaris invasioonini.
